Huvitavaid hetki Tamperest

Päevade jooksul juhtub igasugu asju, pikalt ei jõua kirjutada, seega lühidalt:

* YLE Tampere hommikustes uudistes räägitakse, et 2014.a. maailma parima orienteerumisraja valimistel kandideerib ka MM-i sprindirada Sotkamost. Mingil aastal olla Kytäjä-Jukola rada parimaks kuulutatud.

* Aeroobika polegi nii hull! St seda ise läbi viia polegi nii hull :) 15min soojendust enne spinningut meie treeninggrupile - ja ellu jäin!

Päevad pole vennad :)

Võimalik et millalgi kirjutan pikemalt, kuid praegu kahe päevaga pole ma õiget elurütmi sisse saanud, seetõttu vaid see vahva pilt. Samast köögiaknast välja vaadates lehvis 100m ulatuses kokku 6 Soome lippu - isadepäeva auks.

Täna mööda rattateesid trenni ja tagasi kimades mõtlesin - kas siinsed saavad ikka päriselt aru, millised võimalused neil on?

Ahjaa, kes ei tea veel - olen alates novembrist tööl Tamperes, orienteerumisklubis Koovee noortetreenerina. Seoses Tartu ülikoolis edasi käimisega on vähemalt jõuludeni korraldatud elu-olu nii, et 9 päeva Soomes ja 5 päeva Eestis.

Garaažimüük

Sügisese suurpuhastuse käigus on ilmnenud väga paljude huvitavate asjade ülejääk, seega pakun seda/neid kõiki edasi järgmistesse elamistesse:

Eestis pole nn garaažimüügid vist kuigi levinud ja tuntud asjad? Igatahes proovin ära :) sest muidu täiesti korralikke asju prügimäele saata on ka nagu kahju ja komisjonipoodide vahet astuda pole aega.
Eks näis mis välja tuleb ...

3-nädalane Skandinaavia tripp

(Töö)Elu on ikka naljakas. Hetkel olen siis töölähetuses, mis algas 3.juulil ja koju jõudmist on oodata 23nda juuli õhtuks. Reisi esimene osa Vuokattis WOC ja Kainuun Rastiviikko ajal ja teine pool Bodenis O-Ringenil. Tööteemaks ISC kauba müük.

Vahepeal sai aga ka Rokua Geopark Challenge'l käidud, 25,5 tundi seiklust koos Outi ja Johannaga.Olime ennakkosuosikkit ja naiste sarja võitjatena ka lõpetasime. Seiklust sai kuhjaga :) Jooksuetapil ujumised/jõeületused; rattaetapil võsas ragistamised ja jõe ületamine rattaga; jumaritega tõus õhupalli; rulluiskudega kruusateedel ja metsaradadel sõitmised (veidi ka oma lollusest); kolme naise jõul kanuu vinnamine üle mitmemeetriste mahalangenud puude kuhjade... Jne. Ikka korralik ettevõtmine. Niipalju sain targemaks, et kaarti on ikka hea enda käes hoida, ja et söögi tähtust ei tohi kuidagi alahinnata!

Pildid pidid rääkima rohkem kui 1000 sõna, seega siis pildid: https://picasaweb.google.com/108223533845113312712/2013_07ScandinavianTrip?authuser=0&authkey=Gv1sRgCJS_0srwq4LgHg&feat=directlink

Suvi täies hoos

Allolev on nagu kohustuslik reportaaź :) Aga tõsi! Ei tee ainult sporti! ;)
- - - - - - - - - -
Suvi on tõesti mõnus. Isegi siis kui ta on selline nagu ta meil siinkandis on. Võimalik, et minu jaoks on Eesti suves oluline valgus (no kuna sooja ei anta piisavalt) - üritan varem magama minna ja varem ärgata, et saaksin rohkem päevavalguses olla.

Pärast Endurance Quest seiklust, millest ma ei luba kirjutada (lubadustega kipub mul ses osas halvasti minevat), oli mul veel nädala jagu puhkust. Kaks esimest päeva vedelesin kodus, jalad diivani serval, ja lugesin juturaamatuid. Jällegi mõnus.

Edasi viis reis Hiiumaale. Oli tõesti reis, mis algas 6.30 Tartu kodust rongile minekuga ja lõppes 16 vanematekodus Kärdlas. Vahepeale jäid kaks rongi, hääletamine, praam, hääletamine. (Pass jäi mul koju jah.) Keegi kunagi ütles, et "naerata, ja maailm naeratab sulle vastu". Ma kohtasin mitmeid häid inimesi, nii et ütlen kerge modifikatsiooniga - "naerata, ja asjad hakkavad sujuma". Isegi Trt-Tln rongi unustatud raamatu sain hiljem tagasi Tartusse minnes kätte.

Hiiumaal olid vaarikad ja meri ja päike. Kes veel ei tea, siis Hiiumaa on Eesti kõige kuivem koht suviti!

Avastasin, tegelikult teadsin küll juba ennegi, aga täheldasin teravalt, et mul pole üldse vahet, kas olla Tartus või Kärdlas - kodust lähen välja vaid äärmise vajaduse (st tühi kõht ja toidukapp) või ühiskondliku surve tõttu ("ja mida sa siis tegid seal?")! (või pärilikkuse tõttu, aga seda vt järgmises lõigust) Seekordseteks tegemisteks osutusid Tahkuna tuletorni hoovis Theatrumi etendus "Elu sees" (sobis väga hästi) ja kohvikutepäeva eelkohvik sealsamas, Kärdla kohvikutepäeva paraad ja avamine ja 2 külastatud kohvikut, Hiiumaa MV orienteerumises (kus mind hiidlaseks ei tunnistatud :) ). Kõpu mets on Eesti kõige mõnusam orienteerumismaastik, ja mustikaid on seal ka hiiglama palju!

Kõrvaloleval pildil on aga tõestus, et mina pole süüdi, et ma ka rahulikult olla ei saa, vaid pean aeg-ajalt midagi korraldama! Isal tuli nimelt idee, et seoses kohvikutepäeval oluliselt suurenenud rahva hulga ja liikumisega võiks lahti saada hulgast "väga vajalikust" kraamist, mida senini pole raatsinud ära visata. Pani varakult lehte kuulutuse ja laupäeva hommikul maja ette väljanäituse ja õhtuks olidki aastate jooksul metsast leitud sarved ja hulk värvilist traati ja mitmed täiesti terved tassid ja ka suur talupoja varakirst omale uued ja paremad omanikud leidnud. Oli igati ebatüüpiline ja sellegipoolest tegelikult väga mõistlik ja mitmele osapoolele kasulik ettevõtmine.
(PS. kiitke silti!)

Kokkuvõttes - mõnus :)
Esimene tõdemus nädala algul tööle jõudes oli, et puhkamine on märksa meeldivam tegevus!

5.-7,august - Hiiumaa

Puhkus enne tormi ehk MM-i toimus Hiiumaal. Mõjus hästi. Tartu tundus siia tagasi tulles üsna vale koht.

4.august - rukolapesto

Vaja läheb suurt puhmast rukolat, mis tekkis eelmisel kevadel poes potis müüdava nutsaka aianurka kasvama panemisest. Lisaks oliivõli, kreekapähkleid ja päevalilleseemneid, Forte juustu ja veidi soola. Kogu kupatus peeneks (antud juhul iidvana kohviveskiga) ja purki. Ülehomme kõlbab proovida. Eelmisel aastal pasta sisse vist ei jõudnudki, sai juba saiale määrimistega otsa :)

29.-30.juuli - too much adventures!

As usually, everything started as very normal day, and trip.

Was (very good) plan to leave O-Ringen day earlier than our car and my boss, with purpose to get to Orissaare Xdream. I had put together quite tight timetable: train Soderhamn-Stockholm, biketrip to port and ship Stockholm-Tallinn. Decided to take the cheaper (and posterior) train, to keep some 250 SEK for company. Asked from some swedes, is it possible to take a bike to the train - yes, it is. In ticketoffice I said, that I have a bike with me - no problem - and the traintickets with transfer in Gävle has sold. Nice.

Söderhamn-Gävle was nice too. In Gävle some 10 min waiting and next train came. I waited after bigger traffic and went in. Suddenly there was one very nice guy in uniform and said that I can't go to train with bike. Sorry? Can you repeat that in English? "It's not allowed to travel with bike in this train!" Sorry, what? ... ? I have bought the ticket and I said there that I have a bike and they said that's there is no problems ... "We are very sorry, but it's not allowed" and there came some more ladies in the same uniform. But I need to get to my ship in Stockholm and when I bought the ticket, nobody told I can't take a bike! "We are very sorry but you must leave the train!" ... Yes, I almost cried there. In this moment it was "almost".

Even being in platform and seeing the train leaving - I didn't realized what was happened. I went to the ticket office and asked for next train or bus. "Sorry, there is no buses today to Stockholm, and next train which takes bikes leaves at 18:06". But my ship is leaving at 17:45!!!

Where am I? What country and place it is? Poetically speaking - "Horror fell upon me"!

It tooked for me some 20 minutes to get myself ... If they don't take the bikes, do they take big baggage? Of course! I managed to change my ticket, buy 4 big black plastic bags, take my bike off to 3 pieces and pack my baggage and get to next train to Stockholm. There was one problem – it's in Stockholm 17:35... Check, when my ship is leaving ...

I called Kaia and asked her to find some other ships to Tallinn or Finland. Stockholm-Turku (19:30-7:00) was sold out, even deck places. There are two ships from Kappelskär after 21 o'clock. Now I cried. For being so clueless. For meeting (twice) the people who just do what they need to do and that's all. And once again – being so forlorn. Young woman with small daughter gave me a handkerchief.

From Stockholm central station to port was approx 30min as it was planned. From ticket office I got a place, deck place. From Stockholm to Turku.

When you last time had a night in ship deck, which more exactly means in ship corridor? :) Ok, I can get to sleep quickly and I sleep almost everywhere, but still – those 2+1+0,5h were quite few if to think next night 13h Xdream adventure.

In the train Turku-Helsinki was very good place for bikes, and somehow it happened that I didn't pay for the bike. As I wrote to my finnish ... mate, being in Finland feels after Sweden like being at home :)

With LindaLine I have once already travelled with bike and this is very normal system.

Finally in Tallinn. Only 4 hours later than planned.

I couldn't use my booking of Sto-Tln route to Sto-Turku, so at the end seems my financial lost in this adventure is 56 EUR (Sto-Tln ticket) + 20 SEK (plastic bags from Gävle). Emotional lost is much bigger.

26.juuli - IOF Event Advisor Clinic

Even for me is unusal to be on bike before 7 in the morning! But what to do ... "what you practise in that you are good", so I'm already too good in operating alone/myself.

Was need to be at 8 in Mohed, in IOF Event Advisors Clinic.

With that clinic I used an opportunity to combine pleasant with useful - not sure, what is what here :) Also not sure did I learned something new, but was good to get to know in what I'm still not very strong (control descriptions fe). Do I really want to be event advisor? Sorry, don't know at the moment.

Yesterday, actually it was already today, I finished my interesting book. Juta asked to share the feelings. As a start I can say, that author is Liz Tuccillo and title is How to Be Single

:) Now everyone thinks what she/he wants, I haven't said anything more! Ok, can say that the single womens rule by this book - "don't call, don't call, don't call" - is almost impossible to follow! ...

And now is going to be interesting - which comments are coming ;-)

15.-17.juuli - kuidas ma rallil käisin ning keha ja vaimu suretasin

Seekordne nädalavahetus oli kirju, kuid see-eest mitmekesine.

Rally Estonia, koos kursakaaslastega! Reede õhtust laupäeva õhtuni, ja mõnda kiiruskatset ning veidi rohkemaid autosid õnnestus muu hulgas ka näha.

Ennemuistsel aal olen kõva rallitüüp olnud - kaks korda Jyväskyla rallilgi käidud. Nüüdseks on pikk vahe sisse jäänud ja mõnigi asi ununenud. Hmm, ütlen nii, et rallipublik on midagi muud kui spordirahvas. Teistsugune :)

No aga kui juba Otepääl ollakse, siis Come Back. Ja ma sain seal korvi!!! :-) Prominentse ja eduka naise abikaasalt, kes minuga tantsima mittetulekut vabandas kollase ajakirjanduse võimaliku huviga. Kusjuures, ise ta vaid naeratas veidi piinliku ilmega, mingi suurem tüüp rääkis ja põhjendas. Mind nüüd veel mitu päeva hiljemgi huvitab, miks minnakse ilma vastassoost kaaslaseta ööklubisse, kui : ei vaadata võõraid naisi ega võõraid mehi, ei tarbita alkoholi, ei tantsita... Mida seal veel teha saab... Muusikaelamust otsida... :) Ja-jah, mitte ainult minule ei öeldud ära, ta ei tantsinud üldse! :)

Aga tantsida oli mõnus!!! Oi, kus mulle meeldib, kui partner julgeb juhtida ja teeb seda hästi!

Pühapäeval otsustasin teha tasa kõik selle ja eelmise nädala mittetoimunud jooksuotsad. Tulemuseks oli sinna 2h ja tagasi 2:36. Keskmine pulss 144 (aeroobne lävi on mul 157). Joosta oli normaalne kuni 1:30, siis pärast ümberpööramist (vt viitadega pilti) kuni Luke mõisani ja sealt veel 20min. Kui 2:30 jooksmist täis sai, hakkasid reie pealmised lihased ja põlved nalja tegema. Nalja tulemusel tulin tagasi rütmis 5-10min kõndi ja 5-10min jooksmist. Sellest siis 36min pikem aeg. Nüüd veidi pelgan homme vallutamist vajavaid treppe :) Keha sai hästi suretatud, vaim on peaaegu küpse juba (noh, valmis pikkadeks tüütuteks üksluisteks lõpututeks edasiliikumisteks).

Luke mõis aga - oli mu jaoks järjekordne üllatus rubriigist "elu võimalikkus väljaspool Eesti suurlinnu"! Korrastamine täies hoos, töötav kohvik, pidevalt mitu autot parkimisplatsil ja rahvas selles kohvikus, suvele planeeritud üritused ... Jah... Kunagi Nõos õppides ei jõudnud ma oma jooksudega sinna kunagi, nii et võrdlusmoment puudub. Praegu aga soovitan maalimise perepäeva 24.juulil! Materjalid ja vahendid ja õpetus on korraldajate poolt. Kui ma seal krmse Rootsis ei peaks nüüd kaks nädalat olema, läheksin ise küll kaema.

8.-9.juuli - kuidas ma välismaal ujumas käisin

Ilmselgelt on aru saada, et mul on nüüd oma fotokas :) Ja lisaks olen ma ka tüüpiline jaapani turist - kõikjal on vaja klõpsutada. Ja kõige lõpuks vaja seda veel eksponeerida ka :)

Seekord sai siis käidud välismaal, ujumas. Rattaga. Ratas ei ujunud. Mina natuke küll, aga tõepoolest - ujumispilti pole.

Nüüd ma saan aru, miks välismaa inimesed rattapükse ja -kingi armastavad... Juurikad, kivid, üles-alla - rattakingadega oleks metsaradadel turnimine märksa lihtsam olnud. No ja rattapüksid oleksid olemise pehmemaks ja turvalisemaks muutnud. Kui kunagi järgmine kord tuleb, olen targem.

Välismaal kohtasin muuhulgas ka kurja lindu (ei olnud kajakas), kes tõenäoliselt kaitses oma pesa, sel ajal kui mina täiesti rahumeelselt imetlesin kaunist loodust ja otsisin paremat ujumiskohta. Linnu eduka kaitsetöö (ja parim kaitse on rünnak, eksju) tulemuseks oli minu verine pea. Ma ütlen - see polnud üldse tore! Vere nägemine oma käel peast ületõmbamisel oli üpriski ehmatav! Ja ega siis lind pärast minu taandumist lahkunud, muudkui tiirutas lähikonnas.

Ühte kurja kruvi kohtasin samuti. Olen selle rattaga sõitnud juba neli aastat, ja kordagi pole midagi kummi sisse sõitnud. Nüüd siis, nö lambist, otsustas kenal siledal kergliiklusteel vedelev kruvi mu rattale julmalt külge lüüa. Tulemuseks teadagi mis. Sain esmakordselt elus täiesti ise rehvi vahetada. Hea, et kõik vajalikud vahendid targu kaasas olid, kuigi üldiselt võiks ju nii olla, et "kui vihmavari on kaasas, siis vihma ei saja"... Igatahes, 24+ tundi on minu paigutatud uus sisekumm juba kestnud!

Aga tegelikult oli välismaal tore :)

... Võib tõstatuda küsimus, et miks ma seda kõike teen. Saaks nüüd täpselt isegi aru, või kas ongi vaja kõigest aru saada. Üldsõnaliselt öeldes on elämää laiffi ja kõik ei ole alati nii nagu ta välja paistab või paista lastakse.

2.juuli - kuidas ma Soitsõjärves ujumas käisin

Olin sinnakanti (otsi kaardilt :) minekut juba ammu mõelnud. Ja kui nüüd reedel Ilo mu juurest osad sit-on-top kajakid ära viis, kuid ühe ikka alles jättis, leidsin, et tuleks õnnelikku juhust kasutada. Allpool fotoreportaaź.

Tõeline naine!

"Elo, sa oled ikka tõeline naine!" kõlas neljapäeva hommikul kell 8 Margiti suust, kui jõudsin tema autoga tema juurde, et ta mind tööle sõidutaks. Meeldejääva kuid see-eest tõese avalduse tingisid tõenäoliselt värskelt küpsetatud vahvlid :)

Lahku olime läinud napid 6 tundi tagasi minu juures toimunud Margiti sünnipäeva tagasihoidlikult tähistamiselt, mis minu arusaamist mööda pidi olema kergemat sorti sõbrannade koosistumine, kuid õhtu jooksul saabunud külalised viisid mõistmisele, miks Margit nii palju süüa me jaoks lauale sättis ... :)

- - - - - - - - - -

Ja kuna tõeline Eesti naine toidab ja katab mehe ning 7 last, aga mõlemat nüüd nii äkitselt leida veidi raske, siis - aiamööbli teeb tõeline Eesti naine omale ikka ise! :)

Nüüd vaja vaid otsustada, mis värvi see tuleb, hetkel on krundi all.

Paastukuu algab täna õhtul!

Tegijal juhtub! Siit moraal - tee vähem!

Täna Veri ninast välja finaaletapil suutsin punkte maha võttes ühe lombi jäise serva vastu karteri katki sõita (no see selgus alles Tartu esimesse tanklasse jõudes, pärast 2 liitri õli autost läbi laskmist (hea suur loik jäi tanklasse maha)). Vedas, et Tartusse sõidul mootor kokku ei jooksnud! (Vist, homme parandusse minnes selgub!)

See näitab nüüd (rahakoti peal) selgelt välja, et kui ikka ei suuda mõtteid selle asja juures hoida, mida parajasti ajad, põhjuseks "asjade" paljusus korraga või vaheldumisi, siis tuleb mingid "asjad" ära jätta. Nüüd siis jätangi ära igasugused teiste asjad ja teen ainult oma asju, nii umbes kuu jagu!

Esimeseks asjaks, mida sel kuul ajama hakkan, on mu bakalaureusetöö, mis peaks 30.maiks valmis olema, aga maikuiseid vabasid aegu on veel raskem leida kui aprillis. Nii et tuleb aprilliga vajalikud 30lk valmis saada, ja meeles pidada, et paber on tähtis! (mul kipub protsess ja tulemus pahatihti peale jääma ...)

No ja teine asi on treeningud mai lõpul toimuvaks APEX-race'ks. Sinnalennupilet on olemas, seega on minek ... Kui kõik plaanipäraselt läheb, tulen Prantsusmaal toimuva o-koondise laagri kaudu tagasi. Aga treeningutest - no tegelikult on siin suht raske harjutada Śveitsi suurte mägede jaoks. Rattasõidus loodan oma aega soojadel maadel rattalaagrites veetvatele võistkonnakaaslastele :) Jooksu osas - pean linnarahvale vist veel nalja tegema ja raske seljakotiga Toomemäele suunduma ... No ja kajakiga on üldse raske, kuidagi ei kisu vette. No näis! Igatahes sparringpartnerit rattasõiduks hakkan aeg-ajalt küsima.

Tööl käin ka ja E ning K annan TÜ Fitness klubis trenni ja sellega üritaks piirduda! Lisaks veel lähen õigel ajal magama ja ei vahi poole ööni telekat!

Kusagil öeldakse - "hea mees lubamagi" :)

PS.mulle väga meeldivad hüüumärgid!

Avasin uue lehekülje

Ei, mitte elus. Parajasti on selles üks pidevalt näpuga järje ajamist vajav lehekülg käsil, mis tõenäoliselt niipea ei lõpe.

Uue lehekülje avamine on mujal - lihtsalt, mitte jättes jonni ja tehes ajakasutuses jätkuvalt ebaloogilisi valikuid, suutsin nüüd jõuda niikaugele, et avasin Talveseiklusele omaette lehe. Olid küll mõtted ja taustauuringuid (lausa kuu aega), et oleks ju tore korralik kodulehekülg ja "päris" võistluse moodi ettevõtmine, kuid ... Need saapad liiga suured ja liistud liiga sirged. Mulle meeldib sedamoodi kui teen, ja hea, kui mõnedele veel sobib :)

Seega siis kajastan Talveseiklusega seotud asju edaspidi http://talveseiklus.blogspot.com/ ning siin võib juhtuda, et kirjutan midagi muud. Kui tuleb selline tunne, et võiks kirjutada.

Praegu näiteks seda, et
- bakalaureusetöö teema on valitud ja juhendaja poolt kinnitatud (Orienteeruja kehaline treening üleminekul juunioride klassist põhiklassi; Harry Lemberg);
- tööl üritan(!) hoida kindlat oma joont, ja ei võta tööd koju kaasa;
- esmaspäeviti ja kolmapäeviti TYSK-i Fitness klubi jooks-jõud-venitus trennides käib stabiilselt vähe, kuid see-eest äärmiselt mõnusad inimesed;
- eelmise sessiga sain ühele poole, kuid eelmise aasta kevadest on 3 ainet üleval, mille paari kuuga tahan seljatada, õppejõududega läbirääkimised on peetud :);
- üksõhtu kooskõlastasime Kaiaga koolide lõpetamise aegu - vedas! - tal on 21. ja mul 22.juuni;
- novembrikuisele MM-ile loodetavast minekust kirjutasin juba varem (kuidagi oleme omale numbri 21 hetkel saanud), aga uus asi on see, et plaan on jõuda ka mai lõpus olevale APEX race'le;
- no ja see viimane tekitab raskuse o-koondise MM-i treeninglaagri ja katsevõistluse korraldamisega. Võistlused korraldavad küll prantslased, kuid ma ei jõua ise nende ajaks Śveitsist Prantsusmaale, alles teise päeva õhtuks. Jamalugu ja paksu verd, ja asjatut ettemõtlemist kuipalju. Minu jaoks kaalukausil (moraalne) kohustus ja oma tahtmine. Olen aus - väga harva on viimast miski suutnud võita! Isegi siis, kui ma tean, et tahe ei ole kõikse mõistlikum :);
- üksvahe sain Tartus maha peetud o-koondise pisikese treeningkogunemise, kus muuhulgas Tiina Toropi poolt läbi viidud jooksutehnika tunnis harjutasin kätt videosalvestustega, ja pooltele osalejatele olen nende lõigud kätte jaganud. Kuidas keegi neid kasutab ja õpib või mitte, on igaühe enda asi...;
- ise teen ka veidi trenni, suhe jõu ja vastupidavuse vahel on esimese suures plussis. Ratta- ja suusakilomeetreid on sel aastal pea võrdselt (sest ratas on ka transpordivahend ning suusatanud olen lausa 30km, seda aasta kahe esimese päevaga);
- oma lastele paar massaazi olen vahepeal teinud, jõuaks ka rohkem ja teistelegi, kui ajad klapiksid :) Enamasti on vaba aega peale kl 20-t.
- nädalavahetuse lugemislektüüris on Soosamba blogis Karli poolt soovitatud Mario Vargas Llosa "Tädi Julia ja kirjamees" ning öökapiraamatuks on Ants Nurmekivi "Laste ja noorte jooksutreening". Pakkuge, kui ruttu uni tuleb?
- 4.märtsil pean kursakaaslastele aeroobikatunni maha pidama... Vot see on hirmus! Enne teeks sellest nädal enne toimuva WAR-i kaks korda läbi!

No ja tegelikult tahaks midagi isiklikku ka kirjutada, tunnetest või nii ... Hmm. :) Hankisin omale vanema venna vahepeal! Ja paarile sõbrale pole kaua aega helistanud ja teised paar sõpra olid telefonis nii imelikud. Varsti saab selgemaks, mis olukorrad on. Üleüldse teen rohkem kui mõtlen, sest mõtlemine on tervisele kahjulik (lastele - teatud piirini muidugi!).

Kokkuvõttes - hea on olla!
:)

Re: application of ACE Logistics Salomon from Estonia

All good, you are confirmed and on the team list. Looking forward to having you to Australia!

cheers

Craig Bycroft
Event Organiser/ Director
Geocentric Outdoors
www.geocentricoutdoors.com.au
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Tegemist minu 2011.aasta eesmärgiga nr.1 ja 3.

Eesmärkide pingerida selline:
Esimene eesmärk - olla füüsiliselt ja vaimselt valmis kiireks seiklussporditegevuseks novembri alguses.
Teine eesmärk - saada TÜ kõrgharidust tõendav dokument.
Kolmas eesmärk - olla koos oma võistkonnaga MM-i kokkuvõttes eestlaste seni kõrgeimal positsioonil.

Mõni muu eesmärk on veel, kuid neid ei sobi siinkandis öelda ;-)

Pingelangus - Trondheimi MM-i järgne lugu

Kirjutasin augusti keskel ühe loo, ise veel orienteerumise MM-i emotsioonides olles. Ei avalikustanud seda siis "kohe". Nüüd, hooaja kokkutõmbamise kohas ja paar päeva enne aruannet EOL-i üldkogul, esitan selle loo väga kergelt muudetud kujul. Tegemist minu personaalse looga ja koondisesse see peaaegu et ei puutugi :)

- - - - - - - - - - - - - - - - - - -

6.augustil Trondheimi jõudes ning bussiaknast Norra kargeid vaateid ja ilusaid fjorde nähes ... polnud tunne üldsegi mõnus. Vaatasin, ja mõistus ütles - on ilus -, kuid kõik mõistusest väljapoole jääv ei kiitnud nähtavat positiivseks. Tundub pühaduseteotusena? ... Kahtlustan, et Explore Sweden ja selle käigus suht pikalt kogetud Norra olid jätkuvalt kehas ja vaimus.

Trondheimis siis Orienteerumise Maailmameistrivõistlused, Eesti koondis 8-liikmeline + füsioterapeut Aili + mina reisikorraldaja-jooksupoiss- psühholoog- asjaajaja- segadusetekitaja- autojuhina. Huvitav, ühesõnaga.

Kuna töö käigus tekkinud uute variantide tõttu läksime kohale 1 päev varem kui mul talvel mõeldud, siis esimese öö Trondheimis ööbisime toredas kohas http://www.tirc.no/ - noortehostel, korraldajad soovitasid, ja ma ei osanud midagi (hullu) kahtlustada. Majja sisenedes kiskus suu muigvele ning kui olin meie tuba näinud, oli homeeriline naer paratamatu. ["Homeeriline" on naer, mis tuleb selle koha peal, kus "normaalsed" inimesed sõimavad, vihastavad vmt; mul tuleb sedasorti naeru tihti ette.] Pakkuge, kuimitu voodit toas oli, ja mitu sugu seal toas esindatud oli?

Kuna olin autod rentinud firmast RentAWreck ja üks neist oli "tiba" roostes ja haises suitsu järgi ning esimesel käivitamisel läks liikvele ainult tänu mu küllaldasele kogemusele vanade autodega, ning just meie TIRC-i saabumisel läks linnas elekter ära ning süüa sealt ei leidnud, siis - MM-i algus oli paljutõotav ...

Öö meie omapärases majutuses möödus ootamatult suurepäraselt, mina ja veel mõned magasid selle reisi 10-st ööst parima une. Järgmisel hommikul päike paistis, hommikusöögilauas sööki (napilt) jagus, modelile jõudsime kohale, sprintide stardijärjekordade ülesandmise tegin õigeaegselt. Meie päris-hotelli tube pidime aga ootama 3 tundi... ... See oli järgmine koht, kus paratamatult tekkis mõte - kas ma tõesti teen midagi totaalselt valesti, et kõik ei suju mugavalt ja mõnusalt? Kui siis ooteaja lõpus selgus meie paiknemine hotelli neljal erineval korrusel (2., 3., 9., 11.) ning Olle ja Andreas taheti 1,5-inimese-double-bed'i panna ning algselt väideti, et välivoodidki on maja pealt kõik otsas, hakkasid mul käed jõuetult rippu vajuma. Pool-mõttelageda õnnetu näoga leti äärde seisma jäämine andis siiski tulemuse ning pärast koristajatega konsulteerimist lisavoodi leiti! Huh!

Sama päeva õhtul sprintide kvalifikatsiooni ja finaali team officials meeting'ul anti bülletänis olevale väga vähe lisainfot, ja bülletäänis leiduvat oli eriti raske asjalikuks teabeks kokku lugeda. Järgmisel, sprindipäeva õhtul tunnistasin ausalt, et olen väsinud. Vaatamata sellele, et tänu liinibussigraafikute valele lugemisele olime päeval Ailiga 2 korda õigest bussist maha jäänud ning saime imetleda eriti ilusat Sverresborg'i vabaõhumuuseumi, kus oli peetud sprindi kvalifikatsioon.

...kogu lugu siin tundub väikest viisi hädaldamisena, vist. Mis ma tegelikult tahan öelda, on see, et uskumatult raske on olla pingevaba ja positiivne ja toetav. Mida minuarust koondisega kaasas olev inimene peaks olema.

Juba raskuste lainel olles - sain hakkama ka inimkonnaga kaasas käiva rumalusega, mis õnneks karistatud ei saanud, aga paar uut halli karva juustesse tekitas. Usun, et õppisin sellest nii, et meelde ka jäi.

Teatevõistkondade koostamine MM-ks ... :) Ei ole just kõige mõnusamaid tegevusi! Kahel korral olen ise võistkonnast välja jäänud, neist ühel omaarust mitteasjakohaselt, kuid siis noore ja tagasihoidlikuna ei võidelnud enda eest. Seekord suure ja tugevana sain ise "elusaatustega" mängida ja tulid otsused sellised nagu teate tulemustest näha on. Kas olid ka õiged otsused? Kes teab. Oleks ja Poleks ja Tagatjäreletarkus, kui seda oleks.

- - - - - - - - - - - - - - - - - -

Selle koha peal sai lugu otsa ning ega midagi ei tahagi rohkem öelda. Kui vaid seda, et igal asjal kipub otsasid ikka üle ühe olema.

Praegu on seis - "uuel aastal uue hooga, kogenenumalt ja coolimalt".