Kokkuvõttes on tunne hea!
Showing posts with label orienteerumine. Show all posts
Showing posts with label orienteerumine. Show all posts
Jun 30, 2013
Kvaliteetaeg
Kokkuvõttes on tunne hea!
Jun 19, 2012
Suvi algab
Alustuseks ametlik teadaanne - reedel, 22.juunil, ei õnnestu mind leida kõrgharidusega sportlasena TÜ sammaste vahelt välja astumas. Olen sel ajal hoopis Sloveenia metsade ja mägede vahel, suvitamas (eilsed luureandmed väitsid 32 kraadi), koos Sveni, Tiidu ja Reigoga. http://www.adventurerace.si/www/ars/index.php/en/ Kestvad kiiduavaldused võtan vastu mingil teisel ajal, eks annan märku. Kes veel ei tea, siis saavutuseks oli bakalaureusekraad kehakultuuriteaduskonnast. Lõputöö teema oli "Orienteeruja kehaline treening üleminekul juunioride klassist põhiklassi", juhendaja Harry Lemberg. Ise jäin tööga lõpuks üsna rahule, nii et julgen soovitada :)
Nädalavahetusel sain esmakordselt joosta Jukolal! Varjunimeks osutus olevat Reijo H, võistkond Kela (pikemas nimes sisaldus ka sõna eläkeläiset ehk pensionärid), 5.vahetus. Rada oli peaaegu sama pikk kui eelmisel päeval joostud Venlojen teate viimane vahetus, aeg tuli veidi väiksem. Lahe kogemus oli! Selgus et 600-700 koha peal jooksvad mehed on jooksukiiruses umbes samad kui ~300 koha peal jooksvad naised. Ning samamoodi jäädakse teeristis seisma ja kaarti vaatama :)
Tulemused laupäeval: http://online.jukola.com/tulokset/fi/j2012_ve/kilpailijat/147/
Tulemused pühapäeval: http://online.jukola.com/tulokset/fi/j2012_ju/kilpailijat/1467/
Soomes rattaga liikumine on aga super! Need rattateed ... mmmm!!!
Kaiale kaasa elajatele - tal läheb hästi, on end mugavalt sisse seadnud ja töö tegemine käib 6 päeval à 13,5 tundi. Inimesed on toredad ja ilm soe. http://swunity.wordpress.com/ kajastab (peamiselt pühapäeviti) kogu ettevõtte tegemisi, Kaia on Liisi org-is South-Carolina's. Elupaik Mt Pleasant, praegune tööpiirkond North Charleston. Mina olen uhke!
Nädalavahetusel sain esmakordselt joosta Jukolal! Varjunimeks osutus olevat Reijo H, võistkond Kela (pikemas nimes sisaldus ka sõna eläkeläiset ehk pensionärid), 5.vahetus. Rada oli peaaegu sama pikk kui eelmisel päeval joostud Venlojen teate viimane vahetus, aeg tuli veidi väiksem. Lahe kogemus oli! Selgus et 600-700 koha peal jooksvad mehed on jooksukiiruses umbes samad kui ~300 koha peal jooksvad naised. Ning samamoodi jäädakse teeristis seisma ja kaarti vaatama :)
Tulemused laupäeval: http://online.jukola.com/tulokset/fi/j2012_ve/kilpailijat/147/
Tulemused pühapäeval: http://online.jukola.com/tulokset/fi/j2012_ju/kilpailijat/1467/
Soomes rattaga liikumine on aga super! Need rattateed ... mmmm!!!
Kaiale kaasa elajatele - tal läheb hästi, on end mugavalt sisse seadnud ja töö tegemine käib 6 päeval à 13,5 tundi. Inimesed on toredad ja ilm soe. http://swunity.wordpress.com/ kajastab (peamiselt pühapäeviti) kogu ettevõtte tegemisi, Kaia on Liisi org-is South-Carolina's. Elupaik Mt Pleasant, praegune tööpiirkond North Charleston. Mina olen uhke!
Jun 4, 2012
2.-3.juuni olid mitmekesised
EMV lühirada, põhiklassis - 37.50 - III - ilmselge üllatus
Xdreami öine etapp - 10:31.51+0:30=11:01.51 - II - kerge pettumus
EMV teade, N35-40 klassis - 49.59 - I - head võistkonnakaaslased ja konkurentide ebaedu
Rohkem ma enam nii ei tee!
Apr 23, 2012
Loll pea on kerele nuhtluseks!
Alustan nüüd nii, nagu poleks vahepeal poolt aastat olnudki ...
Kolm viimast nädalavahetust on esile kutsunud vahepeal varjusurma laskunud tõdemuse, et orienteerumine on väga vahva spordiala! Karjalase oli krossijooks, õnneks jaksasin. Peko kevade esimesel päeval olin natuke palju väsinud ja samm tiba tönts, mis tingis ka mõned enda lõdvaks laskmised (nii jooksus kui orienteerumiseses) ja nii kiires metsas olid need lubamatud. Peko kevade teine päev aga näitas, et alati ei võida tugevamad, vaid vahel ka need kes lihtsalt ilma vigadeta ja ühtlaselt pingutades raja määrustepäraselt läbivad. Minu lõpu kiirusele aitas oluliselt kaasa ka Merikese selja lähenemine - vist juba 15 aastat pole sellist asja juhtunud! :) Kahjuks pean märkima, et Merike oli haige ja sörkis niisama raja läbi. Hea oli aga tõdeda 20-klassi tüdrukute tugevat pealetungi!
Jüriööjooks on omaette lugu ... Panin täiesti ise endale pinged, mida rajal ei suutnud kanda. Pole ammu enne starti nii närvis olnud ja ma ei suutnud seda hallata. Minu ülesanne oli ju tulla puhta jooksuga metsast kiiresti välja. Aga lisaks võtsin omale veel vastutuse olla me tiimi kõige kindlam lüli - üsna palju olen minagi neid tüüpe, kellega samas võistkonnas olime, orienteeruma õpetanud. Vahel tundub, et päris hästi on välja kukkunud :)
Igatahes, juba stardist minnes oli olukord kahtlane. Lisaks sellele, et mulle tundub, et ma ei näe öösel peaaegu mitte midagi ja seetõttu jooksen kogu aeg võssa kinni, oli suuna säilitamine problemaatiline. Kuni neljanda punktini lahenesid asjad siiski kenasti, kusjuures 3. ja 4. KP laekusid selliselt, et ma poleks neid veel oodanud, aga äkitselt olid risti tee peal ees. Aga edasi ... klassika - minut varem startinud konkurent on kinni püütud ja ta ei tule minu punkti; õigel suunal on võsa ees, nii et läheks sellest veidi ringi; nüüd tuleb kiiresti minna, saab eest ära ... Nojah. Korduvalt vaatasin kompassi, et nagu päriselt ei klapi asi, aga soo peal oli suht hea joosta. Lageda soo peal veel eriti, mis siis et suund ei klapi. Irooniliselt - ei olnud ju aega, et õigesti joosta! Mõtlesin end takkajärgi vaadates ikka väga huvitavasse kohta ... Kui ma lõpuks end 9-10 KP vahele jääva raiesmiku servas paika sain, tuli jalgadesse meeletu raskus, mis pole senini kadunud. 4 minutit raisatud aega ... 5-ndas oli Maret, ja tema jutu järgi ka Merike seal läheduses. 7nda läheduses oli Kirtit näha. Kaheksandasse pidin end jõuga paremale hoidma, sest Maret tundus rohkem teadvat, kuhu minek :)
Poolel teel üheksandasse kuulsin meeleheitlikku appikarjet, korduvalt, asi tundus kahtlane ning pöörasin otsa ringi ja jooksin karjujale vastu. Oh mis üllatust - minuga sama vahetuse tütarlaps, kes lihtsalt veidi 8ndast mööda kaldunud ... Minu jaoks minut ja Maret kadunud.
Edasi oli raske, emotsionaalselt, mis mõjus ka füüsisele. Kaevepunktiga ka veel minutine tiir - nagu rosin sellesse jooksu. Ei olnud üldse tore tunne laekuda finiśisse sellise kaotusega, mis arvestades Timot, ei anna esikohaks mingit śanssi. Aga esikoha auhinnaks olnud uut grilli oleks hädasti vaja ...
Füüsiline karistus on pärast sellist jooksu möödapääsmatu! Pühapäeva hommik algas 1:15 rulluisutamisega, aasta esimesega (nüüd tuharalihased haiged). Karistus jätkus õunapuu alistamise protseduuriga, mis võttis 4 tundi (käsisaag! :) ja millalgi peab jätkuma:
enne:
pärast:
osa saagist:
Nüüd oleks veel vaja mootorsaagi, soovitavalt koos mehega!
Kolm viimast nädalavahetust on esile kutsunud vahepeal varjusurma laskunud tõdemuse, et orienteerumine on väga vahva spordiala! Karjalase oli krossijooks, õnneks jaksasin. Peko kevade esimesel päeval olin natuke palju väsinud ja samm tiba tönts, mis tingis ka mõned enda lõdvaks laskmised (nii jooksus kui orienteerumiseses) ja nii kiires metsas olid need lubamatud. Peko kevade teine päev aga näitas, et alati ei võida tugevamad, vaid vahel ka need kes lihtsalt ilma vigadeta ja ühtlaselt pingutades raja määrustepäraselt läbivad. Minu lõpu kiirusele aitas oluliselt kaasa ka Merikese selja lähenemine - vist juba 15 aastat pole sellist asja juhtunud! :) Kahjuks pean märkima, et Merike oli haige ja sörkis niisama raja läbi. Hea oli aga tõdeda 20-klassi tüdrukute tugevat pealetungi!
Jüriööjooks on omaette lugu ... Panin täiesti ise endale pinged, mida rajal ei suutnud kanda. Pole ammu enne starti nii närvis olnud ja ma ei suutnud seda hallata. Minu ülesanne oli ju tulla puhta jooksuga metsast kiiresti välja. Aga lisaks võtsin omale veel vastutuse olla me tiimi kõige kindlam lüli - üsna palju olen minagi neid tüüpe, kellega samas võistkonnas olime, orienteeruma õpetanud. Vahel tundub, et päris hästi on välja kukkunud :)
Igatahes, juba stardist minnes oli olukord kahtlane. Lisaks sellele, et mulle tundub, et ma ei näe öösel peaaegu mitte midagi ja seetõttu jooksen kogu aeg võssa kinni, oli suuna säilitamine problemaatiline. Kuni neljanda punktini lahenesid asjad siiski kenasti, kusjuures 3. ja 4. KP laekusid selliselt, et ma poleks neid veel oodanud, aga äkitselt olid risti tee peal ees. Aga edasi ... klassika - minut varem startinud konkurent on kinni püütud ja ta ei tule minu punkti; õigel suunal on võsa ees, nii et läheks sellest veidi ringi; nüüd tuleb kiiresti minna, saab eest ära ... Nojah. Korduvalt vaatasin kompassi, et nagu päriselt ei klapi asi, aga soo peal oli suht hea joosta. Lageda soo peal veel eriti, mis siis et suund ei klapi. Irooniliselt - ei olnud ju aega, et õigesti joosta! Mõtlesin end takkajärgi vaadates ikka väga huvitavasse kohta ... Kui ma lõpuks end 9-10 KP vahele jääva raiesmiku servas paika sain, tuli jalgadesse meeletu raskus, mis pole senini kadunud. 4 minutit raisatud aega ... 5-ndas oli Maret, ja tema jutu järgi ka Merike seal läheduses. 7nda läheduses oli Kirtit näha. Kaheksandasse pidin end jõuga paremale hoidma, sest Maret tundus rohkem teadvat, kuhu minek :)
Poolel teel üheksandasse kuulsin meeleheitlikku appikarjet, korduvalt, asi tundus kahtlane ning pöörasin otsa ringi ja jooksin karjujale vastu. Oh mis üllatust - minuga sama vahetuse tütarlaps, kes lihtsalt veidi 8ndast mööda kaldunud ... Minu jaoks minut ja Maret kadunud.
Edasi oli raske, emotsionaalselt, mis mõjus ka füüsisele. Kaevepunktiga ka veel minutine tiir - nagu rosin sellesse jooksu. Ei olnud üldse tore tunne laekuda finiśisse sellise kaotusega, mis arvestades Timot, ei anna esikohaks mingit śanssi. Aga esikoha auhinnaks olnud uut grilli oleks hädasti vaja ...
Füüsiline karistus on pärast sellist jooksu möödapääsmatu! Pühapäeva hommik algas 1:15 rulluisutamisega, aasta esimesega (nüüd tuharalihased haiged). Karistus jätkus õunapuu alistamise protseduuriga, mis võttis 4 tundi (käsisaag! :) ja millalgi peab jätkuma:
enne:
Aug 25, 2011
2.-9.juuli - JWOC Poolas
Oi aegu ammuseid ... Vana võlg mõnede eest. Juunioride MM-i pilte ja tulemused. Teinekord neid siit hea otsida :)
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
JWOC 2011, Rumia-Wejherowo, Poola, 2.-9.juuli
3.juuli 2011, sprint
M20, rada 2,91 km, tõus 35m, 23 KP
1. Basset Lucas France 15:07,7
2. Blanes Andreu Spain 15:17,4
3. Howald Florian Switzerland 15:19,1
4. Merl Robert Austria 15:20,4
5. Olejnik Michał Poland 15:31,5
6. Kinneberg Eskil Norway 15:33,0
7. Kubát Pavel Czech Republic 15:42,1
8. Tikhonov Gleb Russia 15:44,7
9. Podziński Rafał Poland 15:53,9
10. Vister Martin Norway 15:54,8
15. Mitt Raido Estonia 16:02,6
16. Boesen Andreas Hougaard Denmark 16:02,8
17. Jones Kristian Great Britain 16:04,0
18. Odum Marius Thrane Denmark 16:06,0
19. Nordström Jonas Sweden 16:06,1
20. Waegeli Patrik Switzerland 16:11,9
21. Ogden Matt New Zeland 16:13,5
22. Regborn Martin Sweden 16:14,2
23. Kivikas Kenny Estonia 16:18,5
...
86. Rjaboshkin Sergei Estonia 17:35,6
92. Tiirats Tauno Estonia 17:48,7
109. Shved Aleksander Estonia 18:15,8
125. Post Rene Estonia 19:07,7
Kokku 158 startinut.
W20, rada 2,47 km, tõus 30m, 22 KP
1. Bobach Ida Denmark 14:29,5
2. Klingenberg Emma Denmark 14:31,8
3. Novotná Tereza Czech Republic 14:41,5
4. Alexandersson Tove Sweden 14:59,3
5. Gross Julia Switzerland 15:15,7
6. Simpson Angela New Zeland 15:16,2
7. Martinsson Linnea Sweden 15:26,6
8. Kutkaite Aušrine Lithuania 15:40,0
9. Myhre Ingjerd Norway 15:52,2
10. Chepaeva Natalia Russia 15:52,8
…
74. Vinkel Katrin Estonia 17:46,9
101. Uiboupin Kerstin Estonia 19:02,4
107. Ruul Sigrid Estonia 19:34,2
110. Kivikas Kaia Estonia 19:50,5
Kokku 130 startinut.
4.juuli 2011, tavarada
M20, 11,07 km, tõus 410 m, 23 KP
1. Skogstad Yngve Norway 01:08:49
2. Merl Robert Austria 01:10:23
3. Basset Lucas France 01:10:36
4. Howald Florian Switzerland 01:12:03
5. Kubát Pavel Czech Republic 01:12:17
6. Tikhonov Gleb Russia 01:13:29
7. Heinaro Einari Finland 01:13:47
8. Nakonechnyy Dmitry Russia 01:14:02
9. Thrane Odum Marius Denmark 01:14:20
10. Martinez Antonio Spain 01:14:41
…
26. Mitt Raido Estonia 01:18:14
40. Kivikas Kenny Estonia 01:20:09
70. Tiirats Tauno Estonia 01:26:07
84. Shved Aleksander Estonia 01:29:43
97. Post Rene Estonia 01:35:04
108. Rjaboshkin Sergei Estonia 01:38:15
Kokku 153 startinut.
W20, 7,68 km, tõus 285 m, 20 KP
1. Bobach Ida Denmark 00:55:23
2. Klingenberg Emma Denmark 00:56:51
3. Alexandersson Tove Sweden 00:57:37
4. Chepaeva Natalia Russia 01:00:54
5. Närhi Anna Finland 01:01:14
6. Kutkaite Aušrine Lithuania 01:01:21
7. Gross Julia Switzerland 01:01:36
8. Segersson Anna Sweden 01:01:37
9. Faron Paulina Poland 01:02:43
10. Bauer Julia Austria 01:03:07
10. Olsson Johanna Sweden 01:03:07
…
48. Uiboupin Kerstin Estonia 01:10:55
54. Vinkel Katrin Estonia 01:11:57
78. Ruul Sigrid Estonia 01:17:12
101. Kivikas Kaia Estonia 01:25:57
Kokku 131 startinut.
6.juuli 2011, lühiraja eeljooks
M20, 3,77-3,8 km, tõus 120-130 m, 13-14 KP
Heat 1
1. Kinneberg Eskil Norway 19:47
13. Kivikas Kenny Estonia 21:19
32. Post Rene Estonia 23:30
Heat 2
1. Blanes Andreu Spain 20:48
15. Tiirats Tauno Estonia 22:22
24. Mitt Raido Estonia 23:23
Heat 3
1. Thrane Odum Marius Denmark 20:13
23. Shved Aleksander Estonia 22:42
41. Rjaboshkin Sergei Estonia 25:57
W20, 2,91-2,97 km, tõus 65-70 m, 10-11 KP
Heat 1
1. Martinsson Linnea Sweden 17:39
17. Ruul Sigrid Estonia 21:40
38. Kivikas Kaia Estonia 27:37
Heat 2
1. Olsson Johanna Sweden 17:52
9. Uiboupin Kerstin Estonia 20:13
Heat 3
1. Alexandersson Tove Sweden 19:00
20. Vinkel Katrin Estonia 23:03
7.juuli 2011, lühiraja finaal
M20, 4,22 km, tõus 205 m, 17 KP
1. Merl Robert Austria 25:43
1. Nakonechnyy Dmitry Russia 25:43
1. Tiainen Topias Finland 25:43
4. Basset Lucas France 26:08
5. Howald Florian Switzerland 26:21
6. Kinneberg Eskil Norway 26:22
7. Suominen Miika Finland 26:40
8. Regborn Martin Sweden 26:55
9. Saari Toni Finland 27:27
10. Thrane Odum Marius Denmark 27:32
…
26. Kivikas Kenny Estonia 28:20
45. Tiirats Tauno Estonia 30:52
W20, 3,46 km, tõus 140 m, 14 KP
1. Bobach Ida Denmark 23:10
2. Alexandersson Tove Sweden 23:44
3. Klingenberg Emma Denmark 24:16
4. Klingenberg Ita Denmark 24:32
5. Karlsson Helena Sweden 25:01
6. Kosová Denisa Czech Republic 25:04
7. Olsson Johanna Sweden 25:14
8. Martinsson Linnea Sweden 25:27
9. Kutkaite Aušrine Lithuania 25:45
10. Myhre Ingjerd Norway 25:48
…
41. Uiboupin Kerstin Estonia 29:28
51. Vinkel Katrin Estonia 31:58
52. Ruul Sigrid Estonia 32:11
Vigastus pärineb lühiraja B-finaalist ja kannab nime "mingisuguse kõõluse rebend". Tänaseks peaaegu jooksukõlbulik.
8.juuli 2011, teade
M20, I vahetus 5,4-5,5 km, II-III vahetus 7,7-7,9 km
1. Poland I – 1:53:33
Piotr Parfianowicz - 00:28:23
Rafał Podziński - 00:42:43
Michał Olejnik - 00:42:27
2. Sweden I – 1:53:56
Jonas Nordstrom - 00:27:06
Richard Olsson - 00:44:32
Albin Ridefelt - 00:42:18
3. Czech Republic I – 1:54:47
Michal Hubacek - 00:27:11
Marek Schuster - 00:44:28
Pavel Kubat - 00:43:08
4. Spain I – 1:54:49
Marc Serrallonga - 00:29:13
Antonio Martinez - 00:42:33
Andrew Blanes - 00:43:03
5. Denmark I – 1:54:55
Thor Norskov - 00:28:04
Andreas Boesen - 00:44:20
Marius Odum - 00:42:31
6. Switzerland I – 1:55:09
Patrik Waegeli - 00:26:58
Florian Schneider - 00:45:24
Florian Howald - 00:42:47
7. Russia I – 1:56:21
Alexander Nelyubin - 00:29:04
Gleb Tikhonov - 00:45:29
Dmitry Nakonechnyy - 00:41:48
8. Estonia I – 1:56:34
Raido Mitt - 00:26:53
Tauno Tiirats - 00:46:57
Kenny Kivikas - 00:42:44
9. Great Britain I – 1:57:09
Kris Jones - 00:27:46
Matthew Halliday - 00:44:44
Peter Hodkinson - 00:44:39
W20, I vahetus 5,1-5,2 km, II-III vahetus 5,5-5,7 km
1. Sweden I – 1:42:32
Helena Karlsson - 00:30:55
Linea Martinsson - 00:37:09
Tove Alexandersson - 00:34:28
2. Czech Republic I – 1:48:51
Adleka Indrakowa - 00:32:00
Denisa Kosova - 00:39:01
Tereza Novotna - 00:37:50
3. Denmark I – 1:48:57
Ita Klingenberg - 00:35:53
Emma Klingenberg - 00:37:49
Ida Bobach - 00:35:15
4. Switzerland I – 1:48:58
Sabrina Jenzer - 00:30:57
Lisa Holer - 00:41:13
Julia Gross - 00:36:48
(kohata. Sweden II – 1:49:07
Johanna Olsson - 00:31:23
Victoria Ernstsson - 00:39:46
Anna Segersson - 00:37:58
5. Russia I – 1:51:30
Aleksandra Voytova - 00:32:08
Dina Ibragimowa - 00:38:51
Natalia Chepaeva - 00:40:31
6. Norway I – 1:51:34
Ingjerd Myhre - 00:31:40
Maren Jansson Haverstad - 00:38:23
Audhild Bakken Rognstad - 00:41:31
19. Estonia I – 2:09:58
Katrin Vinkel - 00:37:04
Sigrid Ruul - 00:46:32
Kerstin Uiboupin - 00:46:22
Jul 27, 2011
26.juuli - IOF Event Advisor Clinic
Even for me is unusal to be on bike before 7 in the morning! But what to do ... "what you practise in that you are good", so I'm already too good in operating alone/myself.Was need to be at 8 in Mohed, in IOF Event Advisors Clinic.
With that clinic I used an opportunity to combine pleasant with useful - not sure, what is what here :) Also not sure did I learned
something new, but was good to get to know in what I'm still not very strong (control descriptions fe). Do I really want to be event advisor? Sorry, don't know at the moment.Yesterday, actually it was already today, I finished my interesting book. Juta asked to share the feelings. As a start I can say, that author is Liz Tuccillo and title is How to Be Single
:) Now everyone thinks what she/he wants, I haven't said anything more! Ok, can say that the single womens rule by this book - "don't call, don't call, don't call" - is almost impossible to follow! ...
And now is going to be interesting - which comments are coming ;-)
Jun 22, 2011
18.juuni - Salpa Jukola, Venlojen Viesti
Eelmise aasta Jukola-elamus oli eriti hea http://elokas.blogspot.com/2010/06/19juuni-kytaja-jukola-venlojen-viesti.html, nii et sel aastal jälle. Samas koosseisus, samas järjestuses:1.vahetus Kaia 188
2.vahetus Britta 224
3.vahetus Agnes 171
4.vahetus Elo 147
Mis ma kostan... Kaks korda mõtlesin rajal, et see asi siin on ... igav. Mis muidugi ei seganud 6.KP-ga 5min viga tegemast ja sealjuures korraks ka kergelt paanikasse sattumast. Tulemus on veidi kehvem kui eelmisel aastal ning kahjuks saime ka JOKA noorte ja lootustandvate :) käest ära. Nägin Evelit enda ees alles napilt enne viimast punkti, nii et tihe rebimine metsajooksus jäi ära, lõpuspurdiga oleksin vast alla jäänud.
Aga öös oli asju! :) Ma vist ei olegi varem kogu meeste võistlust jälginud. Seekordne, suure ekraaniga, GPS-jälgimisega ning meie meeste heade esinemistega - oli ülisuperlahe! Minu kangelased siin:
Kangasala SK kokku 18. koht. Kenny 5.vahetuses läks metsa 15. ja tuli välja 13. Etapiaeg 26., +4:16 Mats Haldinile. Aeg 49:00 ja rada 8,5 km. Kenny üks kommentaaridest: oli päris omapärane joosta metsas alla 5 min/km. Ja kolm minutist viga ei tulnud mitte kiirusest vaid o-tehnilisest lahendusest punkti võtmisel (mis oleks võinud olla suvalisel kiirusel).
Kristo ja Peeter ka pildil.
Delta 3. koht Lauri ja Olle kaasabil. Olle hinnangut ei tea, kuid Lauri sära võiks jätkuda pikaks ajaks :) Õnnitlused!May 17, 2011
Minu (senised) EMV medalid
Elu on ikka naljakas ja orienteerumise tulemus selgub alles finiśis. Pühapäevase üllatuse mõjutustel otsisin välja ajaloo - et kuimitu eestikate medalit mul on. Allolevas tabelis on ainult suvised. Talvistelt peaks vähemalt üks teatemedal olema, aga see pole oluline. Nagu pole tegelikult olulised ka öine ja pikk. Sprindilt pole mul midagi ette näidata, siis kui need algasid (2003. a oli esimene EMV spint), mina juba otsast lõpetasin.
Baltikad pole eestikad, aga sealset kahte individuaalset kuldmedalit (2000 Lätis ja 2001 Eestis) hindan kõrgeimalt kui midagi muud.
Eestikate tavarajast - 1997 oli "koba" ja 1998 ning 1999 täpselt planeeritud tulemused.
Huvitavatest saavutustest tasub veel märkida Norra MM-i (1997) 31. koht lühirajal, 1998. aasta MK-sarja 39. koht kokkuvõttes (sh Eesti etapil tavarajal 19., ja miskit üsna head veel).
Soome MV-lt teates on LYNX-i koosseisus ette näidata pronksmedal. Ise jooksin 1. vahetust ja tulin välja teisena. Võimalik, et aasta oli 2002 või 2003.
Venlojen viestilt olen korra välja tulnud 10.-na, see oli sama aasta kui Anu oli 4. Vist 2004?
Põhimõtteliselt - on joostud ka.
Baltikad pole eestikad, aga sealset kahte individuaalset kuldmedalit (2000 Lätis ja 2001 Eestis) hindan kõrgeimalt kui midagi muud.
Eestikate tavarajast - 1997 oli "koba" ja 1998 ning 1999 täpselt planeeritud tulemused.
Huvitavatest saavutustest tasub veel märkida Norra MM-i (1997) 31. koht lühirajal, 1998. aasta MK-sarja 39. koht kokkuvõttes (sh Eesti etapil tavarajal 19., ja miskit üsna head veel).
Soome MV-lt teates on LYNX-i koosseisus ette näidata pronksmedal. Ise jooksin 1. vahetust ja tulin välja teisena. Võimalik, et aasta oli 2002 või 2003.
Venlojen viestilt olen korra välja tulnud 10.-na, see oli sama aasta kui Anu oli 4. Vist 2004?
Põhimõtteliselt - on joostud ka.
Sep 16, 2010
11.-12.september - Nädalavahetuse jooksud
Olen oma kirjatööga juba terve nädala oodanud. Oodanud, et SEB XI Tallinna Sügisjooksu 10km õiged ajad välja tuleksid. Rohkem ei viitsi, sest uut elu tuleb pidevalt peale ja leidsin ülesse hulga "sahtlisse" kirjutatud lugusid, mida võiks ju iseenesest avalikustadagi. Kunagi.
Seega - alustuseks kerge koera saba kergitamine ja Kenny 12.septembri 10km Sügisjooksu tulemus 33.22 kanti ja üldkoht 18.kanti ja koht meesjuunioridest 1.kanti. Pärast eelmisel päeval joostud EMV pikka rada - pole paha! Sel kolmapäeval, 15.septembril jooksis veel Tartu linna MV 3000m staadionil ka, seal sai Lauri käest lõpusirgel ära ja lõpptulemused olid:
1. Lauri Sild 9:19,54
2. Kenny Kivikas 9:20,34
3. Peeter Pihl 9:28,08
Aga veel enne neid jookse oli tõesti ka TON-i päevak Eesti MV nime all, pikk rada, koht Voose (Ardu ja Valgehobusemäe vahel põhimõtteliselt). Naisteklassi rada 15km. Enam ei mäletagi neid aegu, kui sellise pikkusega rada mingeid emotsioone tekitas :)
Ilm vihmane ja vastik, jalgade teipimine võttis aega ja sooja jõudsin teha max 5min. Stardist panid naised sellise hooga minema, et ma kippusin vägisi maha jääma. Vaatasin siis huvi pärast veidi ringi, et kes jooksevad ... nojah, "täna pole probleemi ka viimaseks jääda". Üllatuslikul kombel punktide võtmine korrigeeris me ridu ja olukordi, nii et päris mitu punktivahet nägin veel inimesi. Siis tegin oma elu veidi huvitavamaks ja jooksin ebamõistlikult otse ning tundus, et jäin omaette liiklema. Tore, märksa rahulikum kohe. Kahjuks Karmen veel siiski tiirles kusagil nähtavuspiiris. Eelviimane punkt enne kaardivahetust - veidi uimane piirkond, kuid suuna ja kauguse järgi peaks punkt selle kõrgenduse taga olema... Oligi. Pöörasin otsa ringi ja mida ma näen... süüdlasliku näoga Merike tuleb vastu. Tohhoopele. See lõi mu veidi rivist välja, aga kaardivahetuse punkti sain siiski kenasti kätte. Merike mööduski minust just punktis.
Kaardivahetuses vedeles maas päris mitu naistekaarti. Minu arvepidamise järgi oleks ainult Karmen pidanud veel mu taga tulema. Hakkasin siis kalkuleerima, et "mitu naist ei startinud" ja "ikka liiga palju kaarte on veel alles" ... ja nojah, ükshetk oli järg käest kadunud. Olin küll õige suunaga jooksnud, kuid - kui kaugele? Vist ikka üle sihi juba ära... aga kindlaks paikapanekuks jookseks 180 kraadi tagasi sihile. Oih, näedsa, kaardivahetuspunkt jälle ... Egas midagi, alustasin uuesti algusest ja sain selle punkti ikka kätte, küll 6min pikema ajaga kui ülejäänud. Ja nagu sipsti olin 4ndalt kohalt 8ndaks langenud :) Hämmastavate asjadega ma ikka rajal tegelen ...
Edasi läks kõik kui linnutiivul. Ühe liblikapunktiga küll tegin veel ka 3min viga, kuna liiga huvitav oli noori tüdrukuid metsa vahel seiklemas jälgida. Aga muidu oli tore, rajameistrit Markust koos saatja Peetriga kohtasin vähemalt 3x, nõgeseid sain ainult korra ja jalgu väga poriseks ei teinud.
KP 27. läheduses silkas Maret. Enam ma ei üllatunud millegi üle. Maret läks imekiiresti oma teed, vaatan et on 28.ndasse parima aja teinud, ma kaotan minutiga. Omaarust ka jooksin :), kuigi sõnajalad soolaadses asjas takistasid veidi. Üleüldse, lõpp tuli kiiresti, nii tunde kui soorituse mõttes. Tulemused paberil näevad välja sellised:
Suunto Gamesile panin ennast N35 klassi kirja. Äkki on rohkem stiimulit orienteerumisvälistele asjadele mitte mõtlemiseks. Hirm on ju üks ütlemata hea motivaator! ;-)
Seega - alustuseks kerge koera saba kergitamine ja Kenny 12.septembri 10km Sügisjooksu tulemus 33.22 kanti ja üldkoht 18.kanti ja koht meesjuunioridest 1.kanti. Pärast eelmisel päeval joostud EMV pikka rada - pole paha! Sel kolmapäeval, 15.septembril jooksis veel Tartu linna MV 3000m staadionil ka, seal sai Lauri käest lõpusirgel ära ja lõpptulemused olid:
1. Lauri Sild 9:19,54
2. Kenny Kivikas 9:20,34
3. Peeter Pihl 9:28,08
Aga veel enne neid jookse oli tõesti ka TON-i päevak Eesti MV nime all, pikk rada, koht Voose (Ardu ja Valgehobusemäe vahel põhimõtteliselt). Naisteklassi rada 15km. Enam ei mäletagi neid aegu, kui sellise pikkusega rada mingeid emotsioone tekitas :)
Ilm vihmane ja vastik, jalgade teipimine võttis aega ja sooja jõudsin teha max 5min. Stardist panid naised sellise hooga minema, et ma kippusin vägisi maha jääma. Vaatasin siis huvi pärast veidi ringi, et kes jooksevad ... nojah, "täna pole probleemi ka viimaseks jääda". Üllatuslikul kombel punktide võtmine korrigeeris me ridu ja olukordi, nii et päris mitu punktivahet nägin veel inimesi. Siis tegin oma elu veidi huvitavamaks ja jooksin ebamõistlikult otse ning tundus, et jäin omaette liiklema. Tore, märksa rahulikum kohe. Kahjuks Karmen veel siiski tiirles kusagil nähtavuspiiris. Eelviimane punkt enne kaardivahetust - veidi uimane piirkond, kuid suuna ja kauguse järgi peaks punkt selle kõrgenduse taga olema... Oligi. Pöörasin otsa ringi ja mida ma näen... süüdlasliku näoga Merike tuleb vastu. Tohhoopele. See lõi mu veidi rivist välja, aga kaardivahetuse punkti sain siiski kenasti kätte. Merike mööduski minust just punktis.
Kaardivahetuses vedeles maas päris mitu naistekaarti. Minu arvepidamise järgi oleks ainult Karmen pidanud veel mu taga tulema. Hakkasin siis kalkuleerima, et "mitu naist ei startinud" ja "ikka liiga palju kaarte on veel alles" ... ja nojah, ükshetk oli järg käest kadunud. Olin küll õige suunaga jooksnud, kuid - kui kaugele? Vist ikka üle sihi juba ära... aga kindlaks paikapanekuks jookseks 180 kraadi tagasi sihile. Oih, näedsa, kaardivahetuspunkt jälle ... Egas midagi, alustasin uuesti algusest ja sain selle punkti ikka kätte, küll 6min pikema ajaga kui ülejäänud. Ja nagu sipsti olin 4ndalt kohalt 8ndaks langenud :) Hämmastavate asjadega ma ikka rajal tegelen ...
Edasi läks kõik kui linnutiivul. Ühe liblikapunktiga küll tegin veel ka 3min viga, kuna liiga huvitav oli noori tüdrukuid metsa vahel seiklemas jälgida. Aga muidu oli tore, rajameistrit Markust koos saatja Peetriga kohtasin vähemalt 3x, nõgeseid sain ainult korra ja jalgu väga poriseks ei teinud.
KP 27. läheduses silkas Maret. Enam ma ei üllatunud millegi üle. Maret läks imekiiresti oma teed, vaatan et on 28.ndasse parima aja teinud, ma kaotan minutiga. Omaarust ka jooksin :), kuigi sõnajalad soolaadses asjas takistasid veidi. Üleüldse, lõpp tuli kiiresti, nii tunde kui soorituse mõttes. Tulemused paberil näevad välja sellised:
N21E
14950m 30KP
14950m 30KP
Koht Nr Nimi Klubi TulemusOleks vist pidanud omale enne starti mingi eesmärgi seadma ja kiiremini jooksma ja kogu aeg orienteerumisega tegelema, need 2 "skalpi" on liiga lähedal ... Milleks? :) Eestikate tavarajal olin juba 4. ... Mõni medal, mõni võit kellegi üle? Hea orienteerumissooritus on iseenesest ju ka hea eesmärk,... kuid Eestis minu puhul omaette asjana enam ei toimi.
1. 15 Kirti Rebane Tammed 02:10.47
2. 10 Grete Gutmann Rae 02:14.43
3. 16 Merike Vanjuk Kape 02:16.27
4. 14 Maret Vaher Kobras 02:30.19
5. 13 Mariann Sulg Orvand 02:31.14
6. 11 Elo Saue Ilves 02:31.53
7. 19 Karmen Alnek Võru 02:44.24
Suunto Gamesile panin ennast N35 klassi kirja. Äkki on rohkem stiimulit orienteerumisvälistele asjadele mitte mõtlemiseks. Hirm on ju üks ütlemata hea motivaator! ;-)
Jul 27, 2010
Taastumine on (kohevarsti) läbi
Tänaseks on Explore Swedeni lõpetamisest möödas juba „lausa“ rohkem kui 10 päeva. Tunne, et võiksin jälle lihtsalt elus olemisele lisaks ka energiline olla, tekkis pühapäeva õhtul Minni suitsusauna ja tiigi vahet sõeludes. (Huvitav, mitu õnnesoovi Minn täna saab? :) [Asjasse mittepühendatutele – eelmise aasta lõpus valmis üks 2010.a. seikluskalender, mille esmatrükis on Minni sünnipäevaks märgitud 27.juuli, kuigi tegelik on see jätkuvalt 25.juulil. Kalendrieksemplare läks välja ~20tk.]Nädalavahetuse Koprakarikal osalesin! Jooksusammudeks oli end suht raske motiveerida, sest polnud selle sammu harjumust ning eriti vasak jalg ei tahtnud metsakonarustega leppida ning muidu polnud ka kusagile kiiret. Seega kaotasin liidritele kalendriga :) See-eest käisin laupäeval kukeseenel, mispeale pühapäeval märkasin neid kõikjal. Kordagi varem pole seened mind orienteerumisrajal häirinud, ma pole neid märganudki. Ealised iseärasused? :)
Parimaks momendiks rajal oli pühapäeval ühes punktis, kuhu olin meeldivalt ülejala-poolsörki-lasknud ja tundus sobilik korraks seisatada, mõte – hmm, kus mu seljakott on? ... Harjumuse jõud on suur! Ja 155 tunniga võib harjumus tekkida küll ...Vahepeale on veel sattunud ka 3-päevane Hiiumaa puhkus. Pärast Lõuna-Eesti puhkusemõtetele jämeda (lausa rasvase) kriipsu pealesaamist tuli Margiti vastuvaidlemist mittesalliva häälega kõne kiireks kotipakkimiseks ja teeleasumiseks veidi ootamatult, kuid jah, vastu ei saanud vaielda. Nii siis saigi teoks meie kursuse Hiiumaa reis alateemaga „Mehed pole ikka õiged naised“, peaesinejateks Margit, Kadri ja allakirjutanu.
Kultuuriprogrammi kuulusid:Tõrvanina koos laulvate liivadega – sinna oleks võinud elama jäädagi, ma küll pole Vahemere ääres käinud, aga arvan, et ega see rand kolmapäeva hommikul millegagi alla küll ei jäänud.
Parmud – ma pole varem öösel üles ärganud põhjusel, et lendavate elukate hammustused sügelevad/valutavad.
Gahwa kohvik – superluks koht Kärdlas, kuhu unustasime end kahel päeval kokku 7ks tunniks :) Maitsev kohvi ja jäätisekokteil, värsked (soojad!) saiakesed, wifi ja ülimugav diivan!
Elmari tantsuõhtu – hea, kui laululava on vanematekodu hoovist vähem kui 100m kaugusel, kontserdist osa saamiseks ei pidanudki mu isa koos „tütarlastega“ piletit lunastama.
Sääretirp – meditatsioon ainult kohalemineku vaeva eest.
Merevesi ja päikeseloojang Ristna neemel – olen sõnatu.
Kui nüüd veel homme Aili käe alt massaaźist läbi käin, peaksin nädalavahetuse Xdreamiks täiesti adekvaatne olema.
Jun 20, 2010
19.juuni - Kytäjä Jukola, Venlojen Viesti
Eelmine kord käisin Jukolal paar aastat tagasi, vist oli 2007.aastal. Ausalt öeldes - ei tundnud sellest üldse puudust! Olles nüüdseks seekordse jooksu ära teinud, olen väga rahul, et läksin. 75 minutit puhast orienteerumisnaudingut! Kui Eesti võistlustel mõtlen enamus rajast mingeid hoopis muid mõtteid, siis siin korra teise punkti liikudes kerkis mingi eluline küsimus ülesse, kuid suutsin selle summutada, ning edasi polnud mõtete uitama minekuga mingit probleemi. Maastik oli märksa huvitavam!Aga järgemööda. OK Ilves, nr 174, koosseis jooksujärjestuses: Kaia Kivikas, Britta Panker, Agnes Vask, Elo Saue. Kaia metsast väljas 189 (+10:36), Britta 203 (+24:01), Agnes 190 (+48:30), Elo 129 (+1:03:20). Mina olen rahul! Suht noore võistkonnaga (keskmine vanus 22,5 :) Eesti tiimidest kolmandal kohal. Pisivigu tuli kõigil, kuid arvestades, mida isegi liidrid metsas tegid, olime täitsa normaalsed - keegi meist väga ära ei eksinud.
Kohe metsast välja jõudes arvasin, et vast paari minuti jagu koperdasin. Nüüd vaheaegu vaadates on näha, et viimase 800 meetriga olen suutnud langeda kolm kohta ning ajas 1:40! Kohas, kus ise arvasin veaks vast ... natukene ainult, noh minut vast. Ma pole veel kaarti näinud, tundub, et selliste asjade peale annab 7-8 minutit ekslemisi kokku kirjutada. Etapiaegades annab minu 1:15:21 73.koha, eriti tore on muidugi Viivi-Anne alistamine 4 sekundiga :)
Orienteerumine Soome maastikul oli väga mõnus! Ainuke peaaegu võistlusväline mõte, mis rajal pähe tuli - "Nüüd ma saan aru, miks mulle Soomes orienteerumine meeldis!"
Jun 12, 2010
10.juuni - Tartu neljapäevak Pranglis
Olin Prangli neljapäevakul rajameistriks. Pärast Bulgaariast naasmist ettevalmistusteks just palju aega ei jäänud, ja kui ei kiidetud heaks mu plaani tavapärasest erineva stardikoha suhtes, pidin korra planeeritud raja ringi tegema. Aga noh, kolmapäeva lõunaks kõik korras ja tänu radade ümbertegemisele sain Ocadis rajaplaneerimise peaaegu selgeks :)
Neljapäevak on selline naljakas ettevõtmine, kuhu mina vabatahtlikult osalema ei lähe. Ma lihtsalt ei oska seal orienteeruda ja mulle ei meeldi tegeleda asjadega, mida ma ei oska. Seega pole ma viimastel aegadel päevakutele sattunud. Seda üllatavam oli näha kokkutulnud masse (osalejaid 268) ja eriti nendega kaasnevat autode hulka! Autod huvitasid mind seetõttu, et järgmisel nädalal Reolas teen ka neljapäevaku rajad, ning samuti tahan startdikohta enda järgi panna. Stardikoha lähedusse peab aga mahtuma 100+ autot! Pranglis lugesin kokku max hetkel 112 autot + suur buss. Hästi elame!
Neljapäevaku rajad on ka omamoodi asjad. Tegemist pole ju päris võistlusega (minuarust vähemalt) ja peab palju rohkem arvestama sellega, et lisaks orienteerumisele oleks ka niisama tore. Seega saidki mu rajad ilusamasse metsa ja ringijooksu variantidega. Punkte maha võttes vaatasin, et esimesed olid päris head jäljed teinud - suured lohad jooksid punktide vahel täitsa õigeid (ökonoomseid) trajektoore pidi.
Huvi pärast lõin kokku ajakulu, mis selle päevaku peale läks, koos autosõitudega:
* 4h esmane planeering ja kohtade ülevaatus kohapeal;
* 3h planeerimine ja vormistus arvutis;
* 1h arutelud asja sobivuse üle;
* 2h ümberplaneerimine ja vormistus arvutis;
* 4h varustuse järel käimine ja punktide metsa panek;
* 2h päevaku platsil viibimine;
* 3h punktide mahavõtmine ja varustuse äraviimine.
Kokku 19h! Jep, tööl käivad inimesed ei saaks sellist heategevust endale eriti lubada :) Praegu aga... abiks ikka ja sai veidi pikka-rahulikku-intervall-trenni teha.
Järgmisel neljapäeval (17.juuni) Tartu päevak Reolas. Praegu on plaanis vähemalt ühel pikal rajal pakkuda võimalust läbida rada valgete laikudega kaardiga - suuna ja kauguse järgi orienteerumise harjutamiseks. Mets on täiesti talutava läbitavusega.
Ahjaa - Pranglist kodu poole sõites kohtasin kruusateel metssigu! Suur seisis paremal pool teed, 2 väikest oli vasakul. Võtsin hoo alla. Suur vaatas mind pika pilguga, ma sõitsin veidi lähemale, ise samal ajal fotokat otsides. Suur vaatas mind veelgi pikema pilguga, ma leidsin fotoka ülesse. Suur viipas väikestele - nüüd käbedalt üle tee ja metsa. Mina sain fotoka õigesti kätte. Väiksed tormasid üle tee võssa, suur nendele järele. Minul jäi pilt läbi sääselaibase esiklaasi tegemata.
Sel aastal koguneb "esimesi" juba väga palju, ja aasta pole veel poole pealgi! :)
Neljapäevak on selline naljakas ettevõtmine, kuhu mina vabatahtlikult osalema ei lähe. Ma lihtsalt ei oska seal orienteeruda ja mulle ei meeldi tegeleda asjadega, mida ma ei oska. Seega pole ma viimastel aegadel päevakutele sattunud. Seda üllatavam oli näha kokkutulnud masse (osalejaid 268) ja eriti nendega kaasnevat autode hulka! Autod huvitasid mind seetõttu, et järgmisel nädalal Reolas teen ka neljapäevaku rajad, ning samuti tahan startdikohta enda järgi panna. Stardikoha lähedusse peab aga mahtuma 100+ autot! Pranglis lugesin kokku max hetkel 112 autot + suur buss. Hästi elame!
Neljapäevaku rajad on ka omamoodi asjad. Tegemist pole ju päris võistlusega (minuarust vähemalt) ja peab palju rohkem arvestama sellega, et lisaks orienteerumisele oleks ka niisama tore. Seega saidki mu rajad ilusamasse metsa ja ringijooksu variantidega. Punkte maha võttes vaatasin, et esimesed olid päris head jäljed teinud - suured lohad jooksid punktide vahel täitsa õigeid (ökonoomseid) trajektoore pidi.
Huvi pärast lõin kokku ajakulu, mis selle päevaku peale läks, koos autosõitudega:
* 4h esmane planeering ja kohtade ülevaatus kohapeal;
* 3h planeerimine ja vormistus arvutis;
* 1h arutelud asja sobivuse üle;
* 2h ümberplaneerimine ja vormistus arvutis;
* 4h varustuse järel käimine ja punktide metsa panek;
* 2h päevaku platsil viibimine;
* 3h punktide mahavõtmine ja varustuse äraviimine.
Kokku 19h! Jep, tööl käivad inimesed ei saaks sellist heategevust endale eriti lubada :) Praegu aga... abiks ikka ja sai veidi pikka-rahulikku-intervall-trenni teha.
Järgmisel neljapäeval (17.juuni) Tartu päevak Reolas. Praegu on plaanis vähemalt ühel pikal rajal pakkuda võimalust läbida rada valgete laikudega kaardiga - suuna ja kauguse järgi orienteerumise harjutamiseks. Mets on täiesti talutava läbitavusega.
Ahjaa - Pranglist kodu poole sõites kohtasin kruusateel metssigu! Suur seisis paremal pool teed, 2 väikest oli vasakul. Võtsin hoo alla. Suur vaatas mind pika pilguga, ma sõitsin veidi lähemale, ise samal ajal fotokat otsides. Suur vaatas mind veelgi pikema pilguga, ma leidsin fotoka ülesse. Suur viipas väikestele - nüüd käbedalt üle tee ja metsa. Mina sain fotoka õigesti kätte. Väiksed tormasid üle tee võssa, suur nendele järele. Minul jäi pilt läbi sääselaibase esiklaasi tegemata.Sel aastal koguneb "esimesi" juba väga palju, ja aasta pole veel poole pealgi! :)
Apr 29, 2010
28.aprill - Tallinna MV sprint
Kulutada 5h 13min jooksu peale... ma parem ei mõtle selle üle väga pikalt :)
Tulemused http://www.sk100.ee/2010/tmv/index.htm
Otsus osaleda tuli seetõttu, et Tallinna MV sprint oli esimene katsevõistlus EM-ile, ning kuna ma ei eestikatel ega baltikatel ise kohal pole, siis tahtsin vähemalt ühel võistlusel näha ja tunda, millistes tingimustes (kaart, rada, valikud jne) millised tulemused potentsiaalsete koondislaste poolt välja joostakse.
Tänud Peetrile huvitava raja eest! Mul senimaani segadus, kas 48-33 (2-3) ja 33-34 (3-4) oleks pidanud minema vasakult või paremalt. Mul esimene neist paremalt S ning teine vasakult suure tagasijooksuga. Etapiaegadest näha, et järgmist etappi lugedes ja selle planeeringus kõhklemine mõjutab kiirust nähtavalt (sekundites, vt.aeg 3.ndasse).
Aga üldiselt oleks võinud võistlus hakata lendstardist alles 6.ndas KPs ;-) Alles seal tundsin, et võin (suhteliselt) kiiresti ka joosta, hingamine läks lahti ja meenusid 4x1km lõigud, mida nädal tagasi (meeltesegaduses) tegin. Finiśis oli küll tükk hingeldamist, kuid veel ~km omal kiirusel joosta poleks olnud probleem. Vaat' kui kahju, et naistele lühirajal konkurentsi ei saa pakkuda.
Vahva oli, võitma kipuvad ikka tugevamad, ja Tallinn-Tartu ots on miskipärast alati märksa lühem kui teistpidi.
Tulemused http://www.sk100.ee/2010/tmv/index.htm
Otsus osaleda tuli seetõttu, et Tallinna MV sprint oli esimene katsevõistlus EM-ile, ning kuna ma ei eestikatel ega baltikatel ise kohal pole, siis tahtsin vähemalt ühel võistlusel näha ja tunda, millistes tingimustes (kaart, rada, valikud jne) millised tulemused potentsiaalsete koondislaste poolt välja joostakse.
Tänud Peetrile huvitava raja eest! Mul senimaani segadus, kas 48-33 (2-3) ja 33-34 (3-4) oleks pidanud minema vasakult või paremalt. Mul esimene neist paremalt S ning teine vasakult suure tagasijooksuga. Etapiaegadest näha, et järgmist etappi lugedes ja selle planeeringus kõhklemine mõjutab kiirust nähtavalt (sekundites, vt.aeg 3.ndasse).
Aga üldiselt oleks võinud võistlus hakata lendstardist alles 6.ndas KPs ;-) Alles seal tundsin, et võin (suhteliselt) kiiresti ka joosta, hingamine läks lahti ja meenusid 4x1km lõigud, mida nädal tagasi (meeltesegaduses) tegin. Finiśis oli küll tükk hingeldamist, kuid veel ~km omal kiirusel joosta poleks olnud probleem. Vaat' kui kahju, et naistele lühirajal konkurentsi ei saa pakkuda.
Vahva oli, võitma kipuvad ikka tugevamad, ja Tallinn-Tartu ots on miskipärast alati märksa lühem kui teistpidi.
Apr 20, 2010
Jüriöö jooks seekord sedapidi
Hmm, seekordsest Jüriööst Tõrvas puuduvad mul sügavad emotsioonid, kuigi juhtus nii mõndagi:
* võistkonna koostamisel käis Hannula-Katrini ja Kaia vahel esindusvõistkonda pääsemise konkurss, taandasin end otsustusprotsessist;
* huvitav, kaua mina ja Mati veel noorte eest rasket tööd teeme? :);
* tegelikult... oleks vist õigem olnud panna Mati esimest ja Kristo kolmandat vahetust jooksma - oleks esimesel naisel lihtsam metsa minna;
* teist korda ajaloos sain/võtsin 4.vahetuse, kuigi eelmisest korrast (Jänedal vist) on väga ebameeldivad mälestused;
* Kristo 1.sena metsast väljumine oli veidi oodatud, käib treeneri jälgedes ning harjumus (kogemus) ka juba mõningane :);
* Hannulal ei läinud päris nii nagu oleks võinud ... pimedas metsas närvi minek ei ole kunagi kiire tegevus;
* Kaial tuli täitsa kena jooks välja, ise tubli ja tundub, et selletalvine treening on õigesse kohta läinud;
* Mati oli stabiilselt hea;
* oleme Kennyga ennegi ühes võistkonnas jooksnud, kuid otsene vahetuse üleandmine pojale oli natsa naljakas;
* Kenny vead, SI-pulga kaotus-otsimine-leidmine ja sellega Laurist ning Kristjanist maha jäämine ja veel paar kohmitsemist metsa vahel ei olnud head;
* neljas koht pole kellegi koht.
Asi, mis pani kulmud kõrgele kerkima - TÄIESTI HÄMMASTAV - kuidas inimesed saavad vale numbriga punkti võtta?! Seda eriti teatevõistlusel, kus sinu jooksust sõltub teiste "saatus"?! Kiire? Pole harjunud numbrit kontrollima? Hoolimatu? Igatahes, mina ise tunneksin ennast ebakindlalt samas võistkonnas kellegagi, kes on teates vale punkti võtnud. Ja teatevõistkondade moodustamisel on paratamatult see ebakindlus samuti meeles.
Minu enda jooks oli selline - mittemidagiütlev. Alustuseks tegin pika soojenduse, vast 30min tuli ära, sest mootor ei taha enne kuidagi tööle minna.
Juba esimesele KP-le lähenedes sahmis 20sek varem startinud võrukate lätlane ringi, punkti võtsime järjestikku. Rajal joostes kippus eest ära venima.
Teine KP oli hajutus, mulle jõudis hirmsa hooga järgi ning läks mööda 30sek hiljem startinud Adele.
Kolmandasse jooksin veidi pikemalt teed mööda ja punkt laekus kenasti, rohkem Adelet ei näinudki. Neljandasse liikusin nõlva servast, siis tekkis jalge alla rajake, mis õigel kaugusel (kõhutunne seekord) hargnes vasakule sihiks - nii see punkt kätte saadigi. Raiesmiku kauges servas paistis lätlase tuli.
Viies KP, numbriga 51, oli ~15m vales kohas, soo vales nurgas. Jõudsin mina sookesse, aga mida pole, on punkt. Tekkis kerge segadus. Kaart ka midagi targemat ei näidanud, sest sellist märga kohta mujal polnud ning kusagil kaugemal ma kuidagi olla ei saanud. Õnneks ei jõudnud väga koledad mõtted pähe tekkida, peaga vehkides õnnestus tulega tabada helkurit ning punkt üles leida.
Kuuendasse (minul nr 62 ehk mitte kurikuulus 31) liikudes lätlase tuli paistis lähemal kui enne, ju tegi 5ndaga viga. Minuga samasse punkti ta ei läinud, kaheksandasse (56) ukerdades jõudis järgi ning möödus.
Järgmised kaks etappi sirutasin lätlase järgi püsimiseks veidi jalga ning selgus positiivse üllatusena, et enesetundes ei muutunud midagi, kuid kiiremini sai edasi. Mis nii viga!
Kümnes (42) paistis kenasti metsast kätte, nii et kerge kõrgemale kaldumine ei saanud karistatud.
Uhteoru ehk eel-eelviimase poole suundudes kontrollisin mitu korda suunda ja olin veidi kõhklev, sest lätlane (otsisin nime välja, Vieda) jooksis kindlal sammul pea 90 kraadi teisele poole. Einoh, ju siis nii. Mina sain enda punkti siiski enam-vähem talutavalt kätte, temal oma hajutusega vist nii hästi ei läinud.
Viimasesse punkti joostes sain jalad märjaks ja poriseks! See ei olnud ilus!
Ei, mulle meeldib, kui kogemus ja mõningane treenitus noorusuljustest ja kiiretest jalgadest (veel) jagu saab! :)
Ja, päris lahe oleks lapse või lastega koos poodiumile ronida (varsti vast).
* võistkonna koostamisel käis Hannula-Katrini ja Kaia vahel esindusvõistkonda pääsemise konkurss, taandasin end otsustusprotsessist;
* huvitav, kaua mina ja Mati veel noorte eest rasket tööd teeme? :);
* tegelikult... oleks vist õigem olnud panna Mati esimest ja Kristo kolmandat vahetust jooksma - oleks esimesel naisel lihtsam metsa minna;
* teist korda ajaloos sain/võtsin 4.vahetuse, kuigi eelmisest korrast (Jänedal vist) on väga ebameeldivad mälestused;
* Kristo 1.sena metsast väljumine oli veidi oodatud, käib treeneri jälgedes ning harjumus (kogemus) ka juba mõningane :);
* Hannulal ei läinud päris nii nagu oleks võinud ... pimedas metsas närvi minek ei ole kunagi kiire tegevus;
* Kaial tuli täitsa kena jooks välja, ise tubli ja tundub, et selletalvine treening on õigesse kohta läinud;
* Mati oli stabiilselt hea;
* oleme Kennyga ennegi ühes võistkonnas jooksnud, kuid otsene vahetuse üleandmine pojale oli natsa naljakas;
* Kenny vead, SI-pulga kaotus-otsimine-leidmine ja sellega Laurist ning Kristjanist maha jäämine ja veel paar kohmitsemist metsa vahel ei olnud head;
* neljas koht pole kellegi koht.
Asi, mis pani kulmud kõrgele kerkima - TÄIESTI HÄMMASTAV - kuidas inimesed saavad vale numbriga punkti võtta?! Seda eriti teatevõistlusel, kus sinu jooksust sõltub teiste "saatus"?! Kiire? Pole harjunud numbrit kontrollima? Hoolimatu? Igatahes, mina ise tunneksin ennast ebakindlalt samas võistkonnas kellegagi, kes on teates vale punkti võtnud. Ja teatevõistkondade moodustamisel on paratamatult see ebakindlus samuti meeles.
Minu enda jooks oli selline - mittemidagiütlev. Alustuseks tegin pika soojenduse, vast 30min tuli ära, sest mootor ei taha enne kuidagi tööle minna.
Juba esimesele KP-le lähenedes sahmis 20sek varem startinud võrukate lätlane ringi, punkti võtsime järjestikku. Rajal joostes kippus eest ära venima.
Teine KP oli hajutus, mulle jõudis hirmsa hooga järgi ning läks mööda 30sek hiljem startinud Adele.
Kolmandasse jooksin veidi pikemalt teed mööda ja punkt laekus kenasti, rohkem Adelet ei näinudki. Neljandasse liikusin nõlva servast, siis tekkis jalge alla rajake, mis õigel kaugusel (kõhutunne seekord) hargnes vasakule sihiks - nii see punkt kätte saadigi. Raiesmiku kauges servas paistis lätlase tuli.
Viies KP, numbriga 51, oli ~15m vales kohas, soo vales nurgas. Jõudsin mina sookesse, aga mida pole, on punkt. Tekkis kerge segadus. Kaart ka midagi targemat ei näidanud, sest sellist märga kohta mujal polnud ning kusagil kaugemal ma kuidagi olla ei saanud. Õnneks ei jõudnud väga koledad mõtted pähe tekkida, peaga vehkides õnnestus tulega tabada helkurit ning punkt üles leida.
Kuuendasse (minul nr 62 ehk mitte kurikuulus 31) liikudes lätlase tuli paistis lähemal kui enne, ju tegi 5ndaga viga. Minuga samasse punkti ta ei läinud, kaheksandasse (56) ukerdades jõudis järgi ning möödus.
Järgmised kaks etappi sirutasin lätlase järgi püsimiseks veidi jalga ning selgus positiivse üllatusena, et enesetundes ei muutunud midagi, kuid kiiremini sai edasi. Mis nii viga!
Kümnes (42) paistis kenasti metsast kätte, nii et kerge kõrgemale kaldumine ei saanud karistatud.
Uhteoru ehk eel-eelviimase poole suundudes kontrollisin mitu korda suunda ja olin veidi kõhklev, sest lätlane (otsisin nime välja, Vieda) jooksis kindlal sammul pea 90 kraadi teisele poole. Einoh, ju siis nii. Mina sain enda punkti siiski enam-vähem talutavalt kätte, temal oma hajutusega vist nii hästi ei läinud.
Viimasesse punkti joostes sain jalad märjaks ja poriseks! See ei olnud ilus!
Ei, mulle meeldib, kui kogemus ja mõningane treenitus noorusuljustest ja kiiretest jalgadest (veel) jagu saab! :)
Ja, päris lahe oleks lapse või lastega koos poodiumile ronida (varsti vast).
Sep 6, 2009
15.-16-august - Rogaini EM, Ylläs, Finland vol.2
...järg
KP91-te läksime teed mööda ringi. Kaks korda kaalusime ka otseminekut, kuid pimedas jõeületus tundus kahtlane, eriti seetõttu, et otse mäe taga oli jõgi kaardil suht lai. Teed mööda oli hea kindel. Lõpuks siiski läbisime ka jõe, aga seda kitsas ja madalas kohas. KP75 võtmisel järjekordne 5min viga („tüdrukud“, kellest olime teel möödunud, said punkti ikkagi enne meid kätte – rahulikult sõuad, kaugele jõuad). Vea põhjuseks tüüpiline ilma plaanita umbes punktikoha poole liikumine. KP83-e liikudes sai lambid juba ära kustutada, kell oli siis 4 paiku öösel. Siin oli ka peatus, mille ajal Riho kergelt norisema hakkas :)
KP51 ja 85 tulid vastu ilma eriliste emotsioonideta. Jook sai otsa ja soode ning ojadega olid olud kitsad. Nii saigi vett võetud KP85-st KP60-ne poole nö tagasi minnes mingist väga suvalisest veidigi läbi paistva veega lombist. Sellelt hetkelt tabasid meid Marje, Eduard ja Mart, ning tundub, et nad olid seal veel väga värsked, sest minu sõnad „Sellises seisukorras on igasugune vesi joodav“, jäid Eduardile hästi meelde. Huvitav, hiljem joomise ajal polnud joogipauna kallatud looduslikke klimpe tunda.
KP60-ne tähise riputas Riho tagasi ülesse. Oli teine maha aetud, nii et me algul kartsime, et oleme eksinud – peaks nagu õige koht olema, kuid punkti näha polnud.
Järgnes valik KP74-76-45. Tagantjärele targana – 74 oleks pidanud ära jääma, ja ... ning ... asemele tulema (koju jõudes panen siia punktinumbrid ka). See mägi, mille nõlval 74 ja 76 asusid, oli ikka suur! Vahepeal kaalusin 76 võtmist „teepõrkega“ - alla, mööda teed, ja uuesti ülesse, kuid 74-s olles ei raatsinud enam kuidagi juba võetud kõrgust kaotama hakata. Seega KP76-e mööda nõlva. Kõik oleks tore olnud, kui me 1) poleks hakanud punkti poolelt etapilt lootma ja 2) oleksime kohe kaardilt välja lugenud, et soo ja tipu vahel on suur orvand ka. Reigo
tähelepanelikkus päästis meid ka seekord hullemast.
KP45-de jooksime enamuse etapist mööda mingit rada. Vahepeal tundus, et see viib punkti välja, kuid päris nii hästi ei läinud, mingid pool kilomeetrit pidime mööda parkmetsa silkama. Ahjaa, praegu meenub, et 74-76 vahel (seega ~7.30 ajal hommikul, stardist möödas 19:30, Reigo jõul liigutud pea 9 tundi) haakisin end Reigo sabast lahti, sest nõlvadel spiraalmeetodil punkti otsimine oli selliselt lihtsam.
KP87 õnnestus meil üllatuslikult võtta osavamalt kui „tüdrukud“. Siis kui nemad nõlvast laskuma hakkasid, olime me juba pea üleval tagasi. Nende kommentaar oli hea - „krõśa pojehal“ :)
KP68 – mööda asfalti ja radu pidi mäkke ülesse. Kas siin etapil oli see, kus ma Rihole karmilt käratasin „EI jookse!“? Ehmatas teine nii ära, et mul lausa piinlik. Üritasin küll asja siluda, et „No jookse, kui sul nii kergem on, lihtsalt mina ei jookse“, aga see ei mõjunud... Enda vabanduseks ütlen, et selles kohas tundus veidi tõusu olevat!
KP81 oli nii-kaugel-nii-kaugel. Läksime ja läksime ja muidugi lõpuks jõudsime kohale ka, aga väga venis see etapp. Eks pehmel pinnal kõndimine on märksa aeglasem kui jooksmine. Vahepeal vahetasime ööriided päevaste vastu ka, et lõppu ikka esindusvormis tulla. Ja vahepeal kerkis mul huulile küsimus „Poisid, kuhu me oma rattad jätsime?“ Oi ma igatsesin jalgrattasadula järele!!
KP79 ja 22 olid koera saba ületused. Rahvast liikus palju, igasugu karvaseid ja sulelisi leidus (siinkohal tervitused Jutale-Jaanile!). Aega oli meil küllaga, nii et pingutama ei pidanud.
Viimasel asfaldietapil poisid tahtisid joosta, seega sai Reigo mind veel vedada. Fotograafide lähedusse jõudes tahtsin iseseisev ja tubli välja paista, seepärast pidin päris lõputõusu omal jalgel vallutama. Veidi vaevaline oli, aga kohale jõudsin.
Mis tunne oli? 10 meetrit finišijaamast eemal võistkonnakaaslaste kallistused saades tahtis klimp kurku ja pisar silmanurka tulla. Need rünnakud tõrjusin edukalt, edasi oli tore. Tunnet ei saa kuidagi võrrelda Estorili finišiga, hoopis teistmoodi. Liiga lühike ja lihtne, et eufooria tekiks? :))) Jalad väga kanged, parema jala põlve küljepeal üks ennegi valus olnud koht väga valus (see ei lasknudki joosta). Vasaku jala sääre peal mingi soon umbes, Portugalis lõpuks väga hulluks läinud olukorra eelmäng.
Just finišeerinud rahvast oli hea vaadata – olid sellised „äraseletatud“ näod.
Saunatasime oma armsas punkris. Mind pea aasta teeninud Icebug'i jooksutossud sain pidulikult prügikasti väljateenitud vanaduspuhkusele tõsta. Söömiseks ja autasustatavate vaatamiseks läksime keskusesse tagasi. Tulemusi vaadates oli ühest küljest kõik nagu normis, minu jaoks on eriti meeliülendav kohe meie taga olevate tüüpide ees olemine. Samas – kuidas Mariann ja Neeme meist NII palju rohkem punkte said?? Jajah, analüüsimist on... Väga tublid igatahes, õnnitlused!
Läbisime linnulennult 96,4km, teenisime 253 punkti, aega kulus 23:28:29, keskmine kiirus 14,36. Reigo GPS-iga mõõdetult läbisime 129,5km. Saime 25.koha, olime segavõistkondade 5.
Barbie ja Ken (Mariann ja Neeme) kogusid 270 punkti, läbisid linnulennult 94,74km, aeg 23:39:45, kokku 15., segade 2.
Harju KEK RSK (Marje, Eduard, Mati) olid kokku 24., sega 4., kilomeetreid 92,11km, aeg 23:37:16, punkte 256.
Nende võrdluste tulemusena võib öelda: „Kui jõudu on, milleks mõistust vaja!“ :-)
Pärast kerget spordipäeva ja sauna ja kõhu täitmist ei lasknud uni end kaua oodata :) Ega ka mitte järjekordne, seekord ametlike paberitega ja puha, kalapüük. Sain minagi ridva pihku – lollikindla ja ussidega töötava. Esimeses püügikohas kohe mitu särge näkkas. Kui olin 4tk vette tagasi lasknud, sest tundusid liiga väikesed, ja samas kaaskalamees haugi lehvitas, siis kaks särge otsustasin ikka kaasa võtta, muidu mõeldakse, et lõin õhtu otsa niisama lulli. Hilisemad ~7 püügikohta olid juba ainult ussi leotamise jaoks, tundus et kaladel oli kollektiivpuhkus või pikale veninud kellaviietee.
Ise püütud kala maitseb hoopis teistmoodi kui poekala!
Mis veel? Hommikul varakult autosse ja tagasiteele. Kummalisel kombel magasin ma märksa vähem kui sinnapoole sõites. Polnud piisavalt väsinud? Õhtune massaaž oli jalgadele väga hästi mõjunud, liikusid peaaegu igatepidi. Põlv sai jooksmiskõlbulikuks nädalaga, ülejäänud jalad veelgi varem.
Tekkis tunne, et teinekordki võib sellist asja teha, väga valitud inimestega ja mitte väga suurtes mägedes. Siis muidugi võiks natuke spetsiaalset trenni ka enne teha. Lisaks veel õppisin reisilt, et vahel harva on millegi tegemata jätmine parem kui tegemine. Üldiselt ja põhimõtteliselt ma arvan, et tegemine on parem kui tegematajätmine või mittetegemine, sest kui ei tee, ei saa ka midagi head juhtuda. No muidugi võib ka kehvasti minna, kuid mittetehes ei juhtu ka häid asju. Seekord aga, jah, erakorraliselt, olen ma kindel, et tegematajätmine oli hea.
Tulemused http://rogaining.fi/index.php?page=erc2009&hl=en
.
KP91-te läksime teed mööda ringi. Kaks korda kaalusime ka otseminekut, kuid pimedas jõeületus tundus kahtlane, eriti seetõttu, et otse mäe taga oli jõgi kaardil suht lai. Teed mööda oli hea kindel. Lõpuks siiski läbisime ka jõe, aga seda kitsas ja madalas kohas. KP75 võtmisel järjekordne 5min viga („tüdrukud“, kellest olime teel möödunud, said punkti ikkagi enne meid kätte – rahulikult sõuad, kaugele jõuad). Vea põhjuseks tüüpiline ilma plaanita umbes punktikoha poole liikumine. KP83-e liikudes sai lambid juba ära kustutada, kell oli siis 4 paiku öösel. Siin oli ka peatus, mille ajal Riho kergelt norisema hakkas :)
KP51 ja 85 tulid vastu ilma eriliste emotsioonideta. Jook sai otsa ja soode ning ojadega olid olud kitsad. Nii saigi vett võetud KP85-st KP60-ne poole nö tagasi minnes mingist väga suvalisest veidigi läbi paistva veega lombist. Sellelt hetkelt tabasid meid Marje, Eduard ja Mart, ning tundub, et nad olid seal veel väga värsked, sest minu sõnad „Sellises seisukorras on igasugune vesi joodav“, jäid Eduardile hästi meelde. Huvitav, hiljem joomise ajal polnud joogipauna kallatud looduslikke klimpe tunda.
KP60-ne tähise riputas Riho tagasi ülesse. Oli teine maha aetud, nii et me algul kartsime, et oleme eksinud – peaks nagu õige koht olema, kuid punkti näha polnud.
Järgnes valik KP74-76-45. Tagantjärele targana – 74 oleks pidanud ära jääma, ja ... ning ... asemele tulema (koju jõudes panen siia punktinumbrid ka). See mägi, mille nõlval 74 ja 76 asusid, oli ikka suur! Vahepeal kaalusin 76 võtmist „teepõrkega“ - alla, mööda teed, ja uuesti ülesse, kuid 74-s olles ei raatsinud enam kuidagi juba võetud kõrgust kaotama hakata. Seega KP76-e mööda nõlva. Kõik oleks tore olnud, kui me 1) poleks hakanud punkti poolelt etapilt lootma ja 2) oleksime kohe kaardilt välja lugenud, et soo ja tipu vahel on suur orvand ka. Reigo
tähelepanelikkus päästis meid ka seekord hullemast.KP45-de jooksime enamuse etapist mööda mingit rada. Vahepeal tundus, et see viib punkti välja, kuid päris nii hästi ei läinud, mingid pool kilomeetrit pidime mööda parkmetsa silkama. Ahjaa, praegu meenub, et 74-76 vahel (seega ~7.30 ajal hommikul, stardist möödas 19:30, Reigo jõul liigutud pea 9 tundi) haakisin end Reigo sabast lahti, sest nõlvadel spiraalmeetodil punkti otsimine oli selliselt lihtsam.
KP87 õnnestus meil üllatuslikult võtta osavamalt kui „tüdrukud“. Siis kui nemad nõlvast laskuma hakkasid, olime me juba pea üleval tagasi. Nende kommentaar oli hea - „krõśa pojehal“ :)
KP68 – mööda asfalti ja radu pidi mäkke ülesse. Kas siin etapil oli see, kus ma Rihole karmilt käratasin „EI jookse!“? Ehmatas teine nii ära, et mul lausa piinlik. Üritasin küll asja siluda, et „No jookse, kui sul nii kergem on, lihtsalt mina ei jookse“, aga see ei mõjunud... Enda vabanduseks ütlen, et selles kohas tundus veidi tõusu olevat!
KP81 oli nii-kaugel-nii-kaugel. Läksime ja läksime ja muidugi lõpuks jõudsime kohale ka, aga väga venis see etapp. Eks pehmel pinnal kõndimine on märksa aeglasem kui jooksmine. Vahepeal vahetasime ööriided päevaste vastu ka, et lõppu ikka esindusvormis tulla. Ja vahepeal kerkis mul huulile küsimus „Poisid, kuhu me oma rattad jätsime?“ Oi ma igatsesin jalgrattasadula järele!!
KP79 ja 22 olid koera saba ületused. Rahvast liikus palju, igasugu karvaseid ja sulelisi leidus (siinkohal tervitused Jutale-Jaanile!). Aega oli meil küllaga, nii et pingutama ei pidanud.Viimasel asfaldietapil poisid tahtisid joosta, seega sai Reigo mind veel vedada. Fotograafide lähedusse jõudes tahtsin iseseisev ja tubli välja paista, seepärast pidin päris lõputõusu omal jalgel vallutama. Veidi vaevaline oli, aga kohale jõudsin.
Mis tunne oli? 10 meetrit finišijaamast eemal võistkonnakaaslaste kallistused saades tahtis klimp kurku ja pisar silmanurka tulla. Need rünnakud tõrjusin edukalt, edasi oli tore. Tunnet ei saa kuidagi võrrelda Estorili finišiga, hoopis teistmoodi. Liiga lühike ja lihtne, et eufooria tekiks? :))) Jalad väga kanged, parema jala põlve küljepeal üks ennegi valus olnud koht väga valus (see ei lasknudki joosta). Vasaku jala sääre peal mingi soon umbes, Portugalis lõpuks väga hulluks läinud olukorra eelmäng.Just finišeerinud rahvast oli hea vaadata – olid sellised „äraseletatud“ näod.
Saunatasime oma armsas punkris. Mind pea aasta teeninud Icebug'i jooksutossud sain pidulikult prügikasti väljateenitud vanaduspuhkusele tõsta. Söömiseks ja autasustatavate vaatamiseks läksime keskusesse tagasi. Tulemusi vaadates oli ühest küljest kõik nagu normis, minu jaoks on eriti meeliülendav kohe meie taga olevate tüüpide ees olemine. Samas – kuidas Mariann ja Neeme meist NII palju rohkem punkte said?? Jajah, analüüsimist on... Väga tublid igatahes, õnnitlused!Läbisime linnulennult 96,4km, teenisime 253 punkti, aega kulus 23:28:29, keskmine kiirus 14,36. Reigo GPS-iga mõõdetult läbisime 129,5km. Saime 25.koha, olime segavõistkondade 5.
Barbie ja Ken (Mariann ja Neeme) kogusid 270 punkti, läbisid linnulennult 94,74km, aeg 23:39:45, kokku 15., segade 2.
Harju KEK RSK (Marje, Eduard, Mati) olid kokku 24., sega 4., kilomeetreid 92,11km, aeg 23:37:16, punkte 256.
Nende võrdluste tulemusena võib öelda: „Kui jõudu on, milleks mõistust vaja!“ :-)
Pärast kerget spordipäeva ja sauna ja kõhu täitmist ei lasknud uni end kaua oodata :) Ega ka mitte järjekordne, seekord ametlike paberitega ja puha, kalapüük. Sain minagi ridva pihku – lollikindla ja ussidega töötava. Esimeses püügikohas kohe mitu särge näkkas. Kui olin 4tk vette tagasi lasknud, sest tundusid liiga väikesed, ja samas kaaskalamees haugi lehvitas, siis kaks särge otsustasin ikka kaasa võtta, muidu mõeldakse, et lõin õhtu otsa niisama lulli. Hilisemad ~7 püügikohta olid juba ainult ussi leotamise jaoks, tundus et kaladel oli kollektiivpuhkus või pikale veninud kellaviietee.
Ise püütud kala maitseb hoopis teistmoodi kui poekala!
Mis veel? Hommikul varakult autosse ja tagasiteele. Kummalisel kombel magasin ma märksa vähem kui sinnapoole sõites. Polnud piisavalt väsinud? Õhtune massaaž oli jalgadele väga hästi mõjunud, liikusid peaaegu igatepidi. Põlv sai jooksmiskõlbulikuks nädalaga, ülejäänud jalad veelgi varem.
Tekkis tunne, et teinekordki võib sellist asja teha, väga valitud inimestega ja mitte väga suurtes mägedes. Siis muidugi võiks natuke spetsiaalset trenni ka enne teha. Lisaks veel õppisin reisilt, et vahel harva on millegi tegemata jätmine parem kui tegemine. Üldiselt ja põhimõtteliselt ma arvan, et tegemine on parem kui tegematajätmine või mittetegemine, sest kui ei tee, ei saa ka midagi head juhtuda. No muidugi võib ka kehvasti minna, kuid mittetehes ei juhtu ka häid asju. Seekord aga, jah, erakorraliselt, olen ma kindel, et tegematajätmine oli hea.
Tulemused http://rogaining.fi/index.php?page=erc2009&hl=en
.
Sep 3, 2009
Järelkajasid südametuksetele
Vahepeal on informatsioon täpsustunud ning sellekohased parandused http://elokas.blogspot.com/2009/08/22-23august-sudametuksed-baltikumile.html loosse tehtud. Tuleb meeles pidada, et kõik ei pruugi alati nii olla nagu (selja tagant) paistab!
Suured tänud Tarmole, siinkohal ka tema lugu 186.ndalt kilomeetrilt: http://kolje.blogspot.com/2009/08/sudametuksed-baltikumile-e-balti-kett.html
.
Suured tänud Tarmole, siinkohal ka tema lugu 186.ndalt kilomeetrilt: http://kolje.blogspot.com/2009/08/sudametuksed-baltikumile-e-balti-kett.html
.
Sep 2, 2009
15.-16.august - Rogaini EM, Ylläs, Finland vol.1
Teisipäeva õhtul (11.august) kodus asju pakkides läksid esmajoones kotti seelik ja kingad. Plaan nägi nädalavahetuseks ette Augustibuusi Haapsalus, ja võimalikku Hiiumaale minekut. Kolmapäeva hommikul Tallinna poole sõites oli kõik nagu tavaliselt. Kontoris asjatamine oli ka nagu tavaliselt. Kella 12 ajal helistas Riho ja rääkis midagi Soomes rogainil osalemisest. No ja nüüd on see üllatuse ja segaduse koht - miskitmoodi juhtus, et lubasin tulla järgmisel hommikul laevale, sõita nendega (Reigo, Riho ja Siiri) Ylläsele ning olla põlvevigastuse küüsis oleva Siiri asemel Rogaini EM-l Team Vaude Estonia liige. Hämmastav ülbus minu poolt, ma arvan! Ise pole jooksutrenni eriti teinud, kannad hõõrutud, reiel rullidel kukkumisest vigastus, rogainil osalenud 1x ja seegi eelmisel sügisel Eestis 8h, sellest kauem polegi jooksnud - ja nüüd luban minna 24h rogainile! Täitsa hämmastav ...
Ega's midagi. Ülemus lubas mu 5-ks päevaks puhkusele. Õhtul pakkis Kenny kodus minu tehtud detailse nimekirja järgi mu asjad kokku ja viis Piia juurde, neljapäeva hommikul sadamas sain kätte. Mida selleks väikeseks rogainiks muud ikka vaja, kui hea seltskond juba ees ootamas?!
Sõit Ylläsele on üks tüütus, ma ütlen! Isegi mulle, kes ma eelmiste ööde vähest magamist välja magasin ja sõitu praktiliselt ei näinud. Kohapeal ööbisime Äkäslompolos ridaelamu-mökis, saun ja puha. Täpiline ülemine nari tundus väga minulik.
Reedene päev kulus molutamisele, kergele pooleteisetunnisele modelile ja soojendavale kalalkäigule, kus ahvena lõpuks siiski vette tagasi lasksime.
15.august, ERC stardipäev. Kaardid veidi pärast 9-t käes - ja mul pea täitsa tühi! Arusaam, kuidas 50x60cm pinnal, 1:40 000 kaardil, eri väärtusega punktide vahel 24-ks tunniks rada planeerida, puudus täielikult. Küllalt juhmi näoga vaatasin kaarti, ja esimesed 20minutit olid
päris viljatud. Reigo midagi tegi. Käisin platsi peal tiiru, vaatasin, kas kaasrogainijatelt mingeid kavalaid nippe saab laenata. Jürgeni ja Timmo kilekotile rajajuttide tõmbamise nipp oli parim, mille sain. Eks siis tuli oma pead vaevata. Meile kõigile meeldis väga kaardi kirde-ida osa, selline soine ja kodune, kus väikesel alal väga palju nö kalleid punkte. Küllaltki, et mitte öelda täiesti üksmeelselt, tegime plaani, kus sellest piirkonnast said kõik punktid võetud, ning edasine oli juba sujuv ajatäide erinevate variantidega „kojutulekuks“. Selle peale, et sujuv ring ümber kogu platsi teha, nii nagu hilisemad segade teise koha omanikud Mariann ja Neeme tegid, me ei tulnudki (vähemalt ei öelnud keegi seda piisavalt kõva häälega). Igatahes oli rajaplaan üksmeelne, ja esimese ¾ sellest viisime sellest ka 100%-liselt ellu.
Enne 12-st jõudsime kaardid ja legendid kiletada, süüa, jalad määrida, kotid lõplikult pakkida – ning piisava varuga olimegi stardis. Naljakas tunne oli mul. Veidi selline - „las minna“ - umbes nagu eelmisel aastal Estorilis.
Start -Ylläse mäe sadulasse KP96 ja jälle alla KP21, mööda vahvat laudteed KP78, edasi rada mööda järve otsa KP31 (siin olid lahedad majad/katusealused) ja rada pidi KP46 ja jätkuvalt rada pidi KP95 poole. Laudteed rabas olid väga meeldivaks üllatuseks! KP95-ga tegime veidi viga, ehk ei saanud punkti kohe kätte, sest see oli 200m vales kohas. Tegin kõne korraldajatele – mingist hetkest oli punkt juba õiges kohas. Edasi läbi raba KP73 (ootasime veidi varem, kollastest rabadest oli raske aru saada). Siis KP42 – jooksime Mariannist-Neemest kergejalgselt mööda, enne punkti tegime kerge kaare paremalt ja punkti laekusid nemad enne meid. Nii tüüpiline! :)
Edasi KP72, viimane 400m enne maanteed läbi soise ala oli kuidagi väga pikk. KP90 poole mööda maanteed joostes näitasime Siirile kena jooksusammu ja veel kenamat fotonaeratust. KP99-sse liikudes kadusime saanirajalt ära, liikusime kompassi usaldades edasi ning 2km enne punkti saime kaarti tagasi. KP55-de jooksime saanirajal, lausa nii hooga, et 100m sai liiga palju. Veidi tagasi ja rõõmsalt sulistades läbi jõe. Piisavalt madalat kohta oli vaja veidi otsida. Aega kulunud 5:12, minu stardis kaasas olnud 1liiter joomist oli 20min tagasi otsa saanud.
KP80, 88 ja 61 laekusid ilma emotsioonideta, ehk siis – kõik sujus piisavalt hästi, vajadusel jooksin täitsa jooksmise moodi sammuga. See, mismoodi Reigo meid KP93-e viis, oli müstika! Tulime 2,5km suunaga punkti poole, ning täpselt punkti välja! Super! Siin tegime ka esimese jalaraputuspeatuse, minu tungival pealekäimisel ja poiste tagasihoidlikul kaasosalusel. Stardist möödas 7:18.
KP71 tuli meile 20min kauem kui oleks pidanud. Alustuseks Karhukota radade ristis tegime veel ühe peatuse (küll siin olid alles suured murakad!). Siis jooksin mina ennast pildituks, nii et ei suutnud oma tagantkontrollija rolli täita ning värskendavas vihmasajus vallutasime seda mäge 50m jagu liiga palju. Lihtsamalt öeldes – pöörasime veidi vara rajalt ära, ei märganud vasakul tippu, ronisime liiga kõrgele ja surfasime sihitult mööda nõlva. Kui päris aus olla, siis tegelikult ma nägin seda tippu, aga pilt oli siiski liiga udune sellest midagi arvamiseks. Külmas vihmas sai pilt selgemaks, laskusin alla ja õnnestus punkt saada. Viga 15min. Ja veel otsa valesti väljajooks – oleks pidanud algul kõrgust hoidma ja siis rajale laskuma, kuid vedasin poisid rajale ja jooksime nurga välja. Suund KP43-le. Hankaskurun laavu all panid poisid ööriided selga, ma veel ei raatsinud (mida muidugi 30min pärast kahetsesin). Toimetasin riietumise pärast KP65 võtmist (siin alguses panime sihti pidi veidi mööda, luhade järgi taipasin tagasi pöörata).
KP64 laekumisel hakkas hämarduma. Poolel teel KP97-sse ei kannatanud Reigo mu venimist enam välja ning haakis mind endale sappa. Stardist möödas selleks hetkeks 10:45, ise olen uhke, et niigi kaua omal jalal vastu pidasin :) Järgmised 10h läksid suures enamuses Reigo taga kummide ja nööride otsas kõlkudes. Oli märksa lihtsam, samas pimedas kivide otsas ukerdades ja libedatel laudteedel sörkides polnud asi just kõige ohutum.
Poisid üritasid loobuda KP40-st, ma raiusin vastu, et ei jäta ära, ja nii nägime Kukastunduri mäelt suurepärast vaadet. See oli tõesti ilus! Hämarus oli täpselt selline, et kõike, mida vaja, nägi veel väga hästi. Eriti lahe oli muidugi nelja mäe ja oru taga välkuv ja müristav äike :)
KP 82 juures nägime vist juba neljandat korda vene „tüdrukuid“, kes pärast naiste arvestuses kolmandaks tulid. KP53 võtmise juures kustutasime tuled, et tundmatud „konkurentide“ elu mitte liiga lihtsaks teha. Inetu meist, vist... Poolel teel KP63-e oli meil GPS-i patareivahetuspeatus, mis venis sujuvalt 10-minutiliseks ning punktivõtmisega tuli mõneminutiline viga.
... järgneb veel! Seniks fotosid http://nagi.ee/photos/elosaue/sets/221331/
.
Ega's midagi. Ülemus lubas mu 5-ks päevaks puhkusele. Õhtul pakkis Kenny kodus minu tehtud detailse nimekirja järgi mu asjad kokku ja viis Piia juurde, neljapäeva hommikul sadamas sain kätte. Mida selleks väikeseks rogainiks muud ikka vaja, kui hea seltskond juba ees ootamas?!
Sõit Ylläsele on üks tüütus, ma ütlen! Isegi mulle, kes ma eelmiste ööde vähest magamist välja magasin ja sõitu praktiliselt ei näinud. Kohapeal ööbisime Äkäslompolos ridaelamu-mökis, saun ja puha. Täpiline ülemine nari tundus väga minulik.
Reedene päev kulus molutamisele, kergele pooleteisetunnisele modelile ja soojendavale kalalkäigule, kus ahvena lõpuks siiski vette tagasi lasksime.
15.august, ERC stardipäev. Kaardid veidi pärast 9-t käes - ja mul pea täitsa tühi! Arusaam, kuidas 50x60cm pinnal, 1:40 000 kaardil, eri väärtusega punktide vahel 24-ks tunniks rada planeerida, puudus täielikult. Küllalt juhmi näoga vaatasin kaarti, ja esimesed 20minutit olid
päris viljatud. Reigo midagi tegi. Käisin platsi peal tiiru, vaatasin, kas kaasrogainijatelt mingeid kavalaid nippe saab laenata. Jürgeni ja Timmo kilekotile rajajuttide tõmbamise nipp oli parim, mille sain. Eks siis tuli oma pead vaevata. Meile kõigile meeldis väga kaardi kirde-ida osa, selline soine ja kodune, kus väikesel alal väga palju nö kalleid punkte. Küllaltki, et mitte öelda täiesti üksmeelselt, tegime plaani, kus sellest piirkonnast said kõik punktid võetud, ning edasine oli juba sujuv ajatäide erinevate variantidega „kojutulekuks“. Selle peale, et sujuv ring ümber kogu platsi teha, nii nagu hilisemad segade teise koha omanikud Mariann ja Neeme tegid, me ei tulnudki (vähemalt ei öelnud keegi seda piisavalt kõva häälega). Igatahes oli rajaplaan üksmeelne, ja esimese ¾ sellest viisime sellest ka 100%-liselt ellu.
Enne 12-st jõudsime kaardid ja legendid kiletada, süüa, jalad määrida, kotid lõplikult pakkida – ning piisava varuga olimegi stardis. Naljakas tunne oli mul. Veidi selline - „las minna“ - umbes nagu eelmisel aastal Estorilis.Start -Ylläse mäe sadulasse KP96 ja jälle alla KP21, mööda vahvat laudteed KP78, edasi rada mööda järve otsa KP31 (siin olid lahedad majad/katusealused) ja rada pidi KP46 ja jätkuvalt rada pidi KP95 poole. Laudteed rabas olid väga meeldivaks üllatuseks! KP95-ga tegime veidi viga, ehk ei saanud punkti kohe kätte, sest see oli 200m vales kohas. Tegin kõne korraldajatele – mingist hetkest oli punkt juba õiges kohas. Edasi läbi raba KP73 (ootasime veidi varem, kollastest rabadest oli raske aru saada). Siis KP42 – jooksime Mariannist-Neemest kergejalgselt mööda, enne punkti tegime kerge kaare paremalt ja punkti laekusid nemad enne meid. Nii tüüpiline! :)
Edasi KP72, viimane 400m enne maanteed läbi soise ala oli kuidagi väga pikk. KP90 poole mööda maanteed joostes näitasime Siirile kena jooksusammu ja veel kenamat fotonaeratust. KP99-sse liikudes kadusime saanirajalt ära, liikusime kompassi usaldades edasi ning 2km enne punkti saime kaarti tagasi. KP55-de jooksime saanirajal, lausa nii hooga, et 100m sai liiga palju. Veidi tagasi ja rõõmsalt sulistades läbi jõe. Piisavalt madalat kohta oli vaja veidi otsida. Aega kulunud 5:12, minu stardis kaasas olnud 1liiter joomist oli 20min tagasi otsa saanud.KP80, 88 ja 61 laekusid ilma emotsioonideta, ehk siis – kõik sujus piisavalt hästi, vajadusel jooksin täitsa jooksmise moodi sammuga. See, mismoodi Reigo meid KP93-e viis, oli müstika! Tulime 2,5km suunaga punkti poole, ning täpselt punkti välja! Super! Siin tegime ka esimese jalaraputuspeatuse, minu tungival pealekäimisel ja poiste tagasihoidlikul kaasosalusel. Stardist möödas 7:18.
KP71 tuli meile 20min kauem kui oleks pidanud. Alustuseks Karhukota radade ristis tegime veel ühe peatuse (küll siin olid alles suured murakad!). Siis jooksin mina ennast pildituks, nii et ei suutnud oma tagantkontrollija rolli täita ning värskendavas vihmasajus vallutasime seda mäge 50m jagu liiga palju. Lihtsamalt öeldes – pöörasime veidi vara rajalt ära, ei märganud vasakul tippu, ronisime liiga kõrgele ja surfasime sihitult mööda nõlva. Kui päris aus olla, siis tegelikult ma nägin seda tippu, aga pilt oli siiski liiga udune sellest midagi arvamiseks. Külmas vihmas sai pilt selgemaks, laskusin alla ja õnnestus punkt saada. Viga 15min. Ja veel otsa valesti väljajooks – oleks pidanud algul kõrgust hoidma ja siis rajale laskuma, kuid vedasin poisid rajale ja jooksime nurga välja. Suund KP43-le. Hankaskurun laavu all panid poisid ööriided selga, ma veel ei raatsinud (mida muidugi 30min pärast kahetsesin). Toimetasin riietumise pärast KP65 võtmist (siin alguses panime sihti pidi veidi mööda, luhade järgi taipasin tagasi pöörata).KP64 laekumisel hakkas hämarduma. Poolel teel KP97-sse ei kannatanud Reigo mu venimist enam välja ning haakis mind endale sappa. Stardist möödas selleks hetkeks 10:45, ise olen uhke, et niigi kaua omal jalal vastu pidasin :) Järgmised 10h läksid suures enamuses Reigo taga kummide ja nööride otsas kõlkudes. Oli märksa lihtsam, samas pimedas kivide otsas ukerdades ja libedatel laudteedel sörkides polnud asi just kõige ohutum.
Poisid üritasid loobuda KP40-st, ma raiusin vastu, et ei jäta ära, ja nii nägime Kukastunduri mäelt suurepärast vaadet. See oli tõesti ilus! Hämarus oli täpselt selline, et kõike, mida vaja, nägi veel väga hästi. Eriti lahe oli muidugi nelja mäe ja oru taga välkuv ja müristav äike :)
KP 82 juures nägime vist juba neljandat korda vene „tüdrukuid“, kes pärast naiste arvestuses kolmandaks tulid. KP53 võtmise juures kustutasime tuled, et tundmatud „konkurentide“ elu mitte liiga lihtsaks teha. Inetu meist, vist... Poolel teel KP63-e oli meil GPS-i patareivahetuspeatus, mis venis sujuvalt 10-minutiliseks ning punktivõtmisega tuli mõneminutiline viga.
... järgneb veel! Seniks fotosid http://nagi.ee/photos/elosaue/sets/221331/
.
Aug 24, 2009
22.-23.august - Südametuksed Baltikumile
Sirdspuksti Baltijai
Viimase kilomeetri enne piiri jooksime jälle kõik viiekesi koos, lisaks veel Sixten ja Lauri ja Jüri. Kaasajooksjaid oli vast sadakond, suured Eesti ja Läti lipud lehvisid ... Nagu laulupidu! Rahvamass, mis meid piiril ees ootas ... oli võrratu! Kell 4:58 (17 sekundit enne graafikujärgset aega) andsime president Ilvese tervitusplaksu läti noortele poistele edasi (nad olid küll veidi ehmunud nägudega - et "mis me nüüd teeme") ja jooksime pool kilomeetrit koos lätlastega Lätimaal. Poiste tempo oli aga meie jaoks ootamatult kõrge - kahtlustan 4min/km, alguse asi ju - nii et kauaks meil võhma ei jagunud ning pöörasime Eesti poole tagasi. See-eest jooksid meist käsikäes mööda Läti rahvarõivais neiu ja laigulises kostüümis sõdurpoiss.
Ametliku osa lõppedes olime kutsutud kogu Baltic Way 20 jooksu vaimse isa, Läti o-liidu endise presidendi ja praeguse Läti arstide liidu presidendi Pēteris Apinis'e poolt Arstide Liitu õhtusöögile. Varsti liitus seltskonnaga ka Läti Vabariigi President Valdis Zalters, kes on
Pēterise hea sõber ja tegelikult kogu jooksu idee autor. Oli omapärane õhtu, mille lõpetuseks said kõik Balti keti jooksule kaasaaitajad Valdis Zaltersilt tänukirja!
Riiast kojusõit kulges minul jälle unerütmis, ja nagu sipsti, olingi 3-st öösel kodus tagasi. Veidi üle ööpäeva sisse mahtus elamusi rohkem, kui mõnel teisel nädalasse... Tore oli!
Śirdis Plaka Baltijai
Asja kerge eellugu on siin.
Laupäeva öö hakul tuli Allar Padari mulle koju järgi ning sõitsime Viljandisse. Allarit nähes sain aru, et ennegi nähtud - Hiiumaa mees, kes praegu Ilmatsalus elab, oleme temaga samal ajal Käina koolis käinud. Maailm on ikka väike!
Viljandis kiiruga autost välja ja Marjele, Jaanile ning Tõnisele joonele seltsiks. Ja paari minuti pärast juba tulidki veidi väsinud, kuid rõõmsate nägudega Lauri, kaks Alarit, Erkki ja Urmo. Neil joostud Türilt Viljandisse 3.16-4min/km, meil ees ootamas Viljandi-Lilli keskmise tempoga 6min/km. Aga kes siis ikka rahva ees ja suure seltskonnaga joostes sellist tempot suudab hoida ... kilomeeter Viljandi piirist väljas olime 10min graafikust eest ja seda sai ikka jupp aega tagasi antud.
Rahvast oli palju! Kogu meie trassi pikkuses, mitte ainult Viljandis. Päris ausalt öeldes - ma tegelikult ei uskunud, et inimesed selle ettevõtmisega eriti kaasa tulevad. Ise laisa linnainimesena poleks vist viitsinud end mugavast diivanist teleka eest õhtul (öösel!) välja ajada ja mingit jooksmist vaatama, ammugi veel niisama kaasa jooksma. Olgugi Balti kett jne, aga ikkagi ... Seekord need pea viis tundi läbi Viljandimaa kulgedes, pidin (järjekordselt!) tõdema, et Eesti EI ole Tallinn ja Tartu ja vahepealne Mäo ringtee ehitus. Jooksjaid oli vanuses 4-70 vist. Kogu meie 51-st kilomeetrist oli ainult kaks sellist, kus jooksis keegi meie tiimist üksinda. Ülejäänud trassil oli kaks kuni sadakond kaasajooksjat! Ametlikul kodulehel üleval olev 1130 osalejat/registreerijat pole kindlasti õige osalejate arv, kindlasti oli rahvast juba ainuüksi meie lõigul kokku üle 2000-nde!
Aga niisiis, teekonnast. Viljandis jooksime nelja-viiekesi koos (Allari sai ka auto pargitud ning liitus meiega paari kilomeetri jooksul), üks entusiastide punt jooksis veidi kiiremini ja Tiit käis neid ja lätlastest kaameramehi aeg-ajalt korrale kutsumas ja nö õiget punti järgi ootama käskimas. Kauaks see just ei mõjunud, Viljandis on lihtsalt niivõrd kõvad mehed! Veidi Viljandist väljas jätkasime jooksu ühekaupa, 2km korraga.
Erinevaid seiku oli palju:
* Tõnis kohaliku mehena sai varsti seltsiliseks oma klassivenna, kes śaślõkipeolt tulnuna jooksis lõpuks Karksi-Nuiani välja.
* Minul õnnestus ühel etapil käsi asfaldile maha panna, sest kõrvaljooksjatel ei läinud õllepurgi omavahel käest-kätte andmine nii edukalt kui vaja ja üks neist takerdus minu jalgadesse. Langes muidugi nõrgem :)
* Eessõitva kaameraauto prozektor oli nii tugev, et ümbritsevat loodust/maastikku oli väga raske näha. Vähemalt Loodi kauplus oli väga kena!
* Peaaegu igalt kilomeetrilt tuli keegi jooksma ja ainult ühega tavaliselt ei piirdutud.
* Meie kolonni (politsei, kaameraauto, jooksjad, kaks saateautot, politsei) sabas liikus veel suur rivi autosid, kes kannatlikult ootasid oma sõprade-sugulaste jooksuhuvi lõppu.
* Lauril õnnestus ühe pundi noorte tüdrukute auto paar kilomeetrit ettepoole sõita, nii et nad ei pidanud pärast alguspunkti tagasi jalutama.
* Kaks kilomeetrit jooksid meiega koos abipolitseinik ning Valga Punase Risti vabatahtlikud neiu ja noormees, kõik kolm kenasti vormis (punase risti vorm on tagantvaates nagu kiirabivorm).
* Karksi-Nuia oli Toivo Kotov Valgamaalt bussitäie rahvast kohale aidanud.
* Karksi-Nuia kohalik populaarne baar vajus paarikümneks minutiks tühjaks, sest rahvas tuli ettevõtmist vaatama ja paljud jooksid peokingades oma kilomeetri.
* Jürgenil ei lastud väljateenitud öist puhkust nautida, vaid aeti ka Nuias uuesti välja.
* Väga palju osalejaid jooksis korduvalt - vahepeal käisid isiklikus saateautos puhkamas ning siis tulid jooksid jälle.
* Lilli (?) Balti keti mälestuskivi juures leidsime paar minutit aega ühispildi tegemiseks. Pärast tuli lihtsalt veidi kiiremini joosta.
* Mitmed osalejad olid Balti keti ühtsuse meeldetuletuseks lausa Tartustki ekstra kohale sõitnud.
* Vahel tundus, et rahvas tuli lihtsalt suvalisest kohast metsast välja - maju läheduses ei paistnud. Osad aga ootasid oma talutee otsas ja liitusid meiega sealt.
* Üks 6-7 aastane poiss jooksis minu vahetuse 2km väga ilusa jooksusammuga ja ei jäänud üldse maha.
* Uni peale ei tikkunud, sest põnevus säilis lõpuni :)
* Kusagil 10km enne piiri hakkas iga kilomeetri pealt ka lätlasi kampa tulema.
Laupäeva öö hakul tuli Allar Padari mulle koju järgi ning sõitsime Viljandisse. Allarit nähes sain aru, et ennegi nähtud - Hiiumaa mees, kes praegu Ilmatsalus elab, oleme temaga samal ajal Käina koolis käinud. Maailm on ikka väike!
Viljandis kiiruga autost välja ja Marjele, Jaanile ning Tõnisele joonele seltsiks. Ja paari minuti pärast juba tulidki veidi väsinud, kuid rõõmsate nägudega Lauri, kaks Alarit, Erkki ja Urmo. Neil joostud Türilt Viljandisse 3.16-4min/km, meil ees ootamas Viljandi-Lilli keskmise tempoga 6min/km. Aga kes siis ikka rahva ees ja suure seltskonnaga joostes sellist tempot suudab hoida ... kilomeeter Viljandi piirist väljas olime 10min graafikust eest ja seda sai ikka jupp aega tagasi antud.
Rahvast oli palju! Kogu meie trassi pikkuses, mitte ainult Viljandis. Päris ausalt öeldes - ma tegelikult ei uskunud, et inimesed selle ettevõtmisega eriti kaasa tulevad. Ise laisa linnainimesena poleks vist viitsinud end mugavast diivanist teleka eest õhtul (öösel!) välja ajada ja mingit jooksmist vaatama, ammugi veel niisama kaasa jooksma. Olgugi Balti kett jne, aga ikkagi ... Seekord need pea viis tundi läbi Viljandimaa kulgedes, pidin (järjekordselt!) tõdema, et Eesti EI ole Tallinn ja Tartu ja vahepealne Mäo ringtee ehitus. Jooksjaid oli vanuses 4-70 vist. Kogu meie 51-st kilomeetrist oli ainult kaks sellist, kus jooksis keegi meie tiimist üksinda. Ülejäänud trassil oli kaks kuni sadakond kaasajooksjat! Ametlikul kodulehel üleval olev 1130 osalejat/registreerijat pole kindlasti õige osalejate arv, kindlasti oli rahvast juba ainuüksi meie lõigul kokku üle 2000-nde!
Aga niisiis, teekonnast. Viljandis jooksime nelja-viiekesi koos (Allari sai ka auto pargitud ning liitus meiega paari kilomeetri jooksul), üks entusiastide punt jooksis veidi kiiremini ja Tiit käis neid ja lätlastest kaameramehi aeg-ajalt korrale kutsumas ja nö õiget punti järgi ootama käskimas. Kauaks see just ei mõjunud, Viljandis on lihtsalt niivõrd kõvad mehed! Veidi Viljandist väljas jätkasime jooksu ühekaupa, 2km korraga.
Erinevaid seiku oli palju:
* Tõnis kohaliku mehena sai varsti seltsiliseks oma klassivenna, kes śaślõkipeolt tulnuna jooksis lõpuks Karksi-Nuiani välja.
* Minul õnnestus ühel etapil käsi asfaldile maha panna, sest kõrvaljooksjatel ei läinud õllepurgi omavahel käest-kätte andmine nii edukalt kui vaja ja üks neist takerdus minu jalgadesse. Langes muidugi nõrgem :)
* Eessõitva kaameraauto prozektor oli nii tugev, et ümbritsevat loodust/maastikku oli väga raske näha. Vähemalt Loodi kauplus oli väga kena!
* Peaaegu igalt kilomeetrilt tuli keegi jooksma ja ainult ühega tavaliselt ei piirdutud.
* Meie kolonni (politsei, kaameraauto, jooksjad, kaks saateautot, politsei) sabas liikus veel suur rivi autosid, kes kannatlikult ootasid oma sõprade-sugulaste jooksuhuvi lõppu.
* Lauril õnnestus ühe pundi noorte tüdrukute auto paar kilomeetrit ettepoole sõita, nii et nad ei pidanud pärast alguspunkti tagasi jalutama.
* Kaks kilomeetrit jooksid meiega koos abipolitseinik ning Valga Punase Risti vabatahtlikud neiu ja noormees, kõik kolm kenasti vormis (punase risti vorm on tagantvaates nagu kiirabivorm).
* Karksi-Nuia oli Toivo Kotov Valgamaalt bussitäie rahvast kohale aidanud.
* Karksi-Nuia kohalik populaarne baar vajus paarikümneks minutiks tühjaks, sest rahvas tuli ettevõtmist vaatama ja paljud jooksid peokingades oma kilomeetri.
* Jürgenil ei lastud väljateenitud öist puhkust nautida, vaid aeti ka Nuias uuesti välja.
* Väga palju osalejaid jooksis korduvalt - vahepeal käisid isiklikus saateautos puhkamas ning siis tulid jooksid jälle.
* Lilli (?) Balti keti mälestuskivi juures leidsime paar minutit aega ühispildi tegemiseks. Pärast tuli lihtsalt veidi kiiremini joosta.
* Mitmed osalejad olid Balti keti ühtsuse meeldetuletuseks lausa Tartustki ekstra kohale sõitnud.
* Vahel tundus, et rahvas tuli lihtsalt suvalisest kohast metsast välja - maju läheduses ei paistnud. Osad aga ootasid oma talutee otsas ja liitusid meiega sealt.
* Üks 6-7 aastane poiss jooksis minu vahetuse 2km väga ilusa jooksusammuga ja ei jäänud üldse maha.
* Uni peale ei tikkunud, sest põnevus säilis lõpuni :)
* Kusagil 10km enne piiri hakkas iga kilomeetri pealt ka lätlasi kampa tulema.
Viimase kilomeetri enne piiri jooksime jälle kõik viiekesi koos, lisaks veel Sixten ja Lauri ja Jüri. Kaasajooksjaid oli vast sadakond, suured Eesti ja Läti lipud lehvisid ... Nagu laulupidu! Rahvamass, mis meid piiril ees ootas ... oli võrratu! Kell 4:58 (17 sekundit enne graafikujärgset aega) andsime president Ilvese tervitusplaksu läti noortele poistele edasi (nad olid küll veidi ehmunud nägudega - et "mis me nüüd teeme") ja jooksime pool kilomeetrit koos lätlastega Lätimaal. Poiste tempo oli aga meie jaoks ootamatult kõrge - kahtlustan 4min/km, alguse asi ju - nii et kauaks meil võhma ei jagunud ning pöörasime Eesti poole tagasi. See-eest jooksid meist käsikäes mööda Läti rahvarõivais neiu ja laigulises kostüümis sõdurpoiss.
Piiril:
* Eesti-Läti piiril pühapäeval avatud monument polnud veel kohal.
* Lätlastel oli iga kilomeetri tagant süüdatud lõke, see pidavat nende traditsioon olema.
* Kohalik külamees (või lausa vallavanem?) rääkis lugusid Balti keti ajast ja praegusest elust-olust. Optimism on kõige olulisem!
* Sixteni autos olev korgitser päästis kohalikud noored kindlast janusurmast.
* Jagunesime laiali – kes kuhu kodu poole tagasi, Tiit, Tõnis, Lauri ja mina Tiidu autoga Läti poole.
Pesime ja ööbisime, või õigemini hommikustasime (kell 7-11) mingis Valmiera hostelis, edasi viis tee Cesise poole, jooksjatele järele. Tiidul oli Vikerraadioga kokku lepitud kella 12-ks otseintervjuu rajalt, ning oli vaja jõuda õigeks ajaks rajale ning üks lätlane intervjuu tarvis ära rääkida.
Jooksjate hulk trassil oli hämmastav! Mida rohkem Riia poole, seda „hullemaks“ läks.
Lätlastel oli iga kilomeeter ja sinna jõudmise aeg asfaldile kantud, nii sai hästi jälgida ettevõtmise kulgu, samuti oli rahval selge, kuhu koguneda.
* Turvamas oli 6 politseiautot ja 2 tsiklipolitseid.
* Aeg-ajalt Läti politsei ikkagi lasi autosid jooksjaterivist mööda.
* Jagasime autoaknast hulga ürituse kleepse laiali, vastutasuks saime palju õunu, kimbu lilli, ning tohutult positiivse emotsiooni! Minus süvenes veendumus, et sugulusrahvastega lätlaste ja eestlaste puhul tegemist pole, oleme kõigest naaberrahvad. Minuarust.
* Intervjuu Vikerraadiole toimus õigeaegselt, Tiidu valik oli väga kena ja neiu jutt oli ka väga sorav. Algul tundus see mingi luuletusena, tegelikult aga: raadioviide (algab 6minutit pärast algust ning kestab 40sek) ja Sixteni tõlge: Tervitus Lätist!
Täna on meil niisiis, nagu kõigile juba teada, Balti keti jooks ja tervitus Lätist ja me siin mõtlesime mida on vaja korralikule jooksjale ja Lätit ja Eestit ühendab teatavasti šokolaad, sest nii Lätis kui Eestis toodetakse šokolaadi. Lätis toodetakse Laima ja Eestis Kalevi šokolaadi. Ja just sellepärast on igale korralikule jooksjale vaja energiat ja seepärast ühinedes selleks jooksuks tervitused Lätist, Cesisest ja Go Estonia and Latvia! Bye!
* Cesises kohtusime tsiklimeeste ürituselt tulnud Tartu IŹ-i-meestega, EMCA Siguldas toimunud üritus olevat korda läinud.
Siguldas kella 15-ajal sõime, kuni Riiani mina magasin :) Kogunesime koos Riias jooksvate Läti noorte orienteerujatega Riia haigla mingis korpuses, saime üldised juhtnöörid, ning kella 19-st olime juba ootel. Nüüdseks juba koosseisus Sixten, Tiit, Lauri, Tõnis, Jüri ja mina. Ootasime 6km enne Riia vabaduse sammast ehk lõppu, et koos Brivibase tänavat pidi meile liginejatega ühineda ning kõik koos läbi Riia joosta. Graafikujärgne aeg selleks 19:24.
Jooksjaterivi tuligi, täiesti õigeaegselt. See oli ikka võimas! Kogu Brivibase laius rahvast täis. Ja aina võimsamaks läks! Meie punktis liitus riviga nö ametlikke (erisärkides) jooksjaid lisaks meie 6-le veel vast 10, igal järgmisel kilomeetril veel 2. Korraldajate poolt öelduna oleksime vähemusrahvuse esindajana pidanud me kõik esireas jooksma, kuid seal läks nii tihedaks, et tagasihoidlikumad taandusid. Niisama jooksjaid oli nii palju, et mõne kõrgema koha pealt silm rivi lõppu ei tabanud!
Mida lähemale vabaduse sambale, seda aktiivsemaks ja valjemaks läksid erinevad hüüded ja plaksutamised. Üks „eeshüüdjatest“ oli kindlasti Sixten :) Oli väga ülev tunne suures rahvamassiga koos hüüda: Latvia, Lietuva, Igaunija!
Vabaduse platsile oli püstitatud suur lava, ja mõlemalt poolt tulnud jooksjaterivid jõudsid sinna pea üheaegselt. Meie rivi jäi paar sekundit hiljaks, kuna tegime orienteerujatele kohaselt väikese teevalikuvea veel enne lõppu :) Lava keskele jäi Läti President Valdis Zalters, kahele poole Läti jooksjad, paar eestlast suutis end suruda ühte serva ja paar leedukat teise serva. Peeti kõnesid (videolindid laupäevastelt jooksjate teele saatmistelt Eesti Presidendilt Toomass Hendriks Ilvess'ilt (nii oligi ekraani alla kirjutatud!) ja Leedu Presidendilt Dalia Grybauskaitelt) ja lauldi. Oli täitsa ülbelt uhke tunne seal laval seista ja Eestit esindada. Hea, et jooksusärgi all soe pesu oli, muidu oleks jooksust märja nahaga päris külm hakanud. Hetk, kui ma vargsi lavalt pilti tegin, suudeti kenasti suurele ekraanile lasta :)
* Eesti-Läti piiril pühapäeval avatud monument polnud veel kohal.
* Lätlastel oli iga kilomeetri tagant süüdatud lõke, see pidavat nende traditsioon olema.
* Kohalik külamees (või lausa vallavanem?) rääkis lugusid Balti keti ajast ja praegusest elust-olust. Optimism on kõige olulisem!
* Sixteni autos olev korgitser päästis kohalikud noored kindlast janusurmast.
* Jagunesime laiali – kes kuhu kodu poole tagasi, Tiit, Tõnis, Lauri ja mina Tiidu autoga Läti poole.
Pesime ja ööbisime, või õigemini hommikustasime (kell 7-11) mingis Valmiera hostelis, edasi viis tee Cesise poole, jooksjatele järele. Tiidul oli Vikerraadioga kokku lepitud kella 12-ks otseintervjuu rajalt, ning oli vaja jõuda õigeks ajaks rajale ning üks lätlane intervjuu tarvis ära rääkida.
Jooksjate hulk trassil oli hämmastav! Mida rohkem Riia poole, seda „hullemaks“ läks.
Lätlastel oli iga kilomeeter ja sinna jõudmise aeg asfaldile kantud, nii sai hästi jälgida ettevõtmise kulgu, samuti oli rahval selge, kuhu koguneda.
* Turvamas oli 6 politseiautot ja 2 tsiklipolitseid.
* Aeg-ajalt Läti politsei ikkagi lasi autosid jooksjaterivist mööda.
* Jagasime autoaknast hulga ürituse kleepse laiali, vastutasuks saime palju õunu, kimbu lilli, ning tohutult positiivse emotsiooni! Minus süvenes veendumus, et sugulusrahvastega lätlaste ja eestlaste puhul tegemist pole, oleme kõigest naaberrahvad. Minuarust.
* Intervjuu Vikerraadiole toimus õigeaegselt, Tiidu valik oli väga kena ja neiu jutt oli ka väga sorav. Algul tundus see mingi luuletusena, tegelikult aga: raadioviide (algab 6minutit pärast algust ning kestab 40sek) ja Sixteni tõlge: Tervitus Lätist!
Täna on meil niisiis, nagu kõigile juba teada, Balti keti jooks ja tervitus Lätist ja me siin mõtlesime mida on vaja korralikule jooksjale ja Lätit ja Eestit ühendab teatavasti šokolaad, sest nii Lätis kui Eestis toodetakse šokolaadi. Lätis toodetakse Laima ja Eestis Kalevi šokolaadi. Ja just sellepärast on igale korralikule jooksjale vaja energiat ja seepärast ühinedes selleks jooksuks tervitused Lätist, Cesisest ja Go Estonia and Latvia! Bye!
* Cesises kohtusime tsiklimeeste ürituselt tulnud Tartu IŹ-i-meestega, EMCA Siguldas toimunud üritus olevat korda läinud.
Siguldas kella 15-ajal sõime, kuni Riiani mina magasin :) Kogunesime koos Riias jooksvate Läti noorte orienteerujatega Riia haigla mingis korpuses, saime üldised juhtnöörid, ning kella 19-st olime juba ootel. Nüüdseks juba koosseisus Sixten, Tiit, Lauri, Tõnis, Jüri ja mina. Ootasime 6km enne Riia vabaduse sammast ehk lõppu, et koos Brivibase tänavat pidi meile liginejatega ühineda ning kõik koos läbi Riia joosta. Graafikujärgne aeg selleks 19:24.
Jooksjaterivi tuligi, täiesti õigeaegselt. See oli ikka võimas! Kogu Brivibase laius rahvast täis. Ja aina võimsamaks läks! Meie punktis liitus riviga nö ametlikke (erisärkides) jooksjaid lisaks meie 6-le veel vast 10, igal järgmisel kilomeetril veel 2. Korraldajate poolt öelduna oleksime vähemusrahvuse esindajana pidanud me kõik esireas jooksma, kuid seal läks nii tihedaks, et tagasihoidlikumad taandusid. Niisama jooksjaid oli nii palju, et mõne kõrgema koha pealt silm rivi lõppu ei tabanud!
Mida lähemale vabaduse sambale, seda aktiivsemaks ja valjemaks läksid erinevad hüüded ja plaksutamised. Üks „eeshüüdjatest“ oli kindlasti Sixten :) Oli väga ülev tunne suures rahvamassiga koos hüüda: Latvia, Lietuva, Igaunija!
Vabaduse platsile oli püstitatud suur lava, ja mõlemalt poolt tulnud jooksjaterivid jõudsid sinna pea üheaegselt. Meie rivi jäi paar sekundit hiljaks, kuna tegime orienteerujatele kohaselt väikese teevalikuvea veel enne lõppu :) Lava keskele jäi Läti President Valdis Zalters, kahele poole Läti jooksjad, paar eestlast suutis end suruda ühte serva ja paar leedukat teise serva. Peeti kõnesid (videolindid laupäevastelt jooksjate teele saatmistelt Eesti Presidendilt Toomass Hendriks Ilvess'ilt (nii oligi ekraani alla kirjutatud!) ja Leedu Presidendilt Dalia Grybauskaitelt) ja lauldi. Oli täitsa ülbelt uhke tunne seal laval seista ja Eestit esindada. Hea, et jooksusärgi all soe pesu oli, muidu oleks jooksust märja nahaga päris külm hakanud. Hetk, kui ma vargsi lavalt pilti tegin, suudeti kenasti suurele ekraanile lasta :)
Ametliku osa lõppedes olime kutsutud kogu Baltic Way 20 jooksu vaimse isa, Läti o-liidu endise presidendi ja praeguse Läti arstide liidu presidendi Pēteris Apinis'e poolt Arstide Liitu õhtusöögile. Varsti liitus seltskonnaga ka Läti Vabariigi President Valdis Zalters, kes onPēterise hea sõber ja tegelikult kogu jooksu idee autor. Oli omapärane õhtu, mille lõpetuseks said kõik Balti keti jooksule kaasaaitajad Valdis Zaltersilt tänukirja!
Riiast kojusõit kulges minul jälle unerütmis, ja nagu sipsti, olingi 3-st öösel kodus tagasi. Veidi üle ööpäeva sisse mahtus elamusi rohkem, kui mõnel teisel nädalasse... Tore oli!
Hulk pilte on veel http://nagi.ee/photos/elosaue/sets/222269/
Aug 10, 2009
7.-9.august - Koprakarikas Leevil, Põlvamaal
Nädalavahetuseks sättisin end üle kolme kuu orienteerumisvõistlusele. Jep, tõepoolest, eelmine oli Jüriööjooks. Seekord siis Koprakarikas, järjekindlalt jooksen N21E klassi, sest 35-te ei julge minna, sest seal pika puuga ära saada oleks häbiasi :)
Põhimõtteliselt ja kokkuvõtlikult võib öelda sedasi:
* praktika on oluline - nii orienteerumispraktika (mis "päris" orienteerumises mul viimasel ajal puudulik) kui päris metsas jooksmise praktika (trennid radadel pole sama mis metsas võistlemine), lisaks veel ka võistluskogemus;
* jooksujalatsid on olulised - esimese kahe päevaga sain kehvadest jalatsitest kannad nii katki, et viimasel päeval läksin tossudes rajale.
Kolmandaks päevaks tuli juba enam-vähem meelde, mismoodi üks orienteerumisrajal võistlemine võiks välja näha. Esimesel kahel tegin ikka selliseid vigu, et lastele ei tohi liikumisteedega kaarti näidatagi ... Vigade põhjused oli tavapärased: teele asumine ilma korraliku plaanita, kaasvõistlejate liigne jälgimine, punktiobjektile umbes pealeminemine, tegelemine jooksu füüsilise poolega ja mõtete uitama laskmine. Olen mittemõtlemises jõudnud juba sellisele tasemele, et on tõsine tegu end millelegi vajalikule keskenduma saada!
Nüüd on mul siis käsil kandade ja reie ravimine. Seda, missuguse plaaniga eestikate tavarajale vastu lähen, veel ei tea. Kuigi, hammas on verel ja mõnedele noortele tahaks ikka ära teha ;-)
.
Põhimõtteliselt ja kokkuvõtlikult võib öelda sedasi:
* praktika on oluline - nii orienteerumispraktika (mis "päris" orienteerumises mul viimasel ajal puudulik) kui päris metsas jooksmise praktika (trennid radadel pole sama mis metsas võistlemine), lisaks veel ka võistluskogemus;
* jooksujalatsid on olulised - esimese kahe päevaga sain kehvadest jalatsitest kannad nii katki, et viimasel päeval läksin tossudes rajale.
Kolmandaks päevaks tuli juba enam-vähem meelde, mismoodi üks orienteerumisrajal võistlemine võiks välja näha. Esimesel kahel tegin ikka selliseid vigu, et lastele ei tohi liikumisteedega kaarti näidatagi ... Vigade põhjused oli tavapärased: teele asumine ilma korraliku plaanita, kaasvõistlejate liigne jälgimine, punktiobjektile umbes pealeminemine, tegelemine jooksu füüsilise poolega ja mõtete uitama laskmine. Olen mittemõtlemises jõudnud juba sellisele tasemele, et on tõsine tegu end millelegi vajalikule keskenduma saada!
Nüüd on mul siis käsil kandade ja reie ravimine. Seda, missuguse plaaniga eestikate tavarajale vastu lähen, veel ei tea. Kuigi, hammas on verel ja mõnedele noortele tahaks ikka ära teha ;-)
.
Jul 6, 2009
2.-5.juuli - Euroopa Noorte MV arvudes
Serbia, Kopaonik, European Youth Orienteering Championships.
Tulemused on võetud http://www.eyoc2009.org/?page_id=43
Tavarada:
Men18 (96 startinut) 8.2 km 415 m 22 CP
1 Robert Merl AUT Austria 1:00:25 0:00
2 Mate Baumholczer HUN Hungary 1:02:52 2:27
3 Felix Haller SUI Switzerland 1:02:53 2:28
4 Antonio Martinez Pérez ESP Spain 1:03:57 3:32
5 Rafal Podzinski POL Poland 1:04:03 3:38
6 Daniel Wolf CZE Czech Rep. 1:04:21 3:56
7 Andreas Boesen DEN Denmark 1:05:16 4:51
8 Ivar Lundanes NOR Norway 1:05:23 4:58
9 Franz Cruse GER Germany 1:05:56 5:31
10 Dmitry Danil`chenkov RUS Russia 1:06:15 5:50
....
23 Tauno Tiirats EST Estonia 1:09:02 8:37
33 Raido Mitt EST Estonia 1:11:11 10:46
47 Kenny Kivikas EST Estonia 1:14:33 14:08
Women 18 (82startinut) 5.5 km 320 m 18 CP
1 Frida Lönnberg FIN Finland 53:09 0:00
2 Anne Tine Markseth NOR Norway 53:38 0:29
3 Maren Haverstad NOR Norway 54:36 1:27
4 Lotta Karhola FIN Finland 55:23 2:14
5 Daria Maslennikova RUS Russia 56:38 3:29
6 Franziska Dörig SUI Switzerland 58:34 5:25
7 Madla Svobodná CZE Czech Rep. 58:52 5:43
8 Katerina Chromá CZE Czech Rep. 59:42 6:33
9 Reka Toth HUN Hungary 59:43 6:34
10 Paulina Faron POL Poland 1:00:26 7:17
...
35 Katrin Vinkel EST Estonia 1:07:56 14:47
38 Kerstin Uiboupin EST Estonia 1:09:06 15:57
40 Sigrid Ruul EST Estonia 1:09:25 16:16
46 Kaia Kivikas EST Estonia 1:11:36 18:27
Sprint
Men 18 (96) 1.9 km 60 m 19 CP
1 Antonio Martinez Pérez ESP Spain 10:49 0:00
2 Andreas Boesen DEN Denmark 10:59 0:10
3 Jirí Necas CZE Czech Rep. 11:15 0:26
4 Patrik Wägeli SUI Switzerland 11:16 0:27
5 Raivo Kivlenieks LAT Latvia 11:18 0:29
6 Robert Merl AUT Austria 11:28 0:39
7 Ivar Lundanes NOR Norway 11:32 0:43
8 Róbert Barcík SVK Slovakia 11:35 0:46
9 Kenny Kivikas EST Estonia 11:38 0:49 VÄGA TUBLI!
10 Jamie Stevenson GBR Great Britain 11:43 0:54
11 Simon Arbter AUT Austria 11:47 0:58
12 Daniel Wolf CZE Czech Rep. 11:53 1:04
13 Einari Heinaro FIN Finland 12:02 1:13
14 Raido Mitt EST Estonia 12:04 1:15
...
39 Tauno Tiirats EST Estonia 13:25 2:36
Women 18 (82) 1.8 km 50 m 15 CP
1 Maren Haverstad NOR Norway 10:55 0:00
2 Karolina Teplá CZE Czech Rep. 11:23 0:28
3 Sigrid Ruul EST Estonia 11:35 0:40 SEE ON ERITI TUBLI!
4 Reka Toth HUN Hungary 11:41 0:46
5 Franziska Dörig SUI Switzerland 11:42 0:47
6 Eveline Schärli SUI Switzerland 11:59 1:04
7 Frida Lönnberg FIN Finland 12:07 1:12
7 Marion Rønning Huber NOR Norway 12:07 1:12
9 Mariana Moreira POR Portugal 12:08 1:13
10 Laura Ramstein AUT Austria 12:13 1:18
10 Mirjam Hellmüller SUI Switzerland 12:13 1:18
...
45 Katrin Vinkel EST Estonia 15:00 4:05
50 Kaia Kivikas EST Estonia 15:35 4:40
64 Kerstin Uiboupin EST Estonia 17:16 6:21
Kokkuvõttes - ootasin-lootsin veidi paremat, a hea et niigi läits :)
Tulemused on võetud http://www.eyoc2009.org/?page_id=43
Tavarada:
Men18 (96 startinut) 8.2 km 415 m 22 CP
1 Robert Merl AUT Austria 1:00:25 0:00
2 Mate Baumholczer HUN Hungary 1:02:52 2:27
3 Felix Haller SUI Switzerland 1:02:53 2:28
4 Antonio Martinez Pérez ESP Spain 1:03:57 3:32
5 Rafal Podzinski POL Poland 1:04:03 3:38
6 Daniel Wolf CZE Czech Rep. 1:04:21 3:56
7 Andreas Boesen DEN Denmark 1:05:16 4:51
8 Ivar Lundanes NOR Norway 1:05:23 4:58
9 Franz Cruse GER Germany 1:05:56 5:31
10 Dmitry Danil`chenkov RUS Russia 1:06:15 5:50
....
23 Tauno Tiirats EST Estonia 1:09:02 8:37
33 Raido Mitt EST Estonia 1:11:11 10:46
47 Kenny Kivikas EST Estonia 1:14:33 14:08
Women 18 (82startinut) 5.5 km 320 m 18 CP
1 Frida Lönnberg FIN Finland 53:09 0:00
2 Anne Tine Markseth NOR Norway 53:38 0:29
3 Maren Haverstad NOR Norway 54:36 1:27
4 Lotta Karhola FIN Finland 55:23 2:14
5 Daria Maslennikova RUS Russia 56:38 3:29
6 Franziska Dörig SUI Switzerland 58:34 5:25
7 Madla Svobodná CZE Czech Rep. 58:52 5:43
8 Katerina Chromá CZE Czech Rep. 59:42 6:33
9 Reka Toth HUN Hungary 59:43 6:34
10 Paulina Faron POL Poland 1:00:26 7:17
...
35 Katrin Vinkel EST Estonia 1:07:56 14:47
38 Kerstin Uiboupin EST Estonia 1:09:06 15:57
40 Sigrid Ruul EST Estonia 1:09:25 16:16
46 Kaia Kivikas EST Estonia 1:11:36 18:27
Sprint
Men 18 (96) 1.9 km 60 m 19 CP
1 Antonio Martinez Pérez ESP Spain 10:49 0:00
2 Andreas Boesen DEN Denmark 10:59 0:10
3 Jirí Necas CZE Czech Rep. 11:15 0:26
4 Patrik Wägeli SUI Switzerland 11:16 0:27
5 Raivo Kivlenieks LAT Latvia 11:18 0:29
6 Robert Merl AUT Austria 11:28 0:39
7 Ivar Lundanes NOR Norway 11:32 0:43
8 Róbert Barcík SVK Slovakia 11:35 0:46
9 Kenny Kivikas EST Estonia 11:38 0:49 VÄGA TUBLI!
10 Jamie Stevenson GBR Great Britain 11:43 0:54
11 Simon Arbter AUT Austria 11:47 0:58
12 Daniel Wolf CZE Czech Rep. 11:53 1:04
13 Einari Heinaro FIN Finland 12:02 1:13
14 Raido Mitt EST Estonia 12:04 1:15
...
39 Tauno Tiirats EST Estonia 13:25 2:36
Women 18 (82) 1.8 km 50 m 15 CP
1 Maren Haverstad NOR Norway 10:55 0:00
2 Karolina Teplá CZE Czech Rep. 11:23 0:28
3 Sigrid Ruul EST Estonia 11:35 0:40 SEE ON ERITI TUBLI!
4 Reka Toth HUN Hungary 11:41 0:46
5 Franziska Dörig SUI Switzerland 11:42 0:47
6 Eveline Schärli SUI Switzerland 11:59 1:04
7 Frida Lönnberg FIN Finland 12:07 1:12
7 Marion Rønning Huber NOR Norway 12:07 1:12
9 Mariana Moreira POR Portugal 12:08 1:13
10 Laura Ramstein AUT Austria 12:13 1:18
10 Mirjam Hellmüller SUI Switzerland 12:13 1:18
...
45 Katrin Vinkel EST Estonia 15:00 4:05
50 Kaia Kivikas EST Estonia 15:35 4:40
64 Kerstin Uiboupin EST Estonia 17:16 6:21
Kokkuvõttes - ootasin-lootsin veidi paremat, a hea et niigi läits :)
Subscribe to:
Posts (Atom)