Tänaseks on Explore Swedeni lõpetamisest möödas juba „lausa“ rohkem kui 10 päeva. Tunne, et võiksin jälle lihtsalt elus olemisele lisaks ka energiline olla, tekkis pühapäeva õhtul Minni suitsusauna ja tiigi vahet sõeludes. (Huvitav, mitu õnnesoovi Minn täna saab? :) [Asjasse mittepühendatutele – eelmise aasta lõpus valmis üks 2010.a. seikluskalender, mille esmatrükis on Minni sünnipäevaks märgitud 27.juuli, kuigi tegelik on see jätkuvalt 25.juulil. Kalendrieksemplare läks välja ~20tk.]
Nädalavahetuse Koprakarikal osalesin! Jooksusammudeks oli end suht raske motiveerida, sest polnud selle sammu harjumust ning eriti vasak jalg ei tahtnud metsakonarustega leppida ning muidu polnud ka kusagile kiiret. Seega kaotasin liidritele kalendriga :) See-eest käisin laupäeval kukeseenel, mispeale pühapäeval märkasin neid kõikjal. Kordagi varem pole seened mind orienteerumisrajal häirinud, ma pole neid märganudki. Ealised iseärasused? :)
Parimaks momendiks rajal oli pühapäeval ühes punktis, kuhu olin meeldivalt ülejala-poolsörki-lasknud ja tundus sobilik korraks seisatada, mõte – hmm, kus mu seljakott on? ... Harjumuse jõud on suur! Ja 155 tunniga võib harjumus tekkida küll ...
Vahepeale on veel sattunud ka 3-päevane Hiiumaa puhkus. Pärast Lõuna-Eesti puhkusemõtetele jämeda (lausa rasvase) kriipsu pealesaamist tuli Margiti vastuvaidlemist mittesalliva häälega kõne kiireks kotipakkimiseks ja teeleasumiseks veidi ootamatult, kuid jah, vastu ei saanud vaielda. Nii siis saigi teoks meie kursuse Hiiumaa reis alateemaga „Mehed pole ikka õiged naised“, peaesinejateks Margit, Kadri ja allakirjutanu.
Kultuuriprogrammi kuulusid:
Tõrvanina koos laulvate liivadega – sinna oleks võinud elama jäädagi, ma küll pole Vahemere ääres käinud, aga arvan, et ega see rand kolmapäeva hommikul millegagi alla küll ei jäänud.
Parmud – ma pole varem öösel üles ärganud põhjusel, et lendavate elukate hammustused sügelevad/valutavad.
Gahwa kohvik – superluks koht Kärdlas, kuhu unustasime end kahel päeval kokku 7ks tunniks :) Maitsev kohvi ja jäätisekokteil, värsked (soojad!) saiakesed, wifi ja ülimugav diivan!
Elmari tantsuõhtu – hea, kui laululava on vanematekodu hoovist vähem kui 100m kaugusel, kontserdist osa saamiseks ei pidanudki mu isa koos „tütarlastega“ piletit lunastama.
Sääretirp – meditatsioon ainult kohalemineku vaeva eest.
Merevesi ja päikeseloojang Ristna neemel – olen sõnatu.
Kui nüüd veel homme Aili käe alt massaaźist läbi käin, peaksin nädalavahetuse Xdreamiks täiesti adekvaatne olema.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment