Varustusetünnid pidid tiimid ära andma hommikul kella 5 ja 7 vahel, nii et praegu on ümberringi kerge sagimine, kuid mingit rapsimist ja närveldamist (enam?) ei paista. Veidi pärast 8t hakkame MOLOCiga koos stardikoha poole liikuma. See koht on Àvila linnamüüri servas. Taevas on imeline!
Teen Anne-Marie ja teiste "meie pundi" Sleepmonstersi ajakirjanike jaoks ennustuse 5-e parima tiimi kohta. Minupoolne võitja: Silva Gerber (SWE). Teised neli: Buff Thermocool (FRA), Blackwater (USA/NZ), Thule (FIN/SWE), Merrell Adventure Addicts (SA). Tegin sellest ennustusest, kus osales üle 10-ne inimese, põhjaliku kokkuvõtte ka, kui üles leian, avalikustan. Aga minu valikust on Merrell, varasematel aegadel McCain Adventure Addicts, mu personaalne lemmik (muus elus alles MOLOC-i järel otseloomulikult), olen neid kahel korral võistlusrajal jälginud, esimest korda eelmise aasta Bimbachel, kui ise katkestasime, ja sel aastal Austraalias. Väga toredad, sümpaatsed, veidi eestlaslikult (noh, kaugelt vaadates sünged :) lõuna-aafriklased.
See esimene, 7km etapp võtab liidertiimidel aega ~30min, MOLOC lahkub ratastega 75km rattasõidule kell 9:36. Ennustatud võitjaajaks oli 1h :)
Section 2, ratas, 75km, tõusu 1995m, langust 1620m, parim aeg 4h. Rattaetappidel on paljudel teedel punased ristid peal ning märgitud lubatud teeületuskohad. See teeb orienteerumise ja teevalikud märksa keerulisemaks kui algul paistab. Takkajärgi - MEOM olid näinud paari võistkonda ületamas teed vales kohas, kuid kuna ise protesti ei esitanud, siis nii jäigi.
Geoff suudab korraldajatelt meile kaardid välja rääkida, nii et võtame Mika (see Thule support) ka kampa ja läheme tiirule. Üks mägi on päris vahva, mingid vanad kaitserajatised, saab veidi orienteerudagi. Poolel oma lühendatud ringil kohtame Chris'i juhtimisel liikuvat "rongi" - Blackwater, Buff, Outdry - eriti kummalises kohas, nii et igasuguse loogika järgi tundub nagu nad jätaksid min 4 punkti vahele. Pärast selgub, et võtsid ikka kõik, aga muutsid oma mingi paariminutise edu Silva ees ~20minutiliseks kaotuseks. Taani tiim Dare Devil tõuseb teiseks. Üldiselt aga, nelja kõrgemal mäe otsas asuva punkti ära jätmine on suht mõistlik, ja ega sinna viiendassegi, kuhu MEOM ei läinud, midagi head kaotatud polnud.
Section 4, ratas, 76km, tõusu 1582m, langust 2313m, parim aeg 6:30. Vaata, see on 2:30 kauem kui 1km lühem olnud section 2. Siin on mitu kavalat teevalikut, KP 13-sse otsustas Randy eile kindla peale ringivariandi kasuks - takkajärgi on see vale valik, tegid viga ka veel otsa, kaardi järgi märksa keerulisemat otsevarianti tuldi edukalt.
Me Geoffiga sõidame osa rattarada autoga läbi. Üks ~6km laskumine meie mõistes normaalset pinnaseteed mööda lõppeb ~100m enne maanteele saamist kõrge valliga. Egas' midagi, ots ümber ja tagasi ülesse. Vahepealse 15 minutiga on vihm teele kõvasti liiga teinud, MOLOCi ajaks on see kindlasti "mõnus pehme liivamülgas".
On juba pime vihmane öööö. Kuna keeldun voodis magamise nimel 1,5 tunnisest käänuliste teede "nautimisest" (mulle karusellid ei meeldi!), siis jääme kajaki algusess, T4, autosse ööbima. Vennalt (või rohkem ikka Pilvilt) saame laenuks tekid-padjad. 22.30 autoistmele kerra, mul 3-st äratus. Arvestuste kohaselt peaks MOLOC kohe-kohe jõudma. Ootame-ja-ootame, üritame Vennaga aega kuluma saada. Näeme esiotsa tiime liiklemas.
Section 5, 1) 2 inimest trekk + kajakk 8+15km, tõusu ja langust 345m, 2) 2 inimest kajakk+trekk 13+10km, tõusu ja langust 800m. Parim aeg 4h. Silva läks etapile esimesena, kuid tuli välja neljandana. Süsteem selline, et alustuseks 2in kajakki ja teised 2 trekkima, siis T5-s vahetus. Mõistlik on naisega poolel algul trekkida ja pärast kajakkida, sest tagasituleku trekkil on kaks kena mäge vaja vallutada. Sellel tagasitulekul teeb Silva (Aaron) ~30min vea - Blackwateri ja Silva kajakid tulevad tagasi üsna üheaegselt, kuid Chris ja Mike saabuvad pimedusest kerge jooksuga uhkes üksinduses. Veidi hiljem Buff ja Outdry suht koos. Ja Silva saab metsast välja alles siis, kui Blackwater on ratastega teel järgmisse punkti.
Kella 6-st otsustame uuesti magama minna ja 7-st uuesti olukorda hinnata - kui MEOM on vahepeal kohale jõudnud, siis kindlasti kohmitsevad veel (näevad ju oma söögitünni üle 20h!) ja saame neile sõnad peale lugeda.
Kella 7st hommikul pole me omi ikka. 15min passimist ja mõtlen uuesti magama asutada, äratusega kell 8. Üks tiim veel tuleb, keerab kaardi järgi õigest ja tegelikult valest kohast ära. Väga MEOM moodi - ... näe, ongi! Rõõmu kui palju! Ajan Venna ka üles. Urmo on väga murelik ja ülejäänud samuti suht mossis. Veidi ebakindlalt, kuid siiski, MOLOC jätkab. Pealelõunal järgmises kohas Vennaga kohtudes kuulen, et nad olla selle etapi hiiglama hästi teinud. Ülejärgmisel päeva õhtul arvavad Pilvi ja Minn, et seal kajakil kogetud tuul ja püstijäämisvõitlus olid senise võistluse parim osa.
No comments:
Post a Comment