11.-12.september - Nädalavahetuse jooksud

Olen oma kirjatööga juba terve nädala oodanud. Oodanud, et SEB XI Tallinna Sügisjooksu 10km õiged ajad välja tuleksid. Rohkem ei viitsi, sest uut elu tuleb pidevalt peale ja leidsin ülesse hulga "sahtlisse" kirjutatud lugusid, mida võiks ju iseenesest avalikustadagi. Kunagi.

Seega - alustuseks kerge koera saba kergitamine ja Kenny 12.septembri 10km Sügisjooksu tulemus 33.22 kanti ja üldkoht 18.kanti ja koht meesjuunioridest 1.kanti. Pärast eelmisel päeval joostud EMV pikka rada - pole paha! Sel kolmapäeval, 15.septembril jooksis veel Tartu linna MV 3000m staadionil ka, seal sai Lauri käest lõpusirgel ära ja lõpptulemused olid:
1. Lauri Sild 9:19,54
2. Kenny Kivikas 9:20,34
3. Peeter Pihl 9:28,08

Aga veel enne neid jookse oli tõesti ka TON-i päevak Eesti MV nime all, pikk rada, koht Voose (Ardu ja Valgehobusemäe vahel põhimõtteliselt). Naisteklassi rada 15km. Enam ei mäletagi neid aegu, kui sellise pikkusega rada mingeid emotsioone tekitas :)

Ilm vihmane ja vastik, jalgade teipimine võttis aega ja sooja jõudsin teha max 5min. Stardist panid naised sellise hooga minema, et ma kippusin vägisi maha jääma. Vaatasin siis huvi pärast veidi ringi, et kes jooksevad ... nojah, "täna pole probleemi ka viimaseks jääda". Üllatuslikul kombel punktide võtmine korrigeeris me ridu ja olukordi, nii et päris mitu punktivahet nägin veel inimesi. Siis tegin oma elu veidi huvitavamaks ja jooksin ebamõistlikult otse ning tundus, et jäin omaette liiklema. Tore, märksa rahulikum kohe. Kahjuks Karmen veel siiski tiirles kusagil nähtavuspiiris. Eelviimane punkt enne kaardivahetust - veidi uimane piirkond, kuid suuna ja kauguse järgi peaks punkt selle kõrgenduse taga olema... Oligi. Pöörasin otsa ringi ja mida ma näen... süüdlasliku näoga Merike tuleb vastu. Tohhoopele. See lõi mu veidi rivist välja, aga kaardivahetuse punkti sain siiski kenasti kätte. Merike mööduski minust just punktis.

Kaardivahetuses vedeles maas päris mitu naistekaarti. Minu arvepidamise järgi oleks ainult Karmen pidanud veel mu taga tulema. Hakkasin siis kalkuleerima, et "mitu naist ei startinud" ja "ikka liiga palju kaarte on veel alles" ... ja nojah, ükshetk oli järg käest kadunud. Olin küll õige suunaga jooksnud, kuid - kui kaugele? Vist ikka üle sihi juba ära... aga kindlaks paikapanekuks jookseks 180 kraadi tagasi sihile. Oih, näedsa, kaardivahetuspunkt jälle ... Egas midagi, alustasin uuesti algusest ja sain selle punkti ikka kätte, küll 6min pikema ajaga kui ülejäänud. Ja nagu sipsti olin 4ndalt kohalt 8ndaks langenud :) Hämmastavate asjadega ma ikka rajal tegelen ...

Edasi läks kõik kui linnutiivul. Ühe liblikapunktiga küll tegin veel ka 3min viga, kuna liiga huvitav oli noori tüdrukuid metsa vahel seiklemas jälgida. Aga muidu oli tore, rajameistrit Markust koos saatja Peetriga kohtasin vähemalt 3x, nõgeseid sain ainult korra ja jalgu väga poriseks ei teinud.

KP 27. läheduses silkas Maret. Enam ma ei üllatunud millegi üle. Maret läks imekiiresti oma teed, vaatan et on 28.ndasse parima aja teinud, ma kaotan minutiga. Omaarust ka jooksin :), kuigi sõnajalad soolaadses asjas takistasid veidi. Üleüldse, lõpp tuli kiiresti, nii tunde kui soorituse mõttes. Tulemused paberil näevad välja sellised:

N21E
14950m 30KP

Koht  Nr    Nimi                           Klubi                Tulemus
1.    15 Kirti Rebane                   Tammed               02:10.47
2.    10 Grete Gutmann                  Rae                  02:14.43
3.    16 Merike Vanjuk                  Kape                 02:16.27
4.    14 Maret Vaher                    Kobras               02:30.19
5.    13 Mariann Sulg                   Orvand               02:31.14
6.    11 Elo Saue                       Ilves                02:31.53
7.    19 Karmen Alnek                   Võru                 02:44.24
  

Oleks vist pidanud omale enne starti mingi eesmärgi seadma ja kiiremini jooksma ja kogu aeg orienteerumisega tegelema, need 2 "skalpi" on liiga lähedal ... Milleks? :) Eestikate tavarajal olin juba 4. ... Mõni medal, mõni võit kellegi üle? Hea orienteerumissooritus on iseenesest ju ka hea eesmärk,... kuid Eestis minu puhul omaette asjana enam ei toimi.

Suunto Gamesile panin ennast N35 klassi kirja. Äkki on rohkem stiimulit orienteerumisvälistele asjadele mitte mõtlemiseks. Hirm on ju üks ütlemata hea motivaator! ;-)