Etappide loetelu juures on ka kirjas, millise tünniga kuskohas kohtutakse. Selgub, et ronimisvarustust tuleb 34km väga raskel trekkingul kaasas tarida. Ja tundub, et rattakingi tuleb ka selsamal etapil tassida, kui ei taha just 22km tossude ja klippidega sõita. Ja veel nipet-näpet. Õnneks õhtusel briifingul selgub, et siinnimetatud rattakingad saab ratta külge kinnitatult ära saata, ronimisvarustusega kahjuks sama hästi ei lähe.
Igatahes, kuni pealelõuna alguseni saame aja kenasti kuluma: MEOM oma asju ritta sättides, minna veelkord linnatiirul käies.
Kella 16.30st algab ettevõtmine, mida Pilvi nimetab "Küll hispaanlased oskavad ikka hästi aega kuluma saada!" Ehk siis kõigepealt ühe hotellilähedase postamendi taustal tiimifotod, riigilipuga. Ilus. Siis rivis kesklinna poole jalutamine, mis vahepeal ~10minutiks peatus, et helikopter kohale jõuaks. Suur osa jalutamisest toimus linnamüüril - vaated olid väga head, need suur hulk eri riikide lippe müüril oli väga lahe.
Õhtul üritan kõigest hingest me tiimi aidata, kuid nad on nii hästi organiseerunud, et see on väga raske. Paar kaarti saan kiletada ja paar teevalikut aitan selgemaks saada, kuid üldjoontes saavad nad väga hästi ka ise hakkama! :)
Kaardid - põhitoon on roheline ja rattasõidu teevalikuid on raske teha, sest teid on kaardi pealt päris raske välja lugeda. Nagu koridoris kaarte kiletav Wainamöinen aka Pekka Sorjonen ütles - "veteraanisuunnistus". Mis tähendas korduvat luubi kasutamist.
Aaa, söögist veel - päeval tegid mingid tiimid tõeliselt suurte virnade kaupa omale saiu kaasa. Nad vist ei vaadanud, millal nad neile ligi pääsevad. 12, 24 ja 48h pärast on saiad omandanud juba loodusliku rohelise koostisosa, nagu Outi Thule-st arvas.
Mina (ja MOLOC ka) saan magama 00:30 paiku.
No comments:
Post a Comment