Puhkus Portugalis vol.11 - MTB-O, trekking, AA1

Uuesti TZ4 ja ratastele, rattaorienteerumist tegema. Istusin esmakordselt „oma“ ratta sadulasse. Sobis ideaalselt, ainult parema käe alt käiguvahetus toimis teistpidi kui mu kodus oleval oma rattal. Seetõttu sain mitmel korral ratast mäkke lükata – õigel ajal käike valele poole vahetades läheb mäkketõus raskeks. Ratta-o's oli vaja läbida punktid 13A, B, C, D ja 14A, B, C, D. Kõik numbrite ja tähestiku järjekorras. Kaart 1:20 000 ja täiesti ratta-o kaart. Jorge on rattal meie orienteeruja, hobi korras käib ta rattaorienteerumist tegemas vahel. Igatahes, 13B-sse minek oli väga porine ja tükk mässamist oli seal ... Hugo oli kõigest sellest üle, aga tema ratta käivahetajat ratta küljes hoidev vidin mitte. Murdus ära. Täitsa jama, kas siia me retk lõppebki??

Oh ei! Egas midagi, Lino asus parandama ja teised aitasid jõudumööda kaasa. Mina passisin niisama, sest kuigi aeg oli üle kesköö, polnud unest haisugi. Parandamise käigus sai Hugo rattast korralik 1-käiguline „linnakas“. Ees ootas veel 30km mitte just kõige laugemat maastikku. Jorge läbis selle trassi perfektselt. Paaris kohas küsis mu arvamust, julgestuseks, kuid tegelikult oli ise super.

Jällegi TZ4, tossud jalga, kõht täis ja trekkima. AA1-e pole ei distantsilt ega ajaliselt palju jäänud. Ohh, siin oli lahe laskumine! Mööda olematut teerada põõsaste vahel, 10-meetriseid langujooni 13tk kaardi 1cm ehk 330m kohta. Pole paha! Pean ütlema, et orienteerujad on sellistes asjades osavamad kui mitteorienteerujad :) Pärast lahedat laskumist järgnes ka tõus, nagu nad tavaliselt teevad, õnneks mitte sama kõrgele.

Vaja oli rannikult leida punkt legendiga „järsak“. Ühtegi lisatäpsustust polnud. Egas midagi, mööda teed enam-vähem õigele kaugusele ja põige kõrvale, kusagil siin peaks punkt olema. „Kusagil siin“ on ookeani järsk kaljurannik, kui keegi aru ei saanud, siis – me läheneme sellele ülalt. No on õige kaugus kurvist, no on järsak me jalge all (öös on näha ka lainete loksumist kaugel-kaugel all), ja punkti pole. Lisaks meile veel üks tiim seikleb ja kammib seda põõsastikku... Siin läks nüüd aega, vähemalt tunnike liigselt. Punkti saime lõpuks kätte seeläbi, et Jorge jõudis mingeid segaseid teid pidi punkti nägemis- ja kuulmisulatusse, kust kohtunikuga hõigeldes sai teada et kusagilt teelt peaksid kileribad punkti juurde juhatama. Läksime siis tagasi jupp maad kõrgemale kui kaardi järgi punkti võtma peaks, ning tõepoolest, teest ~ meetri kaugusel ongi Portugal XPD Race kirjaga kiled. Need viisid via ferrata rajani – köis on julgestuseks peaaegu lauge diagonaalis laskumise juures. Oli jupp astumist sinna punktini, ja pärast jupp ronimist ülesse tagasi. Kuna meil ronimisasju kaasas polnud, siis julgestasime ennast niisama, kätega. Vaatasin paberitest järele, ja tõepoolest polnud ronimisvarustus trekkingul kohustuslik.

Vahepeal oli ööst saanud hommik. Päike tõusis vägagi täpselt kella 7-st, selle järgi oli hea oma ajaarvamist sättida. Nüüd juba „kodu“ ehk AA1 sisuliselt paistis, tund ja veerand ning olimegi kohal. Jooksime ainult allamäge. Sesimbra külast oli lahe mööduda – kuked kiresid ja päike säras ja tööpäeva hommikul kella 8-st oli liiklus nullilähedane.

Esmaspäeva hommikul kell 8:34 maabusime AA1-e. „Metsas“ oldud 22,5h. Sooja tomatisupi ja seejärel maitsva pastaga ei läinud kauem kui 15min, Eldar on ikka osav!