Ma ei ole ammu lihtsalt niisama aja peale jooksnud. Täna oli vaja noorte tüdrukutega olukorda võrrelda :-), seega sättisin jala testjooksuks rajale. 7600 m.
Rajainfo ja profiil: http://www.pyrinto.tk/pyrinto2007/main.php?page_id=28
Poolel maal oli aeg olnud 17.48, lõpus 35.24.
Lõplikud tulemused: http://www.kisasivut.fi/kisasivut/talvirastit/testijuoksutulokset-16-11/
Õnneks lahenes asi minu jaoks positiivselt, 20-klassi tüdrukutest sain jagu, napilt.
Kolmapäeval oli meil samas piirkonnas trenn, seega mingis osas ma rada teadsin ja vahepealse tõusu/trepi raskust ka. Kui kunagi tuleb järgmine kord, siis tean juba, et võib tiba julgemalt alustada.
Muljeid rajalt:
* Võrreldes paljude eestlastega tänased jooksjad oskasid mäest alla joosta.
* Samas laugetel laskumistel õnnestus mul nö eest ära rebida, teised jäid vist puhkama.
* Järgmiseks kiireks trenniks pean noortele sõnad peale lugema - enne
rajale minekut peab veidi jahe olema! Valus oli vaadata, kui palav
mõnedel täna oli.
* Vahel saab järsust tõusust kõndides ja joostes sama kiirelt ülesse.
* 6km oleks paras distants olnud, siis oleks saanud ka mingit lõpuspurdi laadset asja teha. Praegu läks kogu rada ühtlaselt pingutades.
* Pulss püsis peaaegu kogu aeg ~6 aastat tagasi mõõdetud anaeroobse läve all, kolme tõusu puhul läks veidi üle 170.
Mingi sportlase tunne tuli peale nüüd :-)
Showing posts with label trenn. Show all posts
Showing posts with label trenn. Show all posts
Nov 16, 2013
Jun 30, 2013
Kvaliteetaeg
Kokkuvõttes on tunne hea!
Mar 30, 2013
Eksperiment iseendaga
TÜ sisehallis 4x1000m, ilma jäneseta
soojenduses 5:26 av.SLS 162
1.ring 4:13 av.SLS 180
paus 2.01, SLS langes 116-ni
2.ring 4:16 av.SLS 182
paus 2:36, SLS langes 113-ni
3.ring 4:15 av.SLS 178
paus 2:32, SLS langes 117-ni
4.ring nii kuis jõudsin ... 3:50 av.SLS 183. Kusagil kurvis näitas kell ka 199.
... mnjah, täitsa naljakas, iseenesest ...
Mar 11, 2013
10.märts ja kevade ootus
Veidi ka iseendale üllatusena käisin suuskamas. Kes oleks uskunud, et kell 10 (vara)hommikul on päike juba nii kõrgel?!
May 2, 2012
Mida sa sööd, et nii tugev oled?!
Natuke piinlik on ... Sain nädalavahetusel kahel korral vastata küsimusele "Kui palju sa trenni teed?" stiilis "eee-mmm-äää-ööö jne". Iseendagi uudishimu rahuldamiseks panen siia nüüd kirja, mis ma lähiajal teinud olen.
Alustaks aga sellest, et treeningute põhjus on juuli lõpus Soomes toimuv Endurance Quest, kus osalen koos prantslaste Pauli, Nicolase ja Olivieriga ning tiimi nimi on Agde-LSN. Selline huvitav võistkond sattus mulle aga üsna juhuslikult. Paul elab hetkel naise ja pojaga Soomes, ja mina võtsin temaga enne Winter Xdreami ühendust, et äkki läheks sellele koos. Ettevõtmine jäi aga erinevatel põhjustel ära. Veidi hiljem aga küsis Paul, et kas tuleksin tema ja veel mõnede prantsuste poistega EQ-le. Taustauuring näitas, et poisid on kiired ja ega see tervislik poleks nendega kampa heita. Võtsin mõtlemisaja ja soovitasin neil mujalt veidi nooremaid otsida :) Ise küsisin Silveri-Raini käest, et mis huvid neil on - käisid jutud, et on ka samasse kohta minemas. Pärast mõningast viivitust tuli vastus, et nad lähevad ühe lätlannaga (nüüdne tegelikkus on Viivi-Anne). Nojah, sügasin veidi kukalt ja kuna tahtmine oli olemas, ütlesin Paulile "jah". Seepärast siis teemegi viimasel ajal erinevaid asju koos - XT Talverogain, XDdreami Tallinna etapp, tulekul Spring Adventure Soomes. Lõunamaalaste temperamendiga tuleb veidi harjuda, kuigi ilmselgelt tuleb mulle kasuks ka mõningane eeltöö portugallastega! :)
Ja et miks ma eestlastega ei lähe ... otsene vastus oleks vast, et keegi ei taha mind ... ;) EQ-le igatahes ei küsitud. Kui ma aga ise otsima pean - välismaalastega on lihtsam - nendega peab rääkima, mitte vastastikku ei "arvata" midagi.
Või prooviks? - mul on soov minna ka Extrile ja Xdreami 2.etapile, kuhu mõlemale on kahte meest tarvis - kas leidub julgeid? Mu kontakte kindlasti teate.
Aga trennidest. Eelmine ehk aprilli viimane nädal:
E - 20min jooksuga (~2kg seljakott seljas) trenni andma. 1:30 kestvas trennis ise jooksin vast 30 min + veidi jooksuharjutusi ja erinevaid hüplemisi laululava treppidest + kerelihaste jõudu ~50kordust ja veidi venitusi. Andrese abiga TÜ halli lae alla kahe jumariga tõusu 2x35m. Teisel korral pidin ise kõik vidinad omale ja köiele külge riputama, koos köie lõpus end laskumiseks ümbertõstmisega ja laskumisega läks aega umbes 15min. Arenguruumi on :) Lõpetuseks koju jooksmine 24 min (ülesmäge + väsimus) ja veidi kerelihaseid otsa.
T - 15min Tartu Suusaklubisse jooksu, seal ~1h jalutamist koos harrastajate rühmale orienteerumisõpetuse andmisega, koju jooks 15min
K - 20min jooksuga trenni andma, trennis 15 min soojendusjooks, siis paar jooksuharjutust, jalgpall ehk lühikesed spurdid (~15min), 10min jooksu halli, sh üks 100m spurt. Hallis 15 min jooksul topispalli kaasabil erinevaid kerelihaste jõuharjutusi ja 15min enesemassaaźi (ikka topispalli abil). Jalad väga kanged! Kahtlustan esmaspäevast ronimist. Jooksuga koju 24 min + kerelihased.
N - rattaga SAK-i sõudebaasi, kajakki oodates veel veidi sõitmist, kokku vast 40min ratast. Kajakiga raudteesillani ja tagasi, vastuvoolu 1:07, allavoolu 0:40. Isiklik rekord, vesi rahulik ja ainult 3 joogipausi. Rattaga koju 10min, märja pluusiga hakkas külm.
R - Ilves-3'l peaaegu et pealtvaataja.
L - Ilves-3 poolte punktide läbijooksmine, aega läks 1:30.
Eelmised nädalad on midagi ligilähedast olnud. Ehk siis E ja K annan ise trenne, mis ajaliselt on kumbki 1:30, kuid ise ma ei tee pooli asju mida teistel lasen teha :). Enamasti lähen trenni andma jooksuga, kui väsimus on kallal või mõte/vajadus ratast harjutada, siis rattaga. Igapäevaselt liiklen linna vahel jalgrattaga (ilma käikudeta naistekas), õnneks on tööle ~5min.
Aprilli alguses sain kätte oma uue-uhke-edeva-isesõitva aeru Bracsa IV Marathon min, kokkupandav, ja tänu SAK-i vastutulelikkusele olen nüüdseks 4x~2h kajakiga sõitmas käinud, üks kord neist koos Manniga kahesega.
Rattaga sel kevadel väga palju sõitnud pole, sest ühel uljal laupäeval, kui poole rattasõidu pealt kutsuti "treeninglaagrisse" ja sõidutunde kogunes 4, hakkas üks põlv vastikut valu tegema - nüüd ei julge pikalt ette võtta ja samas alla 1:30 pole ju mõtet rattaga sõitma minna. Ja lisaks on pärast rattasõitu jalad "täis", mis pole jooksule ja pükste jalga mahtumisele hea :)
Rulluisutama jõudsin esimest korda eelmisel pühapäeval, "sinna" oli lihtne 30min, "tagasi" märksa raskemad 45min.
Minu trenni tegemise peamised märksõnad:
1. Igat asja teen mingil põhjusel - pikk rahulik on pikk rahulik üldvastupidavuse jaoks, lühikesed kiired on piisava puhkepausiga lühikesed kiired kiiruse arendamiseks. Lihtsalt jooksmas ma ei viitsi käia.
2. Vahelduslikkus - see mulle seiklusspordi juures meeldibki! Et saab kenasti ühel päeval joosta ja teisel rattaga sõita ja kolmandal ujuda ja neljandal kajakis mõlada ja viiendal kusagil turnida - õunapuu saagimise saaks päeva teise trenni alla panna :)
3. Järjepidevus - igal nädalal toimub midagi, ja seda nii vastupidavuse, kiiruse kui jõu osas.
4. Kerelihased - kõht, selg, küljed. Kergejõustiklastel on klassikalises trennis kerelihastele 600 kordust. Mul vist üle 200x ei tule kunagi, kuid vähemalt 3x nädalas. Ja nii juba 1,5 aastat.
5. Jooksutehnika! Oleks ma sporti tehes pooltki nii kenasti osanud joosta kui praegu! :) Erinevad jooksutehnika harjutused arendavad päkatööd, kehahoidu, ökonoomset liikumist. Ja mina küll nii tugev pole, et võiksin energia raiskamist endale lubada!
Ise arvan, et alates eelmise aasta kevadest jooksen peamiselt jooksutehnika, kerelihaste ja vana rasva pealt.
Pildil on esimesed katsetused uue mänguasjaga. Mõnus!
Alustaks aga sellest, et treeningute põhjus on juuli lõpus Soomes toimuv Endurance Quest, kus osalen koos prantslaste Pauli, Nicolase ja Olivieriga ning tiimi nimi on Agde-LSN. Selline huvitav võistkond sattus mulle aga üsna juhuslikult. Paul elab hetkel naise ja pojaga Soomes, ja mina võtsin temaga enne Winter Xdreami ühendust, et äkki läheks sellele koos. Ettevõtmine jäi aga erinevatel põhjustel ära. Veidi hiljem aga küsis Paul, et kas tuleksin tema ja veel mõnede prantsuste poistega EQ-le. Taustauuring näitas, et poisid on kiired ja ega see tervislik poleks nendega kampa heita. Võtsin mõtlemisaja ja soovitasin neil mujalt veidi nooremaid otsida :) Ise küsisin Silveri-Raini käest, et mis huvid neil on - käisid jutud, et on ka samasse kohta minemas. Pärast mõningast viivitust tuli vastus, et nad lähevad ühe lätlannaga (nüüdne tegelikkus on Viivi-Anne). Nojah, sügasin veidi kukalt ja kuna tahtmine oli olemas, ütlesin Paulile "jah". Seepärast siis teemegi viimasel ajal erinevaid asju koos - XT Talverogain, XDdreami Tallinna etapp, tulekul Spring Adventure Soomes. Lõunamaalaste temperamendiga tuleb veidi harjuda, kuigi ilmselgelt tuleb mulle kasuks ka mõningane eeltöö portugallastega! :)
Ja et miks ma eestlastega ei lähe ... otsene vastus oleks vast, et keegi ei taha mind ... ;) EQ-le igatahes ei küsitud. Kui ma aga ise otsima pean - välismaalastega on lihtsam - nendega peab rääkima, mitte vastastikku ei "arvata" midagi.
Või prooviks? - mul on soov minna ka Extrile ja Xdreami 2.etapile, kuhu mõlemale on kahte meest tarvis - kas leidub julgeid? Mu kontakte kindlasti teate.
Aga trennidest. Eelmine ehk aprilli viimane nädal:
E - 20min jooksuga (~2kg seljakott seljas) trenni andma. 1:30 kestvas trennis ise jooksin vast 30 min + veidi jooksuharjutusi ja erinevaid hüplemisi laululava treppidest + kerelihaste jõudu ~50kordust ja veidi venitusi. Andrese abiga TÜ halli lae alla kahe jumariga tõusu 2x35m. Teisel korral pidin ise kõik vidinad omale ja köiele külge riputama, koos köie lõpus end laskumiseks ümbertõstmisega ja laskumisega läks aega umbes 15min. Arenguruumi on :) Lõpetuseks koju jooksmine 24 min (ülesmäge + väsimus) ja veidi kerelihaseid otsa.
T - 15min Tartu Suusaklubisse jooksu, seal ~1h jalutamist koos harrastajate rühmale orienteerumisõpetuse andmisega, koju jooks 15min
K - 20min jooksuga trenni andma, trennis 15 min soojendusjooks, siis paar jooksuharjutust, jalgpall ehk lühikesed spurdid (~15min), 10min jooksu halli, sh üks 100m spurt. Hallis 15 min jooksul topispalli kaasabil erinevaid kerelihaste jõuharjutusi ja 15min enesemassaaźi (ikka topispalli abil). Jalad väga kanged! Kahtlustan esmaspäevast ronimist. Jooksuga koju 24 min + kerelihased.
N - rattaga SAK-i sõudebaasi, kajakki oodates veel veidi sõitmist, kokku vast 40min ratast. Kajakiga raudteesillani ja tagasi, vastuvoolu 1:07, allavoolu 0:40. Isiklik rekord, vesi rahulik ja ainult 3 joogipausi. Rattaga koju 10min, märja pluusiga hakkas külm.
R - Ilves-3'l peaaegu et pealtvaataja.
L - Ilves-3 poolte punktide läbijooksmine, aega läks 1:30.
Eelmised nädalad on midagi ligilähedast olnud. Ehk siis E ja K annan ise trenne, mis ajaliselt on kumbki 1:30, kuid ise ma ei tee pooli asju mida teistel lasen teha :). Enamasti lähen trenni andma jooksuga, kui väsimus on kallal või mõte/vajadus ratast harjutada, siis rattaga. Igapäevaselt liiklen linna vahel jalgrattaga (ilma käikudeta naistekas), õnneks on tööle ~5min.
Rattaga sel kevadel väga palju sõitnud pole, sest ühel uljal laupäeval, kui poole rattasõidu pealt kutsuti "treeninglaagrisse" ja sõidutunde kogunes 4, hakkas üks põlv vastikut valu tegema - nüüd ei julge pikalt ette võtta ja samas alla 1:30 pole ju mõtet rattaga sõitma minna. Ja lisaks on pärast rattasõitu jalad "täis", mis pole jooksule ja pükste jalga mahtumisele hea :)
Rulluisutama jõudsin esimest korda eelmisel pühapäeval, "sinna" oli lihtne 30min, "tagasi" märksa raskemad 45min.
Minu trenni tegemise peamised märksõnad:
1. Igat asja teen mingil põhjusel - pikk rahulik on pikk rahulik üldvastupidavuse jaoks, lühikesed kiired on piisava puhkepausiga lühikesed kiired kiiruse arendamiseks. Lihtsalt jooksmas ma ei viitsi käia.
2. Vahelduslikkus - see mulle seiklusspordi juures meeldibki! Et saab kenasti ühel päeval joosta ja teisel rattaga sõita ja kolmandal ujuda ja neljandal kajakis mõlada ja viiendal kusagil turnida - õunapuu saagimise saaks päeva teise trenni alla panna :)
3. Järjepidevus - igal nädalal toimub midagi, ja seda nii vastupidavuse, kiiruse kui jõu osas.
4. Kerelihased - kõht, selg, küljed. Kergejõustiklastel on klassikalises trennis kerelihastele 600 kordust. Mul vist üle 200x ei tule kunagi, kuid vähemalt 3x nädalas. Ja nii juba 1,5 aastat.
5. Jooksutehnika! Oleks ma sporti tehes pooltki nii kenasti osanud joosta kui praegu! :) Erinevad jooksutehnika harjutused arendavad päkatööd, kehahoidu, ökonoomset liikumist. Ja mina küll nii tugev pole, et võiksin energia raiskamist endale lubada!
Ise arvan, et alates eelmise aasta kevadest jooksen peamiselt jooksutehnika, kerelihaste ja vana rasva pealt.
Pildil on esimesed katsetused uue mänguasjaga. Mõnus!
Apr 23, 2012
Loll pea on kerele nuhtluseks!
Alustan nüüd nii, nagu poleks vahepeal poolt aastat olnudki ...
Kolm viimast nädalavahetust on esile kutsunud vahepeal varjusurma laskunud tõdemuse, et orienteerumine on väga vahva spordiala! Karjalase oli krossijooks, õnneks jaksasin. Peko kevade esimesel päeval olin natuke palju väsinud ja samm tiba tönts, mis tingis ka mõned enda lõdvaks laskmised (nii jooksus kui orienteerumiseses) ja nii kiires metsas olid need lubamatud. Peko kevade teine päev aga näitas, et alati ei võida tugevamad, vaid vahel ka need kes lihtsalt ilma vigadeta ja ühtlaselt pingutades raja määrustepäraselt läbivad. Minu lõpu kiirusele aitas oluliselt kaasa ka Merikese selja lähenemine - vist juba 15 aastat pole sellist asja juhtunud! :) Kahjuks pean märkima, et Merike oli haige ja sörkis niisama raja läbi. Hea oli aga tõdeda 20-klassi tüdrukute tugevat pealetungi!
Jüriööjooks on omaette lugu ... Panin täiesti ise endale pinged, mida rajal ei suutnud kanda. Pole ammu enne starti nii närvis olnud ja ma ei suutnud seda hallata. Minu ülesanne oli ju tulla puhta jooksuga metsast kiiresti välja. Aga lisaks võtsin omale veel vastutuse olla me tiimi kõige kindlam lüli - üsna palju olen minagi neid tüüpe, kellega samas võistkonnas olime, orienteeruma õpetanud. Vahel tundub, et päris hästi on välja kukkunud :)
Igatahes, juba stardist minnes oli olukord kahtlane. Lisaks sellele, et mulle tundub, et ma ei näe öösel peaaegu mitte midagi ja seetõttu jooksen kogu aeg võssa kinni, oli suuna säilitamine problemaatiline. Kuni neljanda punktini lahenesid asjad siiski kenasti, kusjuures 3. ja 4. KP laekusid selliselt, et ma poleks neid veel oodanud, aga äkitselt olid risti tee peal ees. Aga edasi ... klassika - minut varem startinud konkurent on kinni püütud ja ta ei tule minu punkti; õigel suunal on võsa ees, nii et läheks sellest veidi ringi; nüüd tuleb kiiresti minna, saab eest ära ... Nojah. Korduvalt vaatasin kompassi, et nagu päriselt ei klapi asi, aga soo peal oli suht hea joosta. Lageda soo peal veel eriti, mis siis et suund ei klapi. Irooniliselt - ei olnud ju aega, et õigesti joosta! Mõtlesin end takkajärgi vaadates ikka väga huvitavasse kohta ... Kui ma lõpuks end 9-10 KP vahele jääva raiesmiku servas paika sain, tuli jalgadesse meeletu raskus, mis pole senini kadunud. 4 minutit raisatud aega ... 5-ndas oli Maret, ja tema jutu järgi ka Merike seal läheduses. 7nda läheduses oli Kirtit näha. Kaheksandasse pidin end jõuga paremale hoidma, sest Maret tundus rohkem teadvat, kuhu minek :)
Poolel teel üheksandasse kuulsin meeleheitlikku appikarjet, korduvalt, asi tundus kahtlane ning pöörasin otsa ringi ja jooksin karjujale vastu. Oh mis üllatust - minuga sama vahetuse tütarlaps, kes lihtsalt veidi 8ndast mööda kaldunud ... Minu jaoks minut ja Maret kadunud.
Edasi oli raske, emotsionaalselt, mis mõjus ka füüsisele. Kaevepunktiga ka veel minutine tiir - nagu rosin sellesse jooksu. Ei olnud üldse tore tunne laekuda finiśisse sellise kaotusega, mis arvestades Timot, ei anna esikohaks mingit śanssi. Aga esikoha auhinnaks olnud uut grilli oleks hädasti vaja ...
Füüsiline karistus on pärast sellist jooksu möödapääsmatu! Pühapäeva hommik algas 1:15 rulluisutamisega, aasta esimesega (nüüd tuharalihased haiged). Karistus jätkus õunapuu alistamise protseduuriga, mis võttis 4 tundi (käsisaag! :) ja millalgi peab jätkuma:
enne:
pärast:
osa saagist:
Nüüd oleks veel vaja mootorsaagi, soovitavalt koos mehega!
Kolm viimast nädalavahetust on esile kutsunud vahepeal varjusurma laskunud tõdemuse, et orienteerumine on väga vahva spordiala! Karjalase oli krossijooks, õnneks jaksasin. Peko kevade esimesel päeval olin natuke palju väsinud ja samm tiba tönts, mis tingis ka mõned enda lõdvaks laskmised (nii jooksus kui orienteerumiseses) ja nii kiires metsas olid need lubamatud. Peko kevade teine päev aga näitas, et alati ei võida tugevamad, vaid vahel ka need kes lihtsalt ilma vigadeta ja ühtlaselt pingutades raja määrustepäraselt läbivad. Minu lõpu kiirusele aitas oluliselt kaasa ka Merikese selja lähenemine - vist juba 15 aastat pole sellist asja juhtunud! :) Kahjuks pean märkima, et Merike oli haige ja sörkis niisama raja läbi. Hea oli aga tõdeda 20-klassi tüdrukute tugevat pealetungi!
Jüriööjooks on omaette lugu ... Panin täiesti ise endale pinged, mida rajal ei suutnud kanda. Pole ammu enne starti nii närvis olnud ja ma ei suutnud seda hallata. Minu ülesanne oli ju tulla puhta jooksuga metsast kiiresti välja. Aga lisaks võtsin omale veel vastutuse olla me tiimi kõige kindlam lüli - üsna palju olen minagi neid tüüpe, kellega samas võistkonnas olime, orienteeruma õpetanud. Vahel tundub, et päris hästi on välja kukkunud :)
Igatahes, juba stardist minnes oli olukord kahtlane. Lisaks sellele, et mulle tundub, et ma ei näe öösel peaaegu mitte midagi ja seetõttu jooksen kogu aeg võssa kinni, oli suuna säilitamine problemaatiline. Kuni neljanda punktini lahenesid asjad siiski kenasti, kusjuures 3. ja 4. KP laekusid selliselt, et ma poleks neid veel oodanud, aga äkitselt olid risti tee peal ees. Aga edasi ... klassika - minut varem startinud konkurent on kinni püütud ja ta ei tule minu punkti; õigel suunal on võsa ees, nii et läheks sellest veidi ringi; nüüd tuleb kiiresti minna, saab eest ära ... Nojah. Korduvalt vaatasin kompassi, et nagu päriselt ei klapi asi, aga soo peal oli suht hea joosta. Lageda soo peal veel eriti, mis siis et suund ei klapi. Irooniliselt - ei olnud ju aega, et õigesti joosta! Mõtlesin end takkajärgi vaadates ikka väga huvitavasse kohta ... Kui ma lõpuks end 9-10 KP vahele jääva raiesmiku servas paika sain, tuli jalgadesse meeletu raskus, mis pole senini kadunud. 4 minutit raisatud aega ... 5-ndas oli Maret, ja tema jutu järgi ka Merike seal läheduses. 7nda läheduses oli Kirtit näha. Kaheksandasse pidin end jõuga paremale hoidma, sest Maret tundus rohkem teadvat, kuhu minek :)
Poolel teel üheksandasse kuulsin meeleheitlikku appikarjet, korduvalt, asi tundus kahtlane ning pöörasin otsa ringi ja jooksin karjujale vastu. Oh mis üllatust - minuga sama vahetuse tütarlaps, kes lihtsalt veidi 8ndast mööda kaldunud ... Minu jaoks minut ja Maret kadunud.
Edasi oli raske, emotsionaalselt, mis mõjus ka füüsisele. Kaevepunktiga ka veel minutine tiir - nagu rosin sellesse jooksu. Ei olnud üldse tore tunne laekuda finiśisse sellise kaotusega, mis arvestades Timot, ei anna esikohaks mingit śanssi. Aga esikoha auhinnaks olnud uut grilli oleks hädasti vaja ...
Füüsiline karistus on pärast sellist jooksu möödapääsmatu! Pühapäeva hommik algas 1:15 rulluisutamisega, aasta esimesega (nüüd tuharalihased haiged). Karistus jätkus õunapuu alistamise protseduuriga, mis võttis 4 tundi (käsisaag! :) ja millalgi peab jätkuma:
enne:
Oct 6, 2011
Sport, sport, sport vol.2
Ettevalmistused jätkuvad, väsimust pole (sest pingutust ehk intensiivsust pole), hirm süveneb ja vaimujõu koondamine on käsil. Ehk siis Seiklusspordi MM-iks valmistumine ikka :)
Siin eelmise spordiloo treeningtegevuse jätk. Pärast järgmise nädalavahetuse treeninglaagrit võtan end sportikult puhkeolekusse ja üritan tööasjadega sellisele järjele saada, et 3 nädalat äraolekut mingit totaalset jama ei tekita.
Siin eelmise spordiloo treeningtegevuse jätk. Pärast järgmise nädalavahetuse treeninglaagrit võtan end sportikult puhkeolekusse ja üritan tööasjadega sellisele järjele saada, et 3 nädalat äraolekut mingit totaalset jama ei tekita.
Sep 22, 2011
Sport, sport, sport
Kõigepealt märgin ära Kaia tänase sünnipäeva. 19 aastat! Hetkel liigub ta koos suure pundi teiste noororienteerujatega Rootsi poole, Baltic Junior Cupile. Edu!
Minul käib valmistumine seiklusspordi MM-ks, juba kaua. Talvel ja kevadel läks päris hästi, suvel, nagu tavaliselt, vajus ära. Pärast orienteerumise MM-i hakkas uuesti enam-vähem süstemaatiliselt pihta.
Treeningplaan oli algul paigas ja toimis, tehtud asjad on siin all tabelis. Ees ootav on segane, sest organismi reageerimisi ei tea täpselt, ning üritusi kipub nädalavahetustele topelt sattuma. Tuleb valida ja vingerdada. Mingid raamid panevad esmaspäevane ja kolmapäevane orienteerumistrenn TYSK-is, ehk neil päevadel olen Tartus ja peamiseks liigutuseks on jooksmine. Ratas ja kajakk jaotuvad vastavalt ilmale ja tundele. Täna näiteks pidi olema kajakisõit, kuid viie eelmise trennipäeva ja tänase lühikeseks jäänud öö tõttu logelen täna niisama ja hoopis homme topin kajaki autosse ja vean Emajõele. Ja XT Seiklusele lähen lisaraskusega seljas.
Jõuharjutused - ei midagi erilist, lihtsalt vähemalt kolm korda nädalas süvalihased ning kõik suuremad lihased oma keha raskusega või kummilindi abil. Pöiale veel eraldi.
Viimasel ajal olen koti veepudelitega selga võtnud - kohe mõjutab jooksuasendit ning rattal läheb alaselg hetkel veel valusaks ning üle 1,5 tunnisele sõidule peaks rattapüksid panema.
Linna vahel liigun rattaga või jala ning kõiki liigutusi proovin teha võimalikult ökonoomselt - sama vaevaga kiiremini edasi, koormates ainult hädavajalikke lihaseid.
Päris pikkadesse trennidesse ei ole sattunud, sest need on nii pikad ja tüütud ja üksi ei suuda neid teha ja kampa ei viitsi sebida ja nad võtavad nii palju aega ja üleüldse...
Mis muud ... Lennupiletid on ostetud. Karli, Silveri ja Rainiga üritame koduseid ajakavu koordineerida, et millalgi kõik koos ka trenni jõuaksime :) Veidi hakkab hirm tulema. Nägin eelmisel aastal seda võistlust (Austraalia XPD-d) kõrvalt ja ei kujuta ette, kuidas üle elan nii pikad sama ala etapid. Mida teevad jalad, põlved, puus, selg. Kuidas vaim vastu peab, et ta ei hakkaks tujutsema, jonnima ja omale midagi ette kujutama. Ei teagi, mis raskem on - füüsiline või vaimne pool.
Ah et milleks seda üldse ette võtta?! :))) Need kohad mida me näeme, see vabanemine kõigest ümbritsevast ebaolulisest, enesega rahujalale jõudmine (palverännak, noh), päris elu kogemine ... kõige selle pärast sinna lähengi!
PS. tegelikult ma tahtsin hoopis teistsugust ja toredamat lugu samast asjast kirjutada, aga ei kukkunud välja :) Laupäeval Taevaskojas võin rääkida.
Minul käib valmistumine seiklusspordi MM-ks, juba kaua. Talvel ja kevadel läks päris hästi, suvel, nagu tavaliselt, vajus ära. Pärast orienteerumise MM-i hakkas uuesti enam-vähem süstemaatiliselt pihta.
Treeningplaan oli algul paigas ja toimis, tehtud asjad on siin all tabelis. Ees ootav on segane, sest organismi reageerimisi ei tea täpselt, ning üritusi kipub nädalavahetustele topelt sattuma. Tuleb valida ja vingerdada. Mingid raamid panevad esmaspäevane ja kolmapäevane orienteerumistrenn TYSK-is, ehk neil päevadel olen Tartus ja peamiseks liigutuseks on jooksmine. Ratas ja kajakk jaotuvad vastavalt ilmale ja tundele. Täna näiteks pidi olema kajakisõit, kuid viie eelmise trennipäeva ja tänase lühikeseks jäänud öö tõttu logelen täna niisama ja hoopis homme topin kajaki autosse ja vean Emajõele. Ja XT Seiklusele lähen lisaraskusega seljas.
Jõuharjutused - ei midagi erilist, lihtsalt vähemalt kolm korda nädalas süvalihased ning kõik suuremad lihased oma keha raskusega või kummilindi abil. Pöiale veel eraldi.
Viimasel ajal olen koti veepudelitega selga võtnud - kohe mõjutab jooksuasendit ning rattal läheb alaselg hetkel veel valusaks ning üle 1,5 tunnisele sõidule peaks rattapüksid panema.
Linna vahel liigun rattaga või jala ning kõiki liigutusi proovin teha võimalikult ökonoomselt - sama vaevaga kiiremini edasi, koormates ainult hädavajalikke lihaseid.
Päris pikkadesse trennidesse ei ole sattunud, sest need on nii pikad ja tüütud ja üksi ei suuda neid teha ja kampa ei viitsi sebida ja nad võtavad nii palju aega ja üleüldse...
Mis muud ... Lennupiletid on ostetud. Karli, Silveri ja Rainiga üritame koduseid ajakavu koordineerida, et millalgi kõik koos ka trenni jõuaksime :) Veidi hakkab hirm tulema. Nägin eelmisel aastal seda võistlust (Austraalia XPD-d) kõrvalt ja ei kujuta ette, kuidas üle elan nii pikad sama ala etapid. Mida teevad jalad, põlved, puus, selg. Kuidas vaim vastu peab, et ta ei hakkaks tujutsema, jonnima ja omale midagi ette kujutama. Ei teagi, mis raskem on - füüsiline või vaimne pool.
Ah et milleks seda üldse ette võtta?! :))) Need kohad mida me näeme, see vabanemine kõigest ümbritsevast ebaolulisest, enesega rahujalale jõudmine (palverännak, noh), päris elu kogemine ... kõige selle pärast sinna lähengi!
PS. tegelikult ma tahtsin hoopis teistsugust ja toredamat lugu samast asjast kirjutada, aga ei kukkunud välja :) Laupäeval Taevaskojas võin rääkida.
Sep 11, 2011
O-trenn Tartus
Kasutades blogspot'i kui head tasuta ja küllalt loogilist internetilehe vormi, panin sinna - http://o-trenntartus.blogspot.com/ - ülesse, mida eelmisel nädalal tegime ja mis ees ootab. Loodetavasti samas vaimus asi jätkub!
Jul 27, 2011
26.juuli - IOF Event Advisor Clinic
Even for me is unusal to be on bike before 7 in the morning! But what to do ... "what you practise in that you are good", so I'm already too good in operating alone/myself.Was need to be at 8 in Mohed, in IOF Event Advisors Clinic.
With that clinic I used an opportunity to combine pleasant with useful - not sure, what is what here :) Also not sure did I learned
something new, but was good to get to know in what I'm still not very strong (control descriptions fe). Do I really want to be event advisor? Sorry, don't know at the moment.Yesterday, actually it was already today, I finished my interesting book. Juta asked to share the feelings. As a start I can say, that author is Liz Tuccillo and title is How to Be Single
:) Now everyone thinks what she/he wants, I haven't said anything more! Ok, can say that the single womens rule by this book - "don't call, don't call, don't call" - is almost impossible to follow! ...
And now is going to be interesting - which comments are coming ;-)
Jul 23, 2011
22.juuli - Kilafors Herrgård, O-Ringen, Team Sportia etc
Today's achievement - fjorton (14) :) My room number. This room has 
very-very great exit! I tried to take to the pictures all the way out. Don't know does you can imagine from those how interesting is climbing out there. I guess some bigger and not so flexible persons can't get out from this window without breaking the glass.Hotel itself http://www.kilaforsherrgard.se/ is super, and the food here ... mmmm!
To be clear. I'm in Sweden, already 4th day. In O-Ringen, in Team Sportia big sales tent. Working, which more exactly means - selling/helping to sell ISC clothes. My best Swedish sentence right now: Jag pratar inte svenska. Can say some few words more. Anyway - problem is that I'm thinking already in (my) English...
Last three days has been very intensive training- and work camp :) Wake up 6.30 and going to sleep little after midnight. Inbetween two trainings (biking to workplace or back home, or small running) and 8-10 hours on foots. In some reasons (strange, why?) I feel myself a little tired, but c
an't go to sleep earlier also, because the book I'm reading right now is so interesting and need to write here too ...Tomorrow will be easier day - just 12 hours in shop, no trainings!
Jul 17, 2011
15.-17.juuli - kuidas ma rallil käisin ning keha ja vaimu suretasin
Seekordne nädalavahetus oli kirju, kuid see-eest mitmekesine.Rally Estonia, koos kursakaaslastega! Reede õhtust laupäeva õhtuni, ja mõnda kiiruskatset ning veidi rohkemaid autosid õnnestus muu hulgas ka näha.
Ennemuistsel aal olen kõva rallitüüp olnud - kaks korda Jyväskyla rallilgi käidud. Nüüdseks on pikk vahe sisse jäänud ja mõnigi asi ununenud. Hmm, ütlen nii, et rallipublik on midagi muud kui spordirahvas. Teistsugune :)
No aga kui juba Otepääl ollakse, siis Come Back. Ja
ma sain seal korvi!!! :-) Prominentse ja eduka naise abikaasalt, kes minuga tantsima mittetulekut vabandas kollase ajakirjanduse võimaliku huviga. Kusjuures, ise ta vaid naeratas veidi piinliku ilmega, mingi suurem tüüp rääkis ja põhjendas. Mind nüüd veel mitu päeva hiljemgi huvitab, miks minnakse ilma vastassoost kaaslaseta ööklubisse, kui : ei vaadata võõraid naisi ega võõraid mehi, ei tarbita alkoholi, ei tantsita... Mida seal veel teha saab... Muusikaelamust otsida... :) Ja-jah, mitte ainult minule ei öeldud ära, ta ei tantsinud üldse! :)Aga tantsida oli mõnus!!! Oi, kus mulle meeldib, kui partner julgeb juhtida ja teeb seda hästi!
Pühapäeval otsustasin teha tasa kõik selle ja eelmise nädala mittetoimunud jooksuotsad. Tulemuseks oli sinna 2h ja tagasi 2:36. Keskmine pulss 144 (aeroobne lävi on mul 157). Joosta oli normaalne kuni 1:30, siis pärast ümberpööramist (vt viitadega pilti) kuni Luke mõisani ja sealt veel 20min. Kui 2:30 jooksmist täis sai, hakkasid reie pealmised lihased ja põlved nalja tegema. Nalja tulemusel tulin tagasi rütmis 5-10min kõndi ja 5-10min jooksmist. Sellest siis 36min pikem aeg. Nüüd veidi pelgan homme vallutamist vajavaid treppe :) Keha sai hästi suretatud, vaim on peaaegu küpse juba (noh, valmis pikkadeks tüütuteks üksluisteks lõpututeks edasiliikumisteks).Luke mõis aga - oli mu jaoks järjekordne üllatus rubriigist "elu võimalikkus väljaspool Eesti suurlinnu"! Korrastamine täies hoos, töötav kohvik, pidevalt mitu autot parkimisplatsil ja rahvas selles kohvikus, suvele planeeritud üritused ... Jah... Kunagi Nõos õppides ei jõudnud ma oma jooksudega sinna kunagi, nii et võrdlusmoment puudub. Praegu aga soovitan maalimise perepäeva 24.juulil! Materjalid ja vahendid ja õpetus on korraldajate poolt. Kui ma seal krmse Rootsis ei peaks nüüd kaks nädalat olema, läheksin ise küll kaema.
Jul 10, 2011
8.-9.juuli - kuidas ma välismaal ujumas käisin
Ilmselgelt on aru saada, et mul on nüüd oma fotokas :) Ja lisaks olen ma ka tüüpiline jaapani turist - kõikjal on vaja klõpsutada. Ja kõige lõpuks vaja seda veel eksponeerida ka :)Seekord sai siis käidud välismaal, ujumas. Rattaga. Ratas ei ujunud. Mina natuke küll, aga tõepoolest - ujumispilti pole.
Nüüd ma saan aru, miks välismaa inimesed rattapükse ja -kingi armastavad... Juurikad, kivid, üles-alla - rattakingadega oleks metsaradadel turnimine märksa lihtsam olnud. No ja rattapüksid oleksid olemise pehmemaks ja turvalisemaks muutnud. Kui kunagi järgmine kord tuleb, olen targem.
Välismaal kohtasin muuhulgas ka kurja lindu (ei olnud kajakas), kes tõenäoliselt kaitses oma pesa, sel ajal kui mina täiesti rahumeelselt imetlesin kaunist loodust ja otsisin paremat ujumiskohta. Linnu eduka kaitsetöö (ja parim kaitse on rünnak, eksju) tulemuseks oli minu verine pea. Ma ütlen - see polnud üldse tore! Vere nägemine oma käel peast ületõmbamisel oli üpriski ehmatav! Ja ega siis lind pärast minu taandumist lahkunud, muudkui tiirutas lähikonnas.
Ühte kurja kruvi kohtasin samuti. Olen selle rattaga sõitnud juba neli aastat, ja kordagi pole midagi kummi sisse sõitnud. Nüüd siis, nö lambist, otsustas kenal siledal kergliiklusteel vedelev kruvi mu rattale julmalt külge lüüa. Tulemuseks teadagi mis. Sain esmakordselt elus täiesti ise rehvi vahetada. Hea, et kõik vajalikud vahendid targu kaasas olid, kuigi üldiselt võiks ju nii olla, et "kui vihmavari on kaasas, siis vihma ei saja"... Igatahes, 24+ tundi on minu paigutatud uus sisekumm juba kestnud!
Aga tegelikult oli välismaal tore :)
... Võib tõstatuda küsimus, et miks ma seda kõike teen. Saaks nüüd täpselt isegi aru, või kas ongi vaja kõigest aru saada. Üldsõnaliselt öeldes on elämää laiffi ja kõik ei ole alati nii nagu ta välja paistab või paista lastakse.
Jul 3, 2011
2.juuli - kuidas ma Soitsõjärves ujumas käisin
Olin sinnakanti (otsi kaardilt :) minekut juba ammu mõelnud. Ja kui nüüd reedel Ilo mu juurest osad sit-on-top kajakid ära viis, kuid ühe ikka alles jättis, leidsin, et tuleks õnnelikku juhust kasutada. Allpool fotoreportaaź.
Subscribe to:
Posts (Atom)