Olin Prangli neljapäevakul rajameistriks. Pärast Bulgaariast naasmist ettevalmistusteks just palju aega ei jäänud, ja kui ei kiidetud heaks mu plaani tavapärasest erineva stardikoha suhtes, pidin korra planeeritud raja ringi tegema. Aga noh, kolmapäeva lõunaks kõik korras ja tänu radade ümbertegemisele sain Ocadis rajaplaneerimise peaaegu selgeks :)
Neljapäevak on selline naljakas ettevõtmine, kuhu mina vabatahtlikult osalema ei lähe. Ma lihtsalt ei oska seal orienteeruda ja mulle ei meeldi tegeleda asjadega, mida ma ei oska. Seega pole ma viimastel aegadel päevakutele sattunud. Seda üllatavam oli näha kokkutulnud masse (osalejaid 268) ja eriti nendega kaasnevat autode hulka! Autod huvitasid mind seetõttu, et järgmisel nädalal Reolas teen ka neljapäevaku rajad, ning samuti tahan startdikohta enda järgi panna. Stardikoha lähedusse peab aga mahtuma 100+ autot! Pranglis lugesin kokku max hetkel 112 autot + suur buss. Hästi elame!
Neljapäevaku rajad on ka omamoodi asjad. Tegemist pole ju päris võistlusega (minuarust vähemalt) ja peab palju rohkem arvestama sellega, et lisaks orienteerumisele oleks ka niisama tore. Seega saidki mu rajad ilusamasse metsa ja ringijooksu variantidega. Punkte maha võttes vaatasin, et esimesed olid päris head jäljed teinud - suured lohad jooksid punktide vahel täitsa õigeid (ökonoomseid) trajektoore pidi.
Huvi pärast lõin kokku ajakulu, mis selle päevaku peale läks, koos autosõitudega:
* 4h esmane planeering ja kohtade ülevaatus kohapeal;
* 3h planeerimine ja vormistus arvutis;
* 1h arutelud asja sobivuse üle;
* 2h ümberplaneerimine ja vormistus arvutis;
* 4h varustuse järel käimine ja punktide metsa panek;
* 2h päevaku platsil viibimine;
* 3h punktide mahavõtmine ja varustuse äraviimine.
Kokku 19h! Jep, tööl käivad inimesed ei saaks sellist heategevust endale eriti lubada :) Praegu aga... abiks ikka ja sai veidi pikka-rahulikku-intervall-trenni teha.
Järgmisel neljapäeval (17.juuni) Tartu päevak Reolas. Praegu on plaanis vähemalt ühel pikal rajal pakkuda võimalust läbida rada valgete laikudega kaardiga - suuna ja kauguse järgi orienteerumise harjutamiseks. Mets on täiesti talutava läbitavusega.
Ahjaa - Pranglist kodu poole sõites kohtasin kruusateel metssigu! Suur seisis paremal pool teed, 2 väikest oli vasakul. Võtsin hoo alla. Suur vaatas mind pika pilguga, ma sõitsin veidi lähemale, ise samal ajal fotokat otsides. Suur vaatas mind veelgi pikema pilguga, ma leidsin fotoka ülesse. Suur viipas väikestele - nüüd käbedalt üle tee ja metsa. Mina sain fotoka õigesti kätte. Väiksed tormasid üle tee võssa, suur nendele järele. Minul jäi pilt läbi sääselaibase esiklaasi tegemata.
Sel aastal koguneb "esimesi" juba väga palju, ja aasta pole veel poole pealgi! :)
Jun 12, 2010
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Sellele valgete laikudega Reola kaartile rada peale joonistades tundus, et oled isegi liiga palju infot alles jätnud. Samas 46 punkti minnes ajas see valge laik ja 1:15000 mõõtkava mind ikka korralikult segadusse ja paari punktiga oli veel kobistamist. 39 võttis ka korraks kukalt kratsima(ei saa ju olla nii, et Elo paneb punkti valesti :-) ) ja surfasin seal natuke ringi. Viimasesse punkti minnes komistasin ka 39-le otsa. Mulle igaljuhul see laiguline kaart täitsa meeldis ja minu teekonda näeb siit.
Post a Comment