8.oktoober - Nii lihtne see oligi

Hommikul kell 8 on olukord akna taga sompus ja kergelt vihmane. Eileõhtust emotsiooni arvestades ei tundu olukord just kuigi julgustav. 10.30 ajal, kui Silva, puhanult ja selge pilguga, randub, hakkab mõnusalt soojaks minema. Silva tegi kokkuvõttes (eilne ja tänahommikune) kiirema kajaki kui esimesed kaks. Sõitsid nad ilma kajakipõlleta (vähemalt lõpetasid ilma), olid märksa kuivemad kui eelmised ning linnatuuri tegid kõndides. Normaalsed inimesed ka, ma mõtlen.

Silva finiśeerib ~11.20. Veidi enne neid ületab olulise joone aga Omjakon, ratastega. Wäinämöise (Pekka Sorjonen) käest kuulen, et nad olid öösel T23e jõudnud, maganud seal 4h, ennast kella 5ks kenasti kajakisõiduvalmis sättinud ja siis korraldaja käest kuulnud, et kajakid otsas ... Siia peab nüüd veel punkte panema ... ... Lisaks neile veel mingid paarkümmend tiimi ilma kajakkideta. Ja tulevad ratastega lõpuni. See ei ole üldseb mõnus! Eelmisel aastal Portugalis sõitsime viimased 2,5 päeva ainult ratastega ning tagumiku arvamus asjast muutus korduvalt väljakannatamatuks.

Omjakonil läks üldse jamasti - pikal trekil (Section 8-10) olid nad öösel ronimise poole laskunud õigest kohast, kuid arvasid et on valesti ja kallutasid end kuhugipoole, jõudsid liiga alla välja ja ei saanud vajalikust kohast ülesse ning kokkuvõttes lõppes üritus 36h pärast. Pekka sõnul pole sellist moodi tal veel ükski võistlus metsa läinud. Olid nad kõik üsna nõutu moega ja olemisega.

Kella 12st alustan osalemist huvitaval koosolekul. ARWSeries race director'ite iga-aastane koosolek. Kohal Prantsusmaalt (Raid in France) Pascal ja Nancy, Austraaliast (XPD) Louise ja Craig, Costa Ricast Joanna, Ecuadorist (HuairaSinchi) Rodolfo, USA-st (Untamed New England) James, Portugalist Alexandre, Hispaaniast (Bimbache) Antonio koos tõlgiga. Eee... tegelikult ma ei saa sellest vist kirjutada. Igatahes ma loodan, et mu selleaastased mööda ilma ringi reisimised ja neil kordadel tehtud asjad ja räägitud jutud, võistlejate arvamuste mõju, võistluste korraldajate rahulolematus jmt hakkab lähikuudel mingeid(ki) vilju kandma.

13.20 lahkun koosolekult kajaki lõpu suunas, sest mu arvepidamise järgi peaksid MEOM kohe-kohe lõpetama. Venna näeb kusagilt SPOT-i jälge kohe-kohe lõppu jõudmas ja kihutab samuti kohale. Ootame. Tunnikese vähemalt :) Vahepeal jõuab 2,75 tiimi kohale. Ühed, tśehhid, loodame kaugelt juba enda omadeks, kuid detaile eristades arvame Vennaga mõlemad, et niiviisi lippadi-loppadi MEOM ikka ei sõida. (Jama, kui oleks ikkagi MOLOC olnud!)

Ja siis, ühtäkki, nad tulevadki! Ühestega Urmo ees ja Randy täpselt taga, nii et tundub nagu Randy oleks köies. Tegelikult pidi aga selliselt "lainessõit" käima analoogselt ratta "tuulessõidule". Pilvi ja Minn tulevad mõõduka vahega meespaari taga. Väljuvad kajakkidest puhanud, reibaste ja üsna kuivadena. Kajaki lõpuosas olevat igasugu kloaakide ületamisi olnud, mis võtsid jupikese aega.

Öisele peatusele jäädi veidi varem kui graafikus ette nähtud, sest kaldaäärsesse võsasse tekkis kena lagendik. Olevat lõket tehtud, kogemata kaasa juhtunud 4 õlut ära lahendatud ja pikalt maailma asju arutatud. Külm ei olnud, aga krooniline unetus neid vist vaevab, sest Randy olla 3-st üleval olnud, ja Minn ~5ajal ning Pilvile kohvi "voodisse" toonud. Tundub et ainult Urmo on normaalne... 7.15 oldi kajakkides stardivalmis ja lubatud 7.30 liikuma hakatud.

Linnaorienteerumise alguses mingis meeltesegaduses teevad nad veidi jooksusamme, kuid õnneks ~100m pärast saavad oma imelikkusest aru ja edasi jalutavad mõnusas tempos. Meiega samal ajal asub samale orienteerumisele mingi tiim ratastega. Me lõpetame ~15min varem :), veidi peale kella 15-t.

Lõpp on uhke, śampust voolab ojadena ja tagasihoidlike eestlaste kallistused ei taha lõppeda. Igaüks saab näppu kohase meene: Pilvi vorstijupi, Urmo apelsinimahla, Randy tomatimahla, Minn śampuse. Aeg-ajalt õnnestub viimaselt ta meenet laenata.

Ütleme nii, et... mul on üsna sama tunne kui 2008.aastal Portugalis oma esimest pikka võistlust lõpetades. Ekstaas, eufooria ... Soovitan soojalt seda kogeda!

Vaatame finiśis ära veel paljud tiimid, mingil hetkel näeb plats välja peaaegu selline kui eelmisel MM-il Portigalis. Ainult selle vahega, et siin oli paremusjärjestuse ebaselge olemine väga ootamatu ja lõpuks õigete tulemuste kättesaamine kahtlane.

Tatum Merrelist kommenteerib võistlust, et ühel trekkingul jätsid nad Candelarios (see oli see ilus linnake!) punkti märkimata, läksid tagasi, kulutades 3h - aga see on sellel võistlusel lubamatu. Muidu nautisid võistlust, nägid ilusaid kohti. Ei pääsenud kajakki ja nüüd tagumikud väga valusad.

Hmm, õhtu- ja ööhämaruses toimus veel igasugu asju, nagu näiteks õhtusöök, autasustamiskoha otsimine linna pealt, autasustamine. See viimane pidi algama kell 22. Algas 23. Kohas, mida isegi peasekretär Vanessa taga otsis. Põhiosani jõuti kell 24. Mina lahkusin, kui kõik oli läbi ja see oli kella 2-st.

Randy küsimus autasustamisel: "Huvitav, kas kunagi adekvaatset tulemuste tabelit ka näeb, või vaatavad kõik, et ligikaudu sellise tiimide vahel nad olidki ja kõik jääbki esialgsete tulemuste peale?" Esialgsete tulemuste järgi Mountain Loghome ISC tiimi koht 17., täpsustunud andmetel 20. Team number 26, Issy Aventure, kus ma peaaegu võistelnud oleksin, hakkas kohe alguses etappe vahele jätma, sõitis hästi palju rattaga, lõpetas võistluse täisti määrustepäraselt ja sai kõrge 28.nda koha.

Pärast 2-tunnist und mahtus järgmisse hommikusse 5:30 äratus, 6-st valmisolek ja bussi ootamine, 7-st taksosõit teise kohta ja veelkord bussi ootamine, 10-st Madridi poole liikuma hakkamine. Hommikusöögilauas nähtud MOLOC oli päris kabe. Takkajärgi tundub, et nad leidsid Vennagi enne Hispaaniast lahkumist ülesse.

............................................

Nüüd on igatsused. Pika seikluse järele. Soojemas ilmas kui tänane (23.oktoober) +1 kraadi. Ja igatsus Portugali järele. Kusjuures, igatsused on täiesti eraldiseisvad :-)