7.oktoober - Lõpetamiste esimene päev

Section 21, kajakk, 78km, tõusu 30m, langust 329m, parim aeg 11h. 2 korda tuleb kajakke kanda. Kasutada üks kahene ja kaks ühest kajakki. Igasugune vedamine keelatud. Kajaki algus järvel (~2h), edasi jõel. Jõel on "dark zone", seal ei tohi liikuda ajavahemikus 20:30 kuni 7:30. Kell 20:30 peatud seal kus oled, 11h, ja sõidad edasi alles kella 7:30-st. Kõigil jõel või enne jõge oleval tammil peatujatel võetakse selle peatumise aeg koguajast maha.

Hommikul 6-st äratus, 7ks kajaki esimeses pooles olevale tammile. Buff magab seal veel õndsat und, olid 6st jõudnud ja 7:30st saavad hakata jõele minema. Peavad kajaki üle kõrge aia tõstma, kuna miskipärast pole see veel lahti tehtud. Antonia (peakorraldaja, de la Rosa) sõnul on kajakitassimist 200-300m, ma pakuks tegelikkuseks küll üle 500m. Kohustuslikus korras tuleb alustuseks tassida kahest kajakki, kõik koos, ja seejärel tuua ühesed. Lahe on, et korraldajad on veele/jõele pääsemist vist ainult kõrgelt tammilt vaadanud, sest võsasse augu tegemist alustatakse alles Buffi sinna saabumisel.

Nii Buffil kui 2,5h hiljem Blackwateril võtab tammilt alla tulek ja lõplikult veele pääsemine aega 50min.

Buffi ja Blackwateri vahelisel ajal istume Geoffiga lähedalasuva bensuga söögikohas (huvitav, miks seda kompleksi inglise keeles garaaźiks kutsutakse?) ja üritame ARWC reegleid korrastada. Millalgi suvel nägin paar pikka päeva vaeva, et olemasolevad läbi töötada ja korrektsemaks/paremaks sättida ja lühemaks/arusaadavamaks teha. Siingi olen praegu olulisel määral just nende reeglite pärast... aga (väga) kahju, et paari kuuga pole teiselt poolt midagi muutunud...

Igatahes, pärast Blackwateri jõele minekut kell 10:37 sõidame paljude tiimide jaoks käimas olevale rattaetapile vastu. Suures osas on need teed autoga sõidetavad. Ma kergelt loodan, et kohtan MOLOC-it, tean et kusagil lähikonnas nad võiksid olla, kuid ajagraafikust pole suurt ülevaadet. Ühe kurvi tagant aga ... ohhoo! "Ei ole ju normaalne see!" Urmo vastus "Aga on, sest ta on minu hobune" näitab, et ollakse elus. Kuigi Pilvi arvab, et: "Meil on kolm hobust ja üks laip!" Ise sõidab (reipalt?) edasi.

Mingi 10min neist tagapool tuleb tiim nr.28 ja 30min hiljem tiim nr.15. See viimane on Cyanosis, LAV-i tiim koos Canada tüdrukust täiendusega (teda kohtasin Equadoris, oli Huaira Sinchil Canada seiklusajakirjanikuks). Nad olla vahele jätnud ainult viimase trekkingukaare, nii et pärast finiśit toimuva exceli tabeli järgselt on MOLOC-ist ees. Üleüldse siinkandis praegu - esikolmik on üsna selge ja veidi MEOMst varem kajakki minev Outdry peaks neljas olema, kuid edasine kohtade jaotus on ääretult ebaselge! Ei oleks hullu, kui seda oleks enne võistlust teadnud, kuid siis räägiti midagi "klassikalisest" jne.

MEOM lähevad kajakki 10ndana, suht suur punt muid võistkondi ligiduses. Asi toimub kusagil 15-ajal. Pilvi tundub suht kurnatud olevat, aga kamba peale ja kokkuvõtlikult toimetatakse suht asjalikult. Nende algne mõte on, et Randy läheb ühesega, Urmo ja Minn kahesega ning Pilvi ka ühesega, olles kahesele sappa seotud. Järvel aga on sellised olud, et süsteem ei saa toimida ja kusagil korraldatakse end ümber. Minn ja Pilvi paari nagu ikka.

Salamanca linnas aga hakatakse kella 16st alates võitjaid ootama - iga 20min tagant öeldakse, et 30min pärast jõuavad. Kell 18 see lõpuks juhtubki, Buff randub kajakkidega, kohendab oma läbimärgi riideid (kajakipõllede õigest kasutamisest ei tundu nad midagi teadvat), joonistab linnakaardilt oma samasugusele kaardile ümber 6 KP-d, saab fotode ja küsimustega lisalehe ning asub linnatuurile. Kajakid pole tõesti veel lõpp.

Section 22, linnaorienteerumine, 4km, tõusu 92m, langust 62m, parim aeg 1h. Alustuseks ~100m 180-kraadi valele poole. Emmal on nii külm, et paneb omale kilepüksid jalga ning sunnib mehi jooksma. Benjamin kurdab, et kajakis pidi tema egutama "liigume-liigume nüüd!" - ja nüüd peab siin jooksma... ilmne ebaõiglus!

Teen Buffiga linnatiiru kaasa - need Salamanca kesklinna suured vanad ehitised on ikka äraütlemata ilusad! Tegemist on ülikoolilinnaga ja enamuse majade ajalooliste kestade taga on modernsed ülikooliruumid.

Buff lõpetab ~18.50. Hispaanlaste rõõmuhõiskeid on äraütlemata palju, omad ju võitsid! Väikese prantuse lisandiga (Benjamin). A nomaeitea... Midagi nende, või õigemini Emma, võidujanus häirib mind.

Blackwaterit oodates käivad spekulatsioonid, et kui nad sõidavad sama ajaga kui Buff, on neil probleeme 20:30 "dark zone" limiidiga ja oht ööbida "paar meetrit enne lõppu" kohustuslikus 11h peatuses. Keegi ütleb, et Nathan on ennegi taolises ajakriitilises sõidus uskumatut tööd teinud. Emily on aga üsna kindel, et nad jõuavad, ja nii rahulikku tüdruksõpra ma polegi vist enne näinud.

Nii ongi, Blackwater randub ~19:40, olles alates tammist teinud kajaki 40min kiiremini (Buff 8:20-18:00, BW 10:40-19:40). Mona esimene repliik kaldale astudes on: "Kas sellel linnaorienteerumisel mõni õlut müüv baar ka teele jääb?" Vaatamata rõõmsale meelele on tal hirmus külm ikkagi, nii et BW ka jookseb ja lõpetab ~20:20. Nii nagu Venna blogis kirjutas - vastuvõtt on soe. Mis seal salata, BW tundub kuidagi soojem ja inimlikum kui võitjad, kuigi "hullud loomad" on nemadki :-)

Õhtu kisub jahedaks. Venna kommentaar, et tammi ületusel oli Pilvil külm, veidi hirmutab. Enne oma soojas pehmes voodis uinumist vean pöidlad pihku, et mehed talle ikka piisavalt sooja teevad.