Üks asi, mis tuleb enne pikemaid lugusid ära klaarida ...
Käimas oli MM ja reede hommik, kui saatsin Kaiale sellise sõnumi http://elokas.blogspot.com/2009/11/hommikul-kell-9-saabus-sonum-on-olnud.html
Alustuseks on seal see viga, et kirjas on neljapäev, aga tegelikult oli käimas reedene kuupäev (praegu vaatan, et reede ja 13). Koht AA4, Vila de Rei. Kõige pikema, 160km-se rattaetapi lõpp. Viimane AA.
Selles AA-s oli kaks cut-offi aega: kuni kella 1-ni öösel sai minna täisrajale, mida tegid kaks võitjatiimi ja ka Mountain Loghome/ISC; kuni kella 6-ni hommikul sai minna lühendatud trassile, ratastega otse kajakietapi lõppu, mida tegi näiteks kolmandaks tulnud Lundhags.
Nii nagu ma oma sõnumis kirjutasin, jõudsime meie AA4-ja kell 6.15.
Kaarte ja roadbook-i ja reegleid ühte ning teist pidi lapates ei olnud leitav koht - mis neis saab, kes sellesse cut-offi peale kella 6-t jõuavad.
Olime reeglitevälises alas. Käigu pealt (~2h-ne käik oli) mõtlesid korraldajad välja, et kui me tahame (vähekegi) auväärselt lõpetada, peame omal jõul jõudma TA-sid läbides finiśisse, ühestki TA-st ei tohi väljuda enne esimesi tiime (ma ei mäleta enam, kas 1 või 3) ja punkte ka ei tohiks vahepeal võtta. Tulemustes oleksime siis tavarivis, eespool neid, kes mingeid motoriseeritud vahendeid kasutasid. Alternatiivina pakuti ka võimalust auto kaasabil finiśisse liikuda, kuid siis oleme tulemuste arvestuses nö joone all ja "võistleme" sealses klassis.
Ega mulle seal väga pikalt ka ei seletatud, arusaadavatel põhjustel polnud tiimikaaslastel erilist jututuju. Igatahes viimasel ööl, enne rattaetappi rannikule (Alvados, "lennujaama ootesaal"), istus väga tõsise näoga Lino jupp aega peakorraldajaga sama laua taga ja arutas asja. Sai siis vast lõpliku sõna, et oleme tavaarvestuses.
Takkajärgi - ega see nende nelja meie selja taha jäänud tiimi suhtes kõige õigem polnud, vist.
Dec 21, 2009
19.-20.detsember - ARWC lõpetamine
See oli vast kaks nädalat tagasi, kui Minn teatas (ma ei tsiteeri, vaid teen vabatõlke), et Peraküla rand on just avatud ning detsembri keskpaik on paras aeg plätade ja rannalinadega varustatult seal mõnusid nautida.Laupäeva hommikul Leivo ja Kajaga Tartust lahkudes näitas termomeeter -21 ning muidu oli samuti päris külm. Mitme tunni pärast Perakülla jõudes oli vist terakene soojem - juba üle 20-ne. Kahtlustan, et süüdi olid Portugali mõjutustega kuumad kutid/tśikid, kes olid püstitanud sauna ja kahetoalise sõjaväeelamu ja kokku organiseerinud üle 20-ne-pealise kamba seiklussportlasi.
Kuna meie ekipaazi saabudes oli pool sellest kambast juba jooksmas, pool jalgsiretkel, pool uisutamas ja viimane pool kodu valvamas (ma ju ütlen, et rahvast oli palju!) ning Kajal auto peal uisud olemas, siis valisin oma sportlikuks tegevuseks uisutamise. Kohaks need järved seal, mere poolt tulles paremat kätt. Kui nüüd täitsa aus olla, siis see oli mul esimene kord matkauisutada, ja viimasest päris uisutamisest möödas ligi 15 (või 20?) aastat. Matkauiskudega jääl ... kujutage ette, et ajate lapsena jalga isa 15 numbrit suuremad rulluisud ning lähete nendega veidi konarlikule asfaldile sõitma. Kand käib loksadi-loksadi ja iial ei tea, kas libised pikalt või võtab mõni konarus hoo kinni. ... Vot nii tundsin end mina, vähemalt esimesed veerand tundi. Ainult varbaosa uisu küljes kinniolekuga oli väga raske harjuda. Kes rääkis midagi külmast?
Laagriplatsile tagasi jõudes oli saunatamine juba täies hoos ning sinna vahele sekkuda oli päris raske. Osad hullud käisid isegi meres! Täitsa hullud! Õhtu kulgedes sain aga kõike: süüa ja sauna (Minnile õlu võlutakse välja igalt poolt ning Randy ei oska delegeerida) ja jälle süüa, MM-i pilte vaadata ja hulganisti erinevat karva tarka juttu kuulata.Öös toimus nii mõndagi ...
Vastu hommikut magamistoatelgis müts peas kahte magamiskotti pugedes ei olnudki hirmu külmumise ees, sest mitmed varem magama heitnud olid jätkuvalt elus. Hommikul selgus tõsiasi, et magada oleks võinud meeter kõrgemal - seal oli märksa soojem.Lõpp läks kiiresti, sauna ja telkide kokkupakkimine ja muu kraami koristamine võttis vast kümnendiku sellest ajast, mis nende püstitamine oli võtnud.
Nii suuri tänusid, nagu ma tahaksin, ei saagi öelda ... Aitäh Pilvile, Minnile, Urmole ja Randyle!
Paar looduspilti ettevõtmisest veel http://nagi.ee/photos/elosaue/sets/242239/452639/
Dec 15, 2009
Nädalavahetus kiskus veidi spordiks - kui kaks päeva järjest jooksmas käia, on ju juba spordi moodi?!Pühapäeval Elva ümbruses oli eriti mõnus, kerge lumekirme tõi peaaegu et talve tundegi peale!
Nüüd võiks veel mingi eesmärgi ka välja mõelda, oleks loogiline põhjendus jooksmaminekul olemas. Niisama ... on natuke imelik.
Dec 6, 2009
5.detsember - Tartu for friends (and a little for myself)
On Sunday evening, after successful schoolday (one exam A (all got A) and one essay reported) we went to look Tartu's towncenter and I with special purpose - to take some pictures of Tartu for my friends. Was 0 or -1 degrees, with snow it would be much-much better. Hope we can see that soon!
I were amazed - all the cafes near main square were decorated, luxury and homely at the same time. We agreed with my friend (she! ;) ) to dress up and go to cafe when first snow comes.
I were amazed - all the cafes near main square were decorated, luxury and homely at the same time. We agreed with my friend (she! ;) ) to dress up and go to cafe when first snow comes.
Dec 2, 2009
1.detsember - ametlik töötu, telefon "õhtal", luumurd
Jajah, on olnud ka paremaid päevi!
Kuigi, iseenesest, Töötukassas end töötuna kirja panemises polnud ju midagi halba. Selleks tuli enne 8.15 olla Riia 35 ukse taga (olin 8.12 ja esmaste registreerijate elavas järjekorras kaheksas), järjekorra endani jõudes ulatada sekretärineiule dokument pealkirjaga "Tööandja tõend kindlustatule" ja seejärel loota, et mõni kokkulepitud kohtumisega inimene ei tule kohale ning uued registreerijad pääsevad võimalikult kiiresti töövahetuskonsultantide jutule. Läkski enam-vähem, väljusin kliendinumbriga 304346 juba 1,5 tunni pärast.
Tartu kandis on töötuid nii palju (või konsultante vähe või kulutatakse ühele kliendile liiga kaua aega), et esmased registreerijad on sellel aastal tõesti elavas järjekorras. Korduvvestlusele tulijad (igas kuus peab 1x end nö näole andma ja rääkima oma tööotsimise kulgemisest) saavad juba kindla kuupäeva ja aja.
Nüüd siis loodan et töötuskindlustushüvitise saamiseks on kõik korras. Samal ajal loodan unistuste töö väljailmumisele ja pidevale päikesepaistele ja rahule ja õnnele ja armastusele :)
Päeva täienduseks otsustas telefon poole õhtu peal ekraani mustaks visata ning tagasi sisse lülitades telefonimälus olevaid numbreid mitte näidata. Vast suudetakse midagi päästa... igatahes kõnede ajaloos on numbrid koos nimedega alles.
Kuni kella 21-ni oli päev täiesti normaalne, tegelikult. Ja siis Postimees-Online uudis Eveli luumurrust pani sellise põntsu et ... Paari tunni pärast voodisse minnes mõned poetatud pisarad tegid olemise kergemaks. Et need õnnetused ikka mööda inimesi käivad, mitte mööda kive ja kändusid!!! Praeguseks on küll teada, et 4-6 nädalaga võiks pisikene luukene hüppeliigesest kõrgemal sääre peal, Lateral Malleolus, paraneda, aga vahepeal toimuvad MK-etapid jäävad ära ja olümpiavorm pole tõenäoliselt ka see mis muidu. Eks siis paratamatul puhkeajal läheb rõhk laskmisele, vaimule ja ülakehale! Ja mine tea, milleks see kõik hea oli! :) Säilitame positiivsust.
Kuigi, iseenesest, Töötukassas end töötuna kirja panemises polnud ju midagi halba. Selleks tuli enne 8.15 olla Riia 35 ukse taga (olin 8.12 ja esmaste registreerijate elavas järjekorras kaheksas), järjekorra endani jõudes ulatada sekretärineiule dokument pealkirjaga "Tööandja tõend kindlustatule" ja seejärel loota, et mõni kokkulepitud kohtumisega inimene ei tule kohale ning uued registreerijad pääsevad võimalikult kiiresti töövahetuskonsultantide jutule. Läkski enam-vähem, väljusin kliendinumbriga 304346 juba 1,5 tunni pärast.
Tartu kandis on töötuid nii palju (või konsultante vähe või kulutatakse ühele kliendile liiga kaua aega), et esmased registreerijad on sellel aastal tõesti elavas järjekorras. Korduvvestlusele tulijad (igas kuus peab 1x end nö näole andma ja rääkima oma tööotsimise kulgemisest) saavad juba kindla kuupäeva ja aja.
Nüüd siis loodan et töötuskindlustushüvitise saamiseks on kõik korras. Samal ajal loodan unistuste töö väljailmumisele ja pidevale päikesepaistele ja rahule ja õnnele ja armastusele :)
Päeva täienduseks otsustas telefon poole õhtu peal ekraani mustaks visata ning tagasi sisse lülitades telefonimälus olevaid numbreid mitte näidata. Vast suudetakse midagi päästa... igatahes kõnede ajaloos on numbrid koos nimedega alles.
Kuni kella 21-ni oli päev täiesti normaalne, tegelikult. Ja siis Postimees-Online uudis Eveli luumurrust pani sellise põntsu et ... Paari tunni pärast voodisse minnes mõned poetatud pisarad tegid olemise kergemaks. Et need õnnetused ikka mööda inimesi käivad, mitte mööda kive ja kändusid!!! Praeguseks on küll teada, et 4-6 nädalaga võiks pisikene luukene hüppeliigesest kõrgemal sääre peal, Lateral Malleolus, paraneda, aga vahepeal toimuvad MK-etapid jäävad ära ja olümpiavorm pole tõenäoliselt ka see mis muidu. Eks siis paratamatul puhkeajal läheb rõhk laskmisele, vaimule ja ülakehale! Ja mine tea, milleks see kõik hea oli! :) Säilitame positiivsust.
Dec 1, 2009
30.november - suur testimine
Ühele tööle kandideerimise käigus sooritasin eile Ariko ReServis kolm testi. Tulemused on sellised:Sterzinger (18min jooksul tuli täheliste kombinatsioonide hulgast leida kolme tüüpi vigu) - väga hea tulemus - kvaliteet (kiiruse ja vigade suhe) 97% (hinne 7-kõrge). Kiirus alla keskmise 3, vigu 5.
16PF isiksuse profiil - vt kõrval olev fail. (hiljem - failiga on lood kehvad, miskipärast tekstiline osa ei tule välja, kuigi enne allalaadimist on olemas), Heleroheline on minu enda arvamus endast, must on testi tulemus. Homme saan veidi selgitusi erinevuste olemuse kohta, seniks on eriti lahe "sentimentaalsuseta (loogiline) lihtsameelne mõtiskleja".
Tripod Vaimse võimekuse skaala VVS/4 - ette antud 40minutist kulutasin 35, valesid vastuseid andsin 5, neist 1 tekstilises, 1 ruumilises ja 3 matemaatilises osas. Veidi piinlik, et nii läks... Oleks ju võinud aeglaselt tormata ja vastuseid rohkem kontrollida...
Käesolevas testiraportis esitatud tulemused põhinevad Teie poolt testile antud vastustel, mida võrreldakse alatestide lõikes väga paljude Teiega samast soost inimeste keskmise sooritusedukusega. Tulemused on esitatud skaalal vahemikus 0...100, kus keskmist ehk teistega samaväärset taset esindab standardskoor 50. Seejuures võib teisenduse tulemusel tulemused alla 30% lugeda keskmisest tasemest madalamaks ning tulemused üle 70% silmapaistvalt kõrgeks sooritusedukuseks."
Minul siis:
Sõnaline võimekus 90-100%: Kõrge skoor antud skaalal peegeldab Teie suurepärast sooritust sõnalise informatsiooni tajumises ja valdamises. Seetõttu võib Teid üle keskmise tulemuse korral pidada keskmiselt edukamaks tegevustes, mis eeldavad täpset keele grammatika ja õigekirja taju, oskust erinevaid sõnalisi tekste analüüsida ning neis sisalduvat infot täpselt kasutada.
Numbriline võimekus 70-80%: Kõrge skoor antud alatestis näitab, et olete keskmisest tunduvalt kiirem ja täpsem arvandmetes väljendatud info analüüsimisel ning saadud info põhjal järelduste tegemises. Teile on omane arenenud ja mitmekülgne matemaatiline mõtlemine. Seeläbi olete keskmisest edukam tegevustes, mis eeldavad numbrilise info töötlemist, selle alusel erinevate seoste leidmist ja loogiliste järelduste tegemist.
Ruumiline võimekus 90-100%: Keskmisest kõrgem ruumilise võimekuse skoor peegeldab seda, et olete inimene, kellele on omane arenenud loogiline mõtlemine ja suutlikkus keskmisest oluliselt paremini visualiseerida ning analüüsida ruumilisi seoseid. Seeläbi olete edukam tegevustes, mis eeldavad head kujundlikku mõtlemist ja keerulise mitmetahulise info analüüsimist.
Üldvõimekus 80-90%: Antud joonisel on esitatud Teie üldise kognitiivse võimekuse koondtase võrrelduna esindusliku soolise ja vanuselise normgrupiga. Oluliselt üle keskmise tulemus viitab Teie silmapaistvale suutlikkusele kiiresti vajalikku infot leida, analüüsida, üldistada, mõista erinevaid loogilisi ning põhjuslikke seoseid. Samuti on kõrge tulemus psühhomeetrilist vaimset võimekust mõõtvates testides oluliselt seotud üldise võimega omandada kiiresti ning väiksema vaevaga uusi teadmisi, tegevusi ja oskuseid. Lisaks sellele aitab kõrge üldvõimekus oluliselt kaasa ootamatute olukordadega toimetulekul, otsuste langetamisel, järelduste tegemisel ning detailide põhjal üldise visiooni loomisel.
Minu subjektiivne kokkuvõte - loll just ei ole, aga olemasolevat ressurssi piisavalt tõsiselt kasutada ei oska.
Nov 30, 2009
29.november - 20min/km on päris kiire tempo!
Pühapäevased 4 tundi Laeva rabas möödusid kui linnutiivul! Tegemist oli küll väga aeglase linnuga, aga sellegipoolest ...Algul oli plaanis kerge rahulik matk, mõnedel isegi jooksujalatsid jalas - et joosta veidi, või nii. Kui aga rappa jõudmiseks esimesed pool kilomeetrit soos võtsid aega 20min (veel tundus õige hoida jalgu kummikutes kuivana), hakkas asi rappa kiskuma :)
2meetrine tõus rabale üllatas mind järjekordselt - ma tean küll, et raba on kõrgsoo, mis tähendab, et on kõrgemal... kuid et tõesti tuleb soo pealt mõned meetrid "nõlva võtta" ja selle taga polegi langus, vaid raba ... on mulle jätkuvalt harjumatu.
Matkaosa rabas oli 10km (üle 3 tunni). Otse põhjast lõunasse. Oli
väga vaheldusrikas! Ilusamatel hetkedel kõndisime kui mõnusal metsarajal, koledamatel aga vajusime põlvini vette. Mõnikord, olles hulk minuteid tõsiselt tegelenud endast palju andmisega edasiliikumisse, mõjus teade edukalt läbitud 100-st meetrist ... veidi trotsi tekitavalt. Eriti teadmise tõttu, et pool maast veel ees. Samas olid pohlad metsasemal alal ning jõhvikad avarabas väga mahlased ja maitsvad. Ja kui suured need jõhvikad veel olid! Kui külmaks läheb ja viitsimist on, lähen vaatan need marjad seal veelkord üle.
Rabas liikumisest sain niipalju targemaks: suurte kaskede ümber on kuiv maa (aga suurte mändide juures mitte alati); pilliroo piirkonnas on väga märg; jõhvikased mättad on kandvamad kui ilma jõhvikateta; rahulikult omas tempos astudes jõuab kokkuvõttes kiiremini kohale kui rabeledes ja seepeale puhates; suur pingutus toob kaasa pea' olematu võidu tempos.Temperatuur +5-6 kraadi, vesi vast +10. Täispilves, viimased 1,5h kerge pidev vihmasadu. Oli tore! (Päriselt, kusjuures.)
Vaatamata pikaajalisele külmale jalavannile tundub minu tervis täna korras olevat, vast teistel ka.
Ja ma nägin täna päikest!!!
Nov 24, 2009
ARWC 2009 muljete lootus jääb
Ma olen veel selle ettevõtmise (puhkus koos sõpradega kohtumistega ja seiklusspordi MM-i läbimisega) lummuses ning ei suuda muljeid adekvaatselt sõnastada. Seetõttu pikk vaikus siinkandis. Kuid varsti on mul hulk vaba aega, küll siis kirjutan :)
I'm still under the spell of my holiday, so can't express my feelings and thoughts very well! But from next week I have a lot free time, of course for writing also ... maybe will try something in english too... ;)
Nov 16, 2009
Nov 13, 2009
Hommikul kell 9 saabus sõnum:
On olnud kiired ajad..Sai kajakiga sõita, seinast üles ronida, hästi palju rattaga sõita ja käia. Hetkel on otsustamisel, mis meist saab, sest jõudsime neljapäeval kella 6-sesse cut off´i 15min liiga hilja, aga 27h enne lõppu rajalt maha tulla tundub imelik. Muidu kõik ok!:)
3h hiljem tuli selline sõnum:
Jätkame retke, veidi väljaspool arvestust. Vist, täpselt aru ei saa. Eks pärast ole näha.
On olnud kiired ajad..Sai kajakiga sõita, seinast üles ronida, hästi palju rattaga sõita ja käia. Hetkel on otsustamisel, mis meist saab, sest jõudsime neljapäeval kella 6-sesse cut off´i 15min liiga hilja, aga 27h enne lõppu rajalt maha tulla tundub imelik. Muidu kõik ok!:)
3h hiljem tuli selline sõnum:
Jätkame retke, veidi väljaspool arvestust. Vist, täpselt aru ei saa. Eks pärast ole näha.
Nov 11, 2009
Esimesed uudised
09.11, kell 2 öösel Eesti aja järgi:
Tänane proloog läks plaanikohaselt, va 20min viga koos okkaliste põõsaste läbimisega. Sai oldud Mandri-Euroopa läänetipus. Päeva tipp oli aga õhtusöök restoranis, mudastes riietes valge linaga laua taga. Nüüd tuleb hea saalipõrandauni!
10.11
Hetkel end 20 kraadi paistel soojendades on tunne, et elu pole meelakkumine! Viimase 26h mäed olid suured! Kohutav, mu jalad on 2 korda jämedamad kui norm ja valutavad! Hetkel oleme graafikus aga seda on raske hoida. Loodame parimat!
Tänane proloog läks plaanikohaselt, va 20min viga koos okkaliste põõsaste läbimisega. Sai oldud Mandri-Euroopa läänetipus. Päeva tipp oli aga õhtusöök restoranis, mudastes riietes valge linaga laua taga. Nüüd tuleb hea saalipõrandauni!
10.11
Hetkel end 20 kraadi paistel soojendades on tunne, et elu pole meelakkumine! Viimase 26h mäed olid suured! Kohutav, mu jalad on 2 korda jämedamad kui norm ja valutavad! Hetkel oleme graafikus aga seda on raske hoida. Loodame parimat!
Nov 6, 2009
Jooksvaid pilte Portugalist
Noorem Andres Minn paneb aeg-ajalt mobiiliga tehtud pilte otse netti ylesse, neid saab naha: picasaweb.google.com/andresminn .
Tana sain oma ratta katte, veidi tuli remontida teist ja paris hea ei saanud, aga vast ei lagune retke ajal paris ara. Oma ratas oleks ikka parem olnud ... Kui kunagi veel midagi taolist teen, siis vean enda oma kohale.
Ja k6ik jatkuvalt hasti! :)
Nov 5, 2009
5.november, Odivelas
Juba mitmendat paeva Portugalis. K6ik tundub vaga normaalne! Soe ilm on normaalne (selline, kus ei pea kindaid ja mytsi kandma ning aeg-ajalt saab T-sargi vaele v6tta), portugallased on normaalsed, Lissaboni metrooga s6itmine on normaalne, ja yleyldse ... mulle meeldib seiklusspordi asjus ringi reisida ja teiste seiklussportlastega suhelda!
Cascaisi, hotelli Vila Bicuda, k6igi maade seiklussportlaste kogunemiskohta, j6udsime juba 3nda 6htul. Eile ehk 4ndal kaisin koos Mountain Loghome´ga veidi kajakkimas, ning 6htul lasin end kohalike poolt minema vedada. Ehk siis, nyyd paevad kuni v6istlusteni veedan koos erinevate portugallastega, kohanen keelga ja harjun oludega. Portugali keelest suudan jutu seest eraldada ainult m6nda s6na!
Jajah... tegelikult on nii palju muljed, et siin asja sees olles ei oskagi kusagilt otsast pihta hakata. Eks tuleb parast see-eest pikemalt pajatada :) Igatahes, k6ik on k6ige paremas korras, jalgige www.seiklussport.blogspot.com lehelt kuumemaid uudiseid ja hoidke poialt!
Oct 31, 2009
1.november on ärasõit
Tunni pärast olen kodust läinud, ja homme hommikul laen ennast koos Pilvi, Randy, Urmo ja kahe Andres Minniga caravani. Saaks juba ära, ei peaks enam mõtlema, mis maha jäi ja mis tegamata jäi jne!
Ettevõtmise ajal üritan aeg-ajalt Kaiale teateid saata ning ta paneb need siia ülesse. Andres kui Mountain Loghome tiimi assistent teeb kindlasti postitusi http://www.seiklussport.blogspot.com/ lehele, nii et me tegemisi saab jälgida. Seda, mismoodi MM-i korraldajad võistluse kulgu näitavad, pole veel teada. Igatahes, ürituse formaat on selline et võistluse käigus on väga raske aru saada, kes millisel positsioonil on, sest võtmata jäänud punktide eest mingeid trahve ei jagata, nii et esimene, kümnes ja viiekümnes võivad sattuda samal ajal samasse kohta.
MM-i lehekülg http://www.arwc2009.com/en/
ja päris tihti on Sleepmonstersi ülevaade parem http://www.sleepmonsters.com/
jah... nii ongi... minek nüüd!
Ettevõtmise ajal üritan aeg-ajalt Kaiale teateid saata ning ta paneb need siia ülesse. Andres kui Mountain Loghome tiimi assistent teeb kindlasti postitusi http://www.seiklussport.blogspot.com/ lehele, nii et me tegemisi saab jälgida. Seda, mismoodi MM-i korraldajad võistluse kulgu näitavad, pole veel teada. Igatahes, ürituse formaat on selline et võistluse käigus on väga raske aru saada, kes millisel positsioonil on, sest võtmata jäänud punktide eest mingeid trahve ei jagata, nii et esimene, kümnes ja viiekümnes võivad sattuda samal ajal samasse kohta.
MM-i lehekülg http://www.arwc2009.com/en/
ja päris tihti on Sleepmonstersi ülevaade parem http://www.sleepmonsters.com/
jah... nii ongi... minek nüüd!
Oct 27, 2009
27.novembrist vaba inimene
Midagi sellist ma arvasingi tulevat... Vestlus tööandjaga lõppes selliselt, et alates 27.novembrist olen vaba inimene. Sellega seoses on teretulnud (peaaegu) igasugused pakkumised, mille abil saan toredalt aega veeta meeldivas seltskonnas, ja olla ühtlasi organisatsioonile niipalju kasulik, et tasub mulle selle eest ka palka maksta :)
Vot nii.
e-mail elo9@hot.ee, tel 5107705.
Vot nii.
e-mail elo9@hot.ee, tel 5107705.
Oct 25, 2009
Ettevalmistused ARWC 2009
Jajah, nüüd ongi nii, et nädala pärast olen juba teel. Koos Mountain Loghome/ISC tiimiga läbi kogu Euroopa Portugali poole. Väljasõit 1.novembril, kohal vast 5ndal, MM-i start 8.novembril kell 10:00. Tagasi Eestis võiksime olla kas 18 või 19. Loodetavasti tuleb lõõgastav puhkus, väga on juba vaja!!
Minu team MM-il on Globaz.pt - Boxit, ja esineme numbri all 50.
Oktoobrikuus olen natuke trenni teinud, natuke haige olnud, võidelnud tuuleveskite ja iseendaga. Nüüdseks peaks aga kõik korras olema, päästa ei anna enam midagi! Viimaseks Eestis oleku nädalaks näeb reźiim ette söömist ja magamist, seda kipuvad segama/täiendama mõningased koolitööd, minu äraolekul toimuvate trennide jaoks asendajate leidmine ning tööasjade selliselt sättimine, et kõik minu äraolekul sujuks nagu mind polekski vaja (kuigi, ma olen täheldanud, et osad inimesed ei oska seda hinnata).
Trennitegemisest ... ütleme nii, et ... Rattasõidus pole ma peale esimese korra kahte kukkumist rattakingade tõttu külili käinud, küll aga on reie tagumised lihased veidi rohkem pinges kui ennevanasti. Kajakiga käisin Emajõe peal kaks korda sõitmas, õnneks läksid varsti ilmad külmaks ja rohkem pole pidanud minema (Lodjakoja ja raudteesilla vahelisel lõigul on raske midagi uudset leida). Ahjaa, kajakkide leidmine Tartu pealt oli tõeline õnnemäng, täiesti juhuslikult sattusin vana kursavenna Iloga neist rääkima ja tema oma tuttava-tuttava Kaido käest saingi lausa samal päeval kajakki laenata. Järgmisel korral oli abiks Margus, omakorda Kaido tuttav. Näis, mismoodi ma neile tülitekitamise korvan.
Jooksmas olen (iseendalegi üllatuseks) ka paar korda käinud. TA OK 8h rogain sujus paremini kui oleksin oodanud (kuigi lollisti jätsime ühe 3-se punkti tee kõrvalt võtmata), jalad ei hakanudki niipalju valutama kui kartsin. Eilne KOKU jooks möödus mõõdukas tempos ilma tüsistusteta. MM-ks aga pean kindlasti valuvaigistit ja mingeid kavalaid määrdeid kaasa võtma, sest eelmise aasta vigastus lööb tõenäoliselt jälle välja, ja põlvede ümbrus pole ennast ka kuigi kenasti üleval pidanud sel aastal...
Selle nädala jooksul pean veel ronimisseinalt korra läbi käima ja paluma omale paar nippi meelde tuletada ning 4 SI pulka, 6nda seeria oma, hankima - siis olengi valmis. Niivõrd-kuivõrd, mul on jätkuvalt kahtlus, et nii pikaks seiklusspordiks ei saagi valmis olla! Hea on, et hirm hakkab üle minema! Tundub et asendub närvitsemisega :)
Nüüd aga, hea tujuga uude nädalasse, vast elan üle ka huvitavad jutuajamised tööandjaga. Mis ei tapa, teeb tugevamaks!
Minu team MM-il on Globaz.pt - Boxit, ja esineme numbri all 50.
Oktoobrikuus olen natuke trenni teinud, natuke haige olnud, võidelnud tuuleveskite ja iseendaga. Nüüdseks peaks aga kõik korras olema, päästa ei anna enam midagi! Viimaseks Eestis oleku nädalaks näeb reźiim ette söömist ja magamist, seda kipuvad segama/täiendama mõningased koolitööd, minu äraolekul toimuvate trennide jaoks asendajate leidmine ning tööasjade selliselt sättimine, et kõik minu äraolekul sujuks nagu mind polekski vaja (kuigi, ma olen täheldanud, et osad inimesed ei oska seda hinnata).
Trennitegemisest ... ütleme nii, et ... Rattasõidus pole ma peale esimese korra kahte kukkumist rattakingade tõttu külili käinud, küll aga on reie tagumised lihased veidi rohkem pinges kui ennevanasti. Kajakiga käisin Emajõe peal kaks korda sõitmas, õnneks läksid varsti ilmad külmaks ja rohkem pole pidanud minema (Lodjakoja ja raudteesilla vahelisel lõigul on raske midagi uudset leida). Ahjaa, kajakkide leidmine Tartu pealt oli tõeline õnnemäng, täiesti juhuslikult sattusin vana kursavenna Iloga neist rääkima ja tema oma tuttava-tuttava Kaido käest saingi lausa samal päeval kajakki laenata. Järgmisel korral oli abiks Margus, omakorda Kaido tuttav. Näis, mismoodi ma neile tülitekitamise korvan.
Jooksmas olen (iseendalegi üllatuseks) ka paar korda käinud. TA OK 8h rogain sujus paremini kui oleksin oodanud (kuigi lollisti jätsime ühe 3-se punkti tee kõrvalt võtmata), jalad ei hakanudki niipalju valutama kui kartsin. Eilne KOKU jooks möödus mõõdukas tempos ilma tüsistusteta. MM-ks aga pean kindlasti valuvaigistit ja mingeid kavalaid määrdeid kaasa võtma, sest eelmise aasta vigastus lööb tõenäoliselt jälle välja, ja põlvede ümbrus pole ennast ka kuigi kenasti üleval pidanud sel aastal...
Selle nädala jooksul pean veel ronimisseinalt korra läbi käima ja paluma omale paar nippi meelde tuletada ning 4 SI pulka, 6nda seeria oma, hankima - siis olengi valmis. Niivõrd-kuivõrd, mul on jätkuvalt kahtlus, et nii pikaks seiklusspordiks ei saagi valmis olla! Hea on, et hirm hakkab üle minema! Tundub et asendub närvitsemisega :)
Nüüd aga, hea tujuga uude nädalasse, vast elan üle ka huvitavad jutuajamised tööandjaga. Mis ei tapa, teeb tugevamaks!
Oct 1, 2009
Sep 28, 2009
Punased mänguasjad
Kui ma kunagi (rahaliselt) rikkaks saan, õnnestub nii mõnigi punane auto mulle maha müüa! Praegused aseained on ere näide :) Pärast 101 kilomeetrit, mis 75 + 26 km vormis sel nädalavahetusel Arula ümbruses sõidetud said, ja kahte efektset külilikukkumist, olid nad küll veidi määrdunud, kuid jätkuvalt nunnud! See peaks ju olulisim olema ... ;)
Suured tänud Olafile/AT Spordile!
Suured tänud Olafile/AT Spordile!
Sep 25, 2009
September and different sides of world
This time in english, because of international issue...
I got very beautiful picture from New Zealand, Queenstown. You can see The Earnslaw and the Remarkables in the background. These mountains go to 2307 metres directly from the lake, which at 320 metres.
And as I went for kayaking today (2h training for Portugal), and remembered to take camera with me, I tooked some pictures of Emajõgi (River of Mother). Here is one: Emajõgi, Tartu's two bridges (totally Tartu has 6 bridges), autumn.
Rised a question. Where do you prefer to be in September - in New Zealand or Estonia. Or in October? Or in November next year? :)
22.september - noorem laps 17.
Karm lugu - mina küll NII vana pole, et mu noorem laps 17 oleks! :) Aga näedsa, Kaia sünnistunnistusel sellised andmed, et tegemist tõsilooga.
Mis ma oskan öelda... aeg läheb ikka lennates. Sellele mööda lennanud ajale tagasi mõeldes arvan, et:
* Poisse on lihtsam kasvatada ja kergem nendega ka asju ajada. Selgem ja arusaadavam. Tüdrukud on keerulised! Läheb vist sinna rubriiki, et inimest häirivad teiste juures need küljed mida ta alateadlikult enda juureski tunnetab, aga ei taha endale tunnistada :)
* Mured pojaga on väljapaistvamad, kuid mured tütrega on pisiasjades kinni ja samas põhimõttelisemad. Kummad on suuremad?
* Rõõmudega sama lugu - rõõmud pojast paistavad rohkem välja, tütre üle rõõmustamine on sisemisem. Kummad on suuremad?
Tjah, võrdlemine ei anna midagi juurde. Hea, et inimesed on erinevad - elu on selliselt märksa rikkam! Jätkuks ainult jõudu ja tarkust seda erinevuste asja oma kõige lähedasemate puhul sama moodi meeles pidada kui kõigi teiste puhul!
Mis ma oskan öelda... aeg läheb ikka lennates. Sellele mööda lennanud ajale tagasi mõeldes arvan, et:
* Poisse on lihtsam kasvatada ja kergem nendega ka asju ajada. Selgem ja arusaadavam. Tüdrukud on keerulised! Läheb vist sinna rubriiki, et inimest häirivad teiste juures need küljed mida ta alateadlikult enda juureski tunnetab, aga ei taha endale tunnistada :)
* Mured pojaga on väljapaistvamad, kuid mured tütrega on pisiasjades kinni ja samas põhimõttelisemad. Kummad on suuremad?
* Rõõmudega sama lugu - rõõmud pojast paistavad rohkem välja, tütre üle rõõmustamine on sisemisem. Kummad on suuremad?
Tjah, võrdlemine ei anna midagi juurde. Hea, et inimesed on erinevad - elu on selliselt märksa rikkam! Jätkuks ainult jõudu ja tarkust seda erinevuste asja oma kõige lähedasemate puhul sama moodi meeles pidada kui kõigi teiste puhul!
Sep 19, 2009
ARWC 2009
Reedel sain teada, et me läheme. Võistlema. Number on 50.
Hull aeg nõuab segaseid inimesi... või oli see vastupidi :)
Sep 9, 2009
9.septembri sünnipäevalastele - palju õnne!
Täna on mu kahel heal sõbral, Geoffil ja Hugol, sünnipäev. Ühel Uus-Meremaal, teisel Portugalis. Esimesse kohta tegin just telefonikõne ... Päris lahe on helistada teisele poole maakera, kus kell parajasti 11 ennelõunal (meil samal päeval 2 öösel), ja kuulda sõbra häält nagu Tartu teisest otsast!
Sep 6, 2009
15.-16-august - Rogaini EM, Ylläs, Finland vol.2
...järg
KP91-te läksime teed mööda ringi. Kaks korda kaalusime ka otseminekut, kuid pimedas jõeületus tundus kahtlane, eriti seetõttu, et otse mäe taga oli jõgi kaardil suht lai. Teed mööda oli hea kindel. Lõpuks siiski läbisime ka jõe, aga seda kitsas ja madalas kohas. KP75 võtmisel järjekordne 5min viga („tüdrukud“, kellest olime teel möödunud, said punkti ikkagi enne meid kätte – rahulikult sõuad, kaugele jõuad). Vea põhjuseks tüüpiline ilma plaanita umbes punktikoha poole liikumine. KP83-e liikudes sai lambid juba ära kustutada, kell oli siis 4 paiku öösel. Siin oli ka peatus, mille ajal Riho kergelt norisema hakkas :)
KP51 ja 85 tulid vastu ilma eriliste emotsioonideta. Jook sai otsa ja soode ning ojadega olid olud kitsad. Nii saigi vett võetud KP85-st KP60-ne poole nö tagasi minnes mingist väga suvalisest veidigi läbi paistva veega lombist. Sellelt hetkelt tabasid meid Marje, Eduard ja Mart, ning tundub, et nad olid seal veel väga värsked, sest minu sõnad „Sellises seisukorras on igasugune vesi joodav“, jäid Eduardile hästi meelde. Huvitav, hiljem joomise ajal polnud joogipauna kallatud looduslikke klimpe tunda.
KP60-ne tähise riputas Riho tagasi ülesse. Oli teine maha aetud, nii et me algul kartsime, et oleme eksinud – peaks nagu õige koht olema, kuid punkti näha polnud.
Järgnes valik KP74-76-45. Tagantjärele targana – 74 oleks pidanud ära jääma, ja ... ning ... asemele tulema (koju jõudes panen siia punktinumbrid ka). See mägi, mille nõlval 74 ja 76 asusid, oli ikka suur! Vahepeal kaalusin 76 võtmist „teepõrkega“ - alla, mööda teed, ja uuesti ülesse, kuid 74-s olles ei raatsinud enam kuidagi juba võetud kõrgust kaotama hakata. Seega KP76-e mööda nõlva. Kõik oleks tore olnud, kui me 1) poleks hakanud punkti poolelt etapilt lootma ja 2) oleksime kohe kaardilt välja lugenud, et soo ja tipu vahel on suur orvand ka. Reigo
tähelepanelikkus päästis meid ka seekord hullemast.
KP45-de jooksime enamuse etapist mööda mingit rada. Vahepeal tundus, et see viib punkti välja, kuid päris nii hästi ei läinud, mingid pool kilomeetrit pidime mööda parkmetsa silkama. Ahjaa, praegu meenub, et 74-76 vahel (seega ~7.30 ajal hommikul, stardist möödas 19:30, Reigo jõul liigutud pea 9 tundi) haakisin end Reigo sabast lahti, sest nõlvadel spiraalmeetodil punkti otsimine oli selliselt lihtsam.
KP87 õnnestus meil üllatuslikult võtta osavamalt kui „tüdrukud“. Siis kui nemad nõlvast laskuma hakkasid, olime me juba pea üleval tagasi. Nende kommentaar oli hea - „krõśa pojehal“ :)
KP68 – mööda asfalti ja radu pidi mäkke ülesse. Kas siin etapil oli see, kus ma Rihole karmilt käratasin „EI jookse!“? Ehmatas teine nii ära, et mul lausa piinlik. Üritasin küll asja siluda, et „No jookse, kui sul nii kergem on, lihtsalt mina ei jookse“, aga see ei mõjunud... Enda vabanduseks ütlen, et selles kohas tundus veidi tõusu olevat!
KP81 oli nii-kaugel-nii-kaugel. Läksime ja läksime ja muidugi lõpuks jõudsime kohale ka, aga väga venis see etapp. Eks pehmel pinnal kõndimine on märksa aeglasem kui jooksmine. Vahepeal vahetasime ööriided päevaste vastu ka, et lõppu ikka esindusvormis tulla. Ja vahepeal kerkis mul huulile küsimus „Poisid, kuhu me oma rattad jätsime?“ Oi ma igatsesin jalgrattasadula järele!!
KP79 ja 22 olid koera saba ületused. Rahvast liikus palju, igasugu karvaseid ja sulelisi leidus (siinkohal tervitused Jutale-Jaanile!). Aega oli meil küllaga, nii et pingutama ei pidanud.
Viimasel asfaldietapil poisid tahtisid joosta, seega sai Reigo mind veel vedada. Fotograafide lähedusse jõudes tahtsin iseseisev ja tubli välja paista, seepärast pidin päris lõputõusu omal jalgel vallutama. Veidi vaevaline oli, aga kohale jõudsin.
Mis tunne oli? 10 meetrit finišijaamast eemal võistkonnakaaslaste kallistused saades tahtis klimp kurku ja pisar silmanurka tulla. Need rünnakud tõrjusin edukalt, edasi oli tore. Tunnet ei saa kuidagi võrrelda Estorili finišiga, hoopis teistmoodi. Liiga lühike ja lihtne, et eufooria tekiks? :))) Jalad väga kanged, parema jala põlve küljepeal üks ennegi valus olnud koht väga valus (see ei lasknudki joosta). Vasaku jala sääre peal mingi soon umbes, Portugalis lõpuks väga hulluks läinud olukorra eelmäng.
Just finišeerinud rahvast oli hea vaadata – olid sellised „äraseletatud“ näod.
Saunatasime oma armsas punkris. Mind pea aasta teeninud Icebug'i jooksutossud sain pidulikult prügikasti väljateenitud vanaduspuhkusele tõsta. Söömiseks ja autasustatavate vaatamiseks läksime keskusesse tagasi. Tulemusi vaadates oli ühest küljest kõik nagu normis, minu jaoks on eriti meeliülendav kohe meie taga olevate tüüpide ees olemine. Samas – kuidas Mariann ja Neeme meist NII palju rohkem punkte said?? Jajah, analüüsimist on... Väga tublid igatahes, õnnitlused!
Läbisime linnulennult 96,4km, teenisime 253 punkti, aega kulus 23:28:29, keskmine kiirus 14,36. Reigo GPS-iga mõõdetult läbisime 129,5km. Saime 25.koha, olime segavõistkondade 5.
Barbie ja Ken (Mariann ja Neeme) kogusid 270 punkti, läbisid linnulennult 94,74km, aeg 23:39:45, kokku 15., segade 2.
Harju KEK RSK (Marje, Eduard, Mati) olid kokku 24., sega 4., kilomeetreid 92,11km, aeg 23:37:16, punkte 256.
Nende võrdluste tulemusena võib öelda: „Kui jõudu on, milleks mõistust vaja!“ :-)
Pärast kerget spordipäeva ja sauna ja kõhu täitmist ei lasknud uni end kaua oodata :) Ega ka mitte järjekordne, seekord ametlike paberitega ja puha, kalapüük. Sain minagi ridva pihku – lollikindla ja ussidega töötava. Esimeses püügikohas kohe mitu särge näkkas. Kui olin 4tk vette tagasi lasknud, sest tundusid liiga väikesed, ja samas kaaskalamees haugi lehvitas, siis kaks särge otsustasin ikka kaasa võtta, muidu mõeldakse, et lõin õhtu otsa niisama lulli. Hilisemad ~7 püügikohta olid juba ainult ussi leotamise jaoks, tundus et kaladel oli kollektiivpuhkus või pikale veninud kellaviietee.
Ise püütud kala maitseb hoopis teistmoodi kui poekala!
Mis veel? Hommikul varakult autosse ja tagasiteele. Kummalisel kombel magasin ma märksa vähem kui sinnapoole sõites. Polnud piisavalt väsinud? Õhtune massaaž oli jalgadele väga hästi mõjunud, liikusid peaaegu igatepidi. Põlv sai jooksmiskõlbulikuks nädalaga, ülejäänud jalad veelgi varem.
Tekkis tunne, et teinekordki võib sellist asja teha, väga valitud inimestega ja mitte väga suurtes mägedes. Siis muidugi võiks natuke spetsiaalset trenni ka enne teha. Lisaks veel õppisin reisilt, et vahel harva on millegi tegemata jätmine parem kui tegemine. Üldiselt ja põhimõtteliselt ma arvan, et tegemine on parem kui tegematajätmine või mittetegemine, sest kui ei tee, ei saa ka midagi head juhtuda. No muidugi võib ka kehvasti minna, kuid mittetehes ei juhtu ka häid asju. Seekord aga, jah, erakorraliselt, olen ma kindel, et tegematajätmine oli hea.
Tulemused http://rogaining.fi/index.php?page=erc2009&hl=en
.
KP91-te läksime teed mööda ringi. Kaks korda kaalusime ka otseminekut, kuid pimedas jõeületus tundus kahtlane, eriti seetõttu, et otse mäe taga oli jõgi kaardil suht lai. Teed mööda oli hea kindel. Lõpuks siiski läbisime ka jõe, aga seda kitsas ja madalas kohas. KP75 võtmisel järjekordne 5min viga („tüdrukud“, kellest olime teel möödunud, said punkti ikkagi enne meid kätte – rahulikult sõuad, kaugele jõuad). Vea põhjuseks tüüpiline ilma plaanita umbes punktikoha poole liikumine. KP83-e liikudes sai lambid juba ära kustutada, kell oli siis 4 paiku öösel. Siin oli ka peatus, mille ajal Riho kergelt norisema hakkas :)
KP51 ja 85 tulid vastu ilma eriliste emotsioonideta. Jook sai otsa ja soode ning ojadega olid olud kitsad. Nii saigi vett võetud KP85-st KP60-ne poole nö tagasi minnes mingist väga suvalisest veidigi läbi paistva veega lombist. Sellelt hetkelt tabasid meid Marje, Eduard ja Mart, ning tundub, et nad olid seal veel väga värsked, sest minu sõnad „Sellises seisukorras on igasugune vesi joodav“, jäid Eduardile hästi meelde. Huvitav, hiljem joomise ajal polnud joogipauna kallatud looduslikke klimpe tunda.
KP60-ne tähise riputas Riho tagasi ülesse. Oli teine maha aetud, nii et me algul kartsime, et oleme eksinud – peaks nagu õige koht olema, kuid punkti näha polnud.
Järgnes valik KP74-76-45. Tagantjärele targana – 74 oleks pidanud ära jääma, ja ... ning ... asemele tulema (koju jõudes panen siia punktinumbrid ka). See mägi, mille nõlval 74 ja 76 asusid, oli ikka suur! Vahepeal kaalusin 76 võtmist „teepõrkega“ - alla, mööda teed, ja uuesti ülesse, kuid 74-s olles ei raatsinud enam kuidagi juba võetud kõrgust kaotama hakata. Seega KP76-e mööda nõlva. Kõik oleks tore olnud, kui me 1) poleks hakanud punkti poolelt etapilt lootma ja 2) oleksime kohe kaardilt välja lugenud, et soo ja tipu vahel on suur orvand ka. Reigo
tähelepanelikkus päästis meid ka seekord hullemast.KP45-de jooksime enamuse etapist mööda mingit rada. Vahepeal tundus, et see viib punkti välja, kuid päris nii hästi ei läinud, mingid pool kilomeetrit pidime mööda parkmetsa silkama. Ahjaa, praegu meenub, et 74-76 vahel (seega ~7.30 ajal hommikul, stardist möödas 19:30, Reigo jõul liigutud pea 9 tundi) haakisin end Reigo sabast lahti, sest nõlvadel spiraalmeetodil punkti otsimine oli selliselt lihtsam.
KP87 õnnestus meil üllatuslikult võtta osavamalt kui „tüdrukud“. Siis kui nemad nõlvast laskuma hakkasid, olime me juba pea üleval tagasi. Nende kommentaar oli hea - „krõśa pojehal“ :)
KP68 – mööda asfalti ja radu pidi mäkke ülesse. Kas siin etapil oli see, kus ma Rihole karmilt käratasin „EI jookse!“? Ehmatas teine nii ära, et mul lausa piinlik. Üritasin küll asja siluda, et „No jookse, kui sul nii kergem on, lihtsalt mina ei jookse“, aga see ei mõjunud... Enda vabanduseks ütlen, et selles kohas tundus veidi tõusu olevat!
KP81 oli nii-kaugel-nii-kaugel. Läksime ja läksime ja muidugi lõpuks jõudsime kohale ka, aga väga venis see etapp. Eks pehmel pinnal kõndimine on märksa aeglasem kui jooksmine. Vahepeal vahetasime ööriided päevaste vastu ka, et lõppu ikka esindusvormis tulla. Ja vahepeal kerkis mul huulile küsimus „Poisid, kuhu me oma rattad jätsime?“ Oi ma igatsesin jalgrattasadula järele!!
KP79 ja 22 olid koera saba ületused. Rahvast liikus palju, igasugu karvaseid ja sulelisi leidus (siinkohal tervitused Jutale-Jaanile!). Aega oli meil küllaga, nii et pingutama ei pidanud.Viimasel asfaldietapil poisid tahtisid joosta, seega sai Reigo mind veel vedada. Fotograafide lähedusse jõudes tahtsin iseseisev ja tubli välja paista, seepärast pidin päris lõputõusu omal jalgel vallutama. Veidi vaevaline oli, aga kohale jõudsin.
Mis tunne oli? 10 meetrit finišijaamast eemal võistkonnakaaslaste kallistused saades tahtis klimp kurku ja pisar silmanurka tulla. Need rünnakud tõrjusin edukalt, edasi oli tore. Tunnet ei saa kuidagi võrrelda Estorili finišiga, hoopis teistmoodi. Liiga lühike ja lihtne, et eufooria tekiks? :))) Jalad väga kanged, parema jala põlve küljepeal üks ennegi valus olnud koht väga valus (see ei lasknudki joosta). Vasaku jala sääre peal mingi soon umbes, Portugalis lõpuks väga hulluks läinud olukorra eelmäng.Just finišeerinud rahvast oli hea vaadata – olid sellised „äraseletatud“ näod.
Saunatasime oma armsas punkris. Mind pea aasta teeninud Icebug'i jooksutossud sain pidulikult prügikasti väljateenitud vanaduspuhkusele tõsta. Söömiseks ja autasustatavate vaatamiseks läksime keskusesse tagasi. Tulemusi vaadates oli ühest küljest kõik nagu normis, minu jaoks on eriti meeliülendav kohe meie taga olevate tüüpide ees olemine. Samas – kuidas Mariann ja Neeme meist NII palju rohkem punkte said?? Jajah, analüüsimist on... Väga tublid igatahes, õnnitlused!Läbisime linnulennult 96,4km, teenisime 253 punkti, aega kulus 23:28:29, keskmine kiirus 14,36. Reigo GPS-iga mõõdetult läbisime 129,5km. Saime 25.koha, olime segavõistkondade 5.
Barbie ja Ken (Mariann ja Neeme) kogusid 270 punkti, läbisid linnulennult 94,74km, aeg 23:39:45, kokku 15., segade 2.
Harju KEK RSK (Marje, Eduard, Mati) olid kokku 24., sega 4., kilomeetreid 92,11km, aeg 23:37:16, punkte 256.
Nende võrdluste tulemusena võib öelda: „Kui jõudu on, milleks mõistust vaja!“ :-)
Pärast kerget spordipäeva ja sauna ja kõhu täitmist ei lasknud uni end kaua oodata :) Ega ka mitte järjekordne, seekord ametlike paberitega ja puha, kalapüük. Sain minagi ridva pihku – lollikindla ja ussidega töötava. Esimeses püügikohas kohe mitu särge näkkas. Kui olin 4tk vette tagasi lasknud, sest tundusid liiga väikesed, ja samas kaaskalamees haugi lehvitas, siis kaks särge otsustasin ikka kaasa võtta, muidu mõeldakse, et lõin õhtu otsa niisama lulli. Hilisemad ~7 püügikohta olid juba ainult ussi leotamise jaoks, tundus et kaladel oli kollektiivpuhkus või pikale veninud kellaviietee.
Ise püütud kala maitseb hoopis teistmoodi kui poekala!
Mis veel? Hommikul varakult autosse ja tagasiteele. Kummalisel kombel magasin ma märksa vähem kui sinnapoole sõites. Polnud piisavalt väsinud? Õhtune massaaž oli jalgadele väga hästi mõjunud, liikusid peaaegu igatepidi. Põlv sai jooksmiskõlbulikuks nädalaga, ülejäänud jalad veelgi varem.
Tekkis tunne, et teinekordki võib sellist asja teha, väga valitud inimestega ja mitte väga suurtes mägedes. Siis muidugi võiks natuke spetsiaalset trenni ka enne teha. Lisaks veel õppisin reisilt, et vahel harva on millegi tegemata jätmine parem kui tegemine. Üldiselt ja põhimõtteliselt ma arvan, et tegemine on parem kui tegematajätmine või mittetegemine, sest kui ei tee, ei saa ka midagi head juhtuda. No muidugi võib ka kehvasti minna, kuid mittetehes ei juhtu ka häid asju. Seekord aga, jah, erakorraliselt, olen ma kindel, et tegematajätmine oli hea.
Tulemused http://rogaining.fi/index.php?page=erc2009&hl=en
.
Sep 4, 2009
Rattaga Tallinnas
Täna hommikul lompide vahel manööverdades kontori poole sõites tõdesin, et tsiklimeeste kollast kilekombet oleks omalgi vaja, kui jäängi rattaga Tallinnasse liiklema - jääks väljast tuleva eest kuivaks ja oleks autojuhtidele veelgi nähtavam. Seda viimast ma oma edevale La Sportiva seljakotile täna küll ei kurda, sest kõik möödusid minust suure kaarega ja keegi mind märjaks ka ei pritsinud, kuid õnne ei või narrida.
Ja jalgratas peaks olema veidi teistsugune kui praegune seiklusspordiratas, mida ma isegi nii vanana nagu ta ka on, ei julge U-lukugagi ühegi toidupoe juurde jätta.
Aga muidu on rattaga Tallinnas tore: tahad, sõidad ööbima 30km, tahad, sõidad 4km. Kogu aeg suht korralik asfalt ja palju huvitavaid inimesi :)
.
Ja jalgratas peaks olema veidi teistsugune kui praegune seiklusspordiratas, mida ma isegi nii vanana nagu ta ka on, ei julge U-lukugagi ühegi toidupoe juurde jätta.
Aga muidu on rattaga Tallinnas tore: tahad, sõidad ööbima 30km, tahad, sõidad 4km. Kogu aeg suht korralik asfalt ja palju huvitavaid inimesi :)
.
Sep 3, 2009
Järelkajasid südametuksetele
Vahepeal on informatsioon täpsustunud ning sellekohased parandused http://elokas.blogspot.com/2009/08/22-23august-sudametuksed-baltikumile.html loosse tehtud. Tuleb meeles pidada, et kõik ei pruugi alati nii olla nagu (selja tagant) paistab!
Suured tänud Tarmole, siinkohal ka tema lugu 186.ndalt kilomeetrilt: http://kolje.blogspot.com/2009/08/sudametuksed-baltikumile-e-balti-kett.html
.
Suured tänud Tarmole, siinkohal ka tema lugu 186.ndalt kilomeetrilt: http://kolje.blogspot.com/2009/08/sudametuksed-baltikumile-e-balti-kett.html
.
Sep 2, 2009
15.-16.august - Rogaini EM, Ylläs, Finland vol.1
Teisipäeva õhtul (11.august) kodus asju pakkides läksid esmajoones kotti seelik ja kingad. Plaan nägi nädalavahetuseks ette Augustibuusi Haapsalus, ja võimalikku Hiiumaale minekut. Kolmapäeva hommikul Tallinna poole sõites oli kõik nagu tavaliselt. Kontoris asjatamine oli ka nagu tavaliselt. Kella 12 ajal helistas Riho ja rääkis midagi Soomes rogainil osalemisest. No ja nüüd on see üllatuse ja segaduse koht - miskitmoodi juhtus, et lubasin tulla järgmisel hommikul laevale, sõita nendega (Reigo, Riho ja Siiri) Ylläsele ning olla põlvevigastuse küüsis oleva Siiri asemel Rogaini EM-l Team Vaude Estonia liige. Hämmastav ülbus minu poolt, ma arvan! Ise pole jooksutrenni eriti teinud, kannad hõõrutud, reiel rullidel kukkumisest vigastus, rogainil osalenud 1x ja seegi eelmisel sügisel Eestis 8h, sellest kauem polegi jooksnud - ja nüüd luban minna 24h rogainile! Täitsa hämmastav ...
Ega's midagi. Ülemus lubas mu 5-ks päevaks puhkusele. Õhtul pakkis Kenny kodus minu tehtud detailse nimekirja järgi mu asjad kokku ja viis Piia juurde, neljapäeva hommikul sadamas sain kätte. Mida selleks väikeseks rogainiks muud ikka vaja, kui hea seltskond juba ees ootamas?!
Sõit Ylläsele on üks tüütus, ma ütlen! Isegi mulle, kes ma eelmiste ööde vähest magamist välja magasin ja sõitu praktiliselt ei näinud. Kohapeal ööbisime Äkäslompolos ridaelamu-mökis, saun ja puha. Täpiline ülemine nari tundus väga minulik.
Reedene päev kulus molutamisele, kergele pooleteisetunnisele modelile ja soojendavale kalalkäigule, kus ahvena lõpuks siiski vette tagasi lasksime.
15.august, ERC stardipäev. Kaardid veidi pärast 9-t käes - ja mul pea täitsa tühi! Arusaam, kuidas 50x60cm pinnal, 1:40 000 kaardil, eri väärtusega punktide vahel 24-ks tunniks rada planeerida, puudus täielikult. Küllalt juhmi näoga vaatasin kaarti, ja esimesed 20minutit olid
päris viljatud. Reigo midagi tegi. Käisin platsi peal tiiru, vaatasin, kas kaasrogainijatelt mingeid kavalaid nippe saab laenata. Jürgeni ja Timmo kilekotile rajajuttide tõmbamise nipp oli parim, mille sain. Eks siis tuli oma pead vaevata. Meile kõigile meeldis väga kaardi kirde-ida osa, selline soine ja kodune, kus väikesel alal väga palju nö kalleid punkte. Küllaltki, et mitte öelda täiesti üksmeelselt, tegime plaani, kus sellest piirkonnast said kõik punktid võetud, ning edasine oli juba sujuv ajatäide erinevate variantidega „kojutulekuks“. Selle peale, et sujuv ring ümber kogu platsi teha, nii nagu hilisemad segade teise koha omanikud Mariann ja Neeme tegid, me ei tulnudki (vähemalt ei öelnud keegi seda piisavalt kõva häälega). Igatahes oli rajaplaan üksmeelne, ja esimese ¾ sellest viisime sellest ka 100%-liselt ellu.
Enne 12-st jõudsime kaardid ja legendid kiletada, süüa, jalad määrida, kotid lõplikult pakkida – ning piisava varuga olimegi stardis. Naljakas tunne oli mul. Veidi selline - „las minna“ - umbes nagu eelmisel aastal Estorilis.
Start -Ylläse mäe sadulasse KP96 ja jälle alla KP21, mööda vahvat laudteed KP78, edasi rada mööda järve otsa KP31 (siin olid lahedad majad/katusealused) ja rada pidi KP46 ja jätkuvalt rada pidi KP95 poole. Laudteed rabas olid väga meeldivaks üllatuseks! KP95-ga tegime veidi viga, ehk ei saanud punkti kohe kätte, sest see oli 200m vales kohas. Tegin kõne korraldajatele – mingist hetkest oli punkt juba õiges kohas. Edasi läbi raba KP73 (ootasime veidi varem, kollastest rabadest oli raske aru saada). Siis KP42 – jooksime Mariannist-Neemest kergejalgselt mööda, enne punkti tegime kerge kaare paremalt ja punkti laekusid nemad enne meid. Nii tüüpiline! :)
Edasi KP72, viimane 400m enne maanteed läbi soise ala oli kuidagi väga pikk. KP90 poole mööda maanteed joostes näitasime Siirile kena jooksusammu ja veel kenamat fotonaeratust. KP99-sse liikudes kadusime saanirajalt ära, liikusime kompassi usaldades edasi ning 2km enne punkti saime kaarti tagasi. KP55-de jooksime saanirajal, lausa nii hooga, et 100m sai liiga palju. Veidi tagasi ja rõõmsalt sulistades läbi jõe. Piisavalt madalat kohta oli vaja veidi otsida. Aega kulunud 5:12, minu stardis kaasas olnud 1liiter joomist oli 20min tagasi otsa saanud.
KP80, 88 ja 61 laekusid ilma emotsioonideta, ehk siis – kõik sujus piisavalt hästi, vajadusel jooksin täitsa jooksmise moodi sammuga. See, mismoodi Reigo meid KP93-e viis, oli müstika! Tulime 2,5km suunaga punkti poole, ning täpselt punkti välja! Super! Siin tegime ka esimese jalaraputuspeatuse, minu tungival pealekäimisel ja poiste tagasihoidlikul kaasosalusel. Stardist möödas 7:18.
KP71 tuli meile 20min kauem kui oleks pidanud. Alustuseks Karhukota radade ristis tegime veel ühe peatuse (küll siin olid alles suured murakad!). Siis jooksin mina ennast pildituks, nii et ei suutnud oma tagantkontrollija rolli täita ning värskendavas vihmasajus vallutasime seda mäge 50m jagu liiga palju. Lihtsamalt öeldes – pöörasime veidi vara rajalt ära, ei märganud vasakul tippu, ronisime liiga kõrgele ja surfasime sihitult mööda nõlva. Kui päris aus olla, siis tegelikult ma nägin seda tippu, aga pilt oli siiski liiga udune sellest midagi arvamiseks. Külmas vihmas sai pilt selgemaks, laskusin alla ja õnnestus punkt saada. Viga 15min. Ja veel otsa valesti väljajooks – oleks pidanud algul kõrgust hoidma ja siis rajale laskuma, kuid vedasin poisid rajale ja jooksime nurga välja. Suund KP43-le. Hankaskurun laavu all panid poisid ööriided selga, ma veel ei raatsinud (mida muidugi 30min pärast kahetsesin). Toimetasin riietumise pärast KP65 võtmist (siin alguses panime sihti pidi veidi mööda, luhade järgi taipasin tagasi pöörata).
KP64 laekumisel hakkas hämarduma. Poolel teel KP97-sse ei kannatanud Reigo mu venimist enam välja ning haakis mind endale sappa. Stardist möödas selleks hetkeks 10:45, ise olen uhke, et niigi kaua omal jalal vastu pidasin :) Järgmised 10h läksid suures enamuses Reigo taga kummide ja nööride otsas kõlkudes. Oli märksa lihtsam, samas pimedas kivide otsas ukerdades ja libedatel laudteedel sörkides polnud asi just kõige ohutum.
Poisid üritasid loobuda KP40-st, ma raiusin vastu, et ei jäta ära, ja nii nägime Kukastunduri mäelt suurepärast vaadet. See oli tõesti ilus! Hämarus oli täpselt selline, et kõike, mida vaja, nägi veel väga hästi. Eriti lahe oli muidugi nelja mäe ja oru taga välkuv ja müristav äike :)
KP 82 juures nägime vist juba neljandat korda vene „tüdrukuid“, kes pärast naiste arvestuses kolmandaks tulid. KP53 võtmise juures kustutasime tuled, et tundmatud „konkurentide“ elu mitte liiga lihtsaks teha. Inetu meist, vist... Poolel teel KP63-e oli meil GPS-i patareivahetuspeatus, mis venis sujuvalt 10-minutiliseks ning punktivõtmisega tuli mõneminutiline viga.
... järgneb veel! Seniks fotosid http://nagi.ee/photos/elosaue/sets/221331/
.
Ega's midagi. Ülemus lubas mu 5-ks päevaks puhkusele. Õhtul pakkis Kenny kodus minu tehtud detailse nimekirja järgi mu asjad kokku ja viis Piia juurde, neljapäeva hommikul sadamas sain kätte. Mida selleks väikeseks rogainiks muud ikka vaja, kui hea seltskond juba ees ootamas?!
Sõit Ylläsele on üks tüütus, ma ütlen! Isegi mulle, kes ma eelmiste ööde vähest magamist välja magasin ja sõitu praktiliselt ei näinud. Kohapeal ööbisime Äkäslompolos ridaelamu-mökis, saun ja puha. Täpiline ülemine nari tundus väga minulik.
Reedene päev kulus molutamisele, kergele pooleteisetunnisele modelile ja soojendavale kalalkäigule, kus ahvena lõpuks siiski vette tagasi lasksime.
15.august, ERC stardipäev. Kaardid veidi pärast 9-t käes - ja mul pea täitsa tühi! Arusaam, kuidas 50x60cm pinnal, 1:40 000 kaardil, eri väärtusega punktide vahel 24-ks tunniks rada planeerida, puudus täielikult. Küllalt juhmi näoga vaatasin kaarti, ja esimesed 20minutit olid
päris viljatud. Reigo midagi tegi. Käisin platsi peal tiiru, vaatasin, kas kaasrogainijatelt mingeid kavalaid nippe saab laenata. Jürgeni ja Timmo kilekotile rajajuttide tõmbamise nipp oli parim, mille sain. Eks siis tuli oma pead vaevata. Meile kõigile meeldis väga kaardi kirde-ida osa, selline soine ja kodune, kus väikesel alal väga palju nö kalleid punkte. Küllaltki, et mitte öelda täiesti üksmeelselt, tegime plaani, kus sellest piirkonnast said kõik punktid võetud, ning edasine oli juba sujuv ajatäide erinevate variantidega „kojutulekuks“. Selle peale, et sujuv ring ümber kogu platsi teha, nii nagu hilisemad segade teise koha omanikud Mariann ja Neeme tegid, me ei tulnudki (vähemalt ei öelnud keegi seda piisavalt kõva häälega). Igatahes oli rajaplaan üksmeelne, ja esimese ¾ sellest viisime sellest ka 100%-liselt ellu.
Enne 12-st jõudsime kaardid ja legendid kiletada, süüa, jalad määrida, kotid lõplikult pakkida – ning piisava varuga olimegi stardis. Naljakas tunne oli mul. Veidi selline - „las minna“ - umbes nagu eelmisel aastal Estorilis.Start -Ylläse mäe sadulasse KP96 ja jälle alla KP21, mööda vahvat laudteed KP78, edasi rada mööda järve otsa KP31 (siin olid lahedad majad/katusealused) ja rada pidi KP46 ja jätkuvalt rada pidi KP95 poole. Laudteed rabas olid väga meeldivaks üllatuseks! KP95-ga tegime veidi viga, ehk ei saanud punkti kohe kätte, sest see oli 200m vales kohas. Tegin kõne korraldajatele – mingist hetkest oli punkt juba õiges kohas. Edasi läbi raba KP73 (ootasime veidi varem, kollastest rabadest oli raske aru saada). Siis KP42 – jooksime Mariannist-Neemest kergejalgselt mööda, enne punkti tegime kerge kaare paremalt ja punkti laekusid nemad enne meid. Nii tüüpiline! :)
Edasi KP72, viimane 400m enne maanteed läbi soise ala oli kuidagi väga pikk. KP90 poole mööda maanteed joostes näitasime Siirile kena jooksusammu ja veel kenamat fotonaeratust. KP99-sse liikudes kadusime saanirajalt ära, liikusime kompassi usaldades edasi ning 2km enne punkti saime kaarti tagasi. KP55-de jooksime saanirajal, lausa nii hooga, et 100m sai liiga palju. Veidi tagasi ja rõõmsalt sulistades läbi jõe. Piisavalt madalat kohta oli vaja veidi otsida. Aega kulunud 5:12, minu stardis kaasas olnud 1liiter joomist oli 20min tagasi otsa saanud.KP80, 88 ja 61 laekusid ilma emotsioonideta, ehk siis – kõik sujus piisavalt hästi, vajadusel jooksin täitsa jooksmise moodi sammuga. See, mismoodi Reigo meid KP93-e viis, oli müstika! Tulime 2,5km suunaga punkti poole, ning täpselt punkti välja! Super! Siin tegime ka esimese jalaraputuspeatuse, minu tungival pealekäimisel ja poiste tagasihoidlikul kaasosalusel. Stardist möödas 7:18.
KP71 tuli meile 20min kauem kui oleks pidanud. Alustuseks Karhukota radade ristis tegime veel ühe peatuse (küll siin olid alles suured murakad!). Siis jooksin mina ennast pildituks, nii et ei suutnud oma tagantkontrollija rolli täita ning värskendavas vihmasajus vallutasime seda mäge 50m jagu liiga palju. Lihtsamalt öeldes – pöörasime veidi vara rajalt ära, ei märganud vasakul tippu, ronisime liiga kõrgele ja surfasime sihitult mööda nõlva. Kui päris aus olla, siis tegelikult ma nägin seda tippu, aga pilt oli siiski liiga udune sellest midagi arvamiseks. Külmas vihmas sai pilt selgemaks, laskusin alla ja õnnestus punkt saada. Viga 15min. Ja veel otsa valesti väljajooks – oleks pidanud algul kõrgust hoidma ja siis rajale laskuma, kuid vedasin poisid rajale ja jooksime nurga välja. Suund KP43-le. Hankaskurun laavu all panid poisid ööriided selga, ma veel ei raatsinud (mida muidugi 30min pärast kahetsesin). Toimetasin riietumise pärast KP65 võtmist (siin alguses panime sihti pidi veidi mööda, luhade järgi taipasin tagasi pöörata).KP64 laekumisel hakkas hämarduma. Poolel teel KP97-sse ei kannatanud Reigo mu venimist enam välja ning haakis mind endale sappa. Stardist möödas selleks hetkeks 10:45, ise olen uhke, et niigi kaua omal jalal vastu pidasin :) Järgmised 10h läksid suures enamuses Reigo taga kummide ja nööride otsas kõlkudes. Oli märksa lihtsam, samas pimedas kivide otsas ukerdades ja libedatel laudteedel sörkides polnud asi just kõige ohutum.
Poisid üritasid loobuda KP40-st, ma raiusin vastu, et ei jäta ära, ja nii nägime Kukastunduri mäelt suurepärast vaadet. See oli tõesti ilus! Hämarus oli täpselt selline, et kõike, mida vaja, nägi veel väga hästi. Eriti lahe oli muidugi nelja mäe ja oru taga välkuv ja müristav äike :)
KP 82 juures nägime vist juba neljandat korda vene „tüdrukuid“, kes pärast naiste arvestuses kolmandaks tulid. KP53 võtmise juures kustutasime tuled, et tundmatud „konkurentide“ elu mitte liiga lihtsaks teha. Inetu meist, vist... Poolel teel KP63-e oli meil GPS-i patareivahetuspeatus, mis venis sujuvalt 10-minutiliseks ning punktivõtmisega tuli mõneminutiline viga.
... järgneb veel! Seniks fotosid http://nagi.ee/photos/elosaue/sets/221331/
.
Sep 1, 2009
1.september - Tere kool!
Teie kohta on registreeritud ÕISis korraldus erialal aasta muutmine (2003 ja hiljem sisseastunutele) nr. 01.09.2009
Ülikooliseaduse paragrahvi 23 lõike 3 ja paragrahvi 14 lõike 3 punkti 11 ning Tartu Ülikooli nõukogu 26. mai 2006. a määruse nr 6 "Õppekorralduseeskiri" punktide 79 ja 81.1 alusel viin üle alates 31.08.2009 teaduskonna üliõpilased alljärgnevalt:
Elo Saue 3. aasta Riigieelarveline
Koostaja: peaspetsialist magister Merle Rehand
Allakirjutaja: dekaan professor Mati Pääsuke
Ülikooliseaduse paragrahvi 23 lõike 3 ja paragrahvi 14 lõike 3 punkti 11 ning Tartu Ülikooli nõukogu 26. mai 2006. a määruse nr 6 "Õppekorralduseeskiri" punktide 79 ja 81.1 alusel viin üle alates 31.08.2009 teaduskonna üliõpilased alljärgnevalt:
Elo Saue 3. aasta Riigieelarveline
Koostaja: peaspetsialist magister Merle Rehand
Allakirjutaja: dekaan professor Mati Pääsuke
Aug 31, 2009
Sume augustiöö, nagu Portugalis detsembris
Täna õhul/öösel Margiti poolt läbi poole linna koju astudes oli õhk pea sama kui eelmisel aastal detsembri alguses Portugalis. Mõnus, sume, soe, lootust andev, avatud ...
Ootusärevus on sees... Sain reede õhtul Jorgelt kirja, mille kohaselt on päevakorda kerkinud võimalik osalemine MM-il. Uudis on hirmutav ja põnev.
Igaks juhuks - kindel pole veel miski!
Ootusärevus on sees... Sain reede õhtul Jorgelt kirja, mille kohaselt on päevakorda kerkinud võimalik osalemine MM-il. Uudis on hirmutav ja põnev.
Igaks juhuks - kindel pole veel miski!
Aug 24, 2009
22.-23.august - Südametuksed Baltikumile
Sirdspuksti Baltijai
Viimase kilomeetri enne piiri jooksime jälle kõik viiekesi koos, lisaks veel Sixten ja Lauri ja Jüri. Kaasajooksjaid oli vast sadakond, suured Eesti ja Läti lipud lehvisid ... Nagu laulupidu! Rahvamass, mis meid piiril ees ootas ... oli võrratu! Kell 4:58 (17 sekundit enne graafikujärgset aega) andsime president Ilvese tervitusplaksu läti noortele poistele edasi (nad olid küll veidi ehmunud nägudega - et "mis me nüüd teeme") ja jooksime pool kilomeetrit koos lätlastega Lätimaal. Poiste tempo oli aga meie jaoks ootamatult kõrge - kahtlustan 4min/km, alguse asi ju - nii et kauaks meil võhma ei jagunud ning pöörasime Eesti poole tagasi. See-eest jooksid meist käsikäes mööda Läti rahvarõivais neiu ja laigulises kostüümis sõdurpoiss.
Ametliku osa lõppedes olime kutsutud kogu Baltic Way 20 jooksu vaimse isa, Läti o-liidu endise presidendi ja praeguse Läti arstide liidu presidendi Pēteris Apinis'e poolt Arstide Liitu õhtusöögile. Varsti liitus seltskonnaga ka Läti Vabariigi President Valdis Zalters, kes on
Pēterise hea sõber ja tegelikult kogu jooksu idee autor. Oli omapärane õhtu, mille lõpetuseks said kõik Balti keti jooksule kaasaaitajad Valdis Zaltersilt tänukirja!
Riiast kojusõit kulges minul jälle unerütmis, ja nagu sipsti, olingi 3-st öösel kodus tagasi. Veidi üle ööpäeva sisse mahtus elamusi rohkem, kui mõnel teisel nädalasse... Tore oli!
Śirdis Plaka Baltijai
Asja kerge eellugu on siin.
Laupäeva öö hakul tuli Allar Padari mulle koju järgi ning sõitsime Viljandisse. Allarit nähes sain aru, et ennegi nähtud - Hiiumaa mees, kes praegu Ilmatsalus elab, oleme temaga samal ajal Käina koolis käinud. Maailm on ikka väike!
Viljandis kiiruga autost välja ja Marjele, Jaanile ning Tõnisele joonele seltsiks. Ja paari minuti pärast juba tulidki veidi väsinud, kuid rõõmsate nägudega Lauri, kaks Alarit, Erkki ja Urmo. Neil joostud Türilt Viljandisse 3.16-4min/km, meil ees ootamas Viljandi-Lilli keskmise tempoga 6min/km. Aga kes siis ikka rahva ees ja suure seltskonnaga joostes sellist tempot suudab hoida ... kilomeeter Viljandi piirist väljas olime 10min graafikust eest ja seda sai ikka jupp aega tagasi antud.
Rahvast oli palju! Kogu meie trassi pikkuses, mitte ainult Viljandis. Päris ausalt öeldes - ma tegelikult ei uskunud, et inimesed selle ettevõtmisega eriti kaasa tulevad. Ise laisa linnainimesena poleks vist viitsinud end mugavast diivanist teleka eest õhtul (öösel!) välja ajada ja mingit jooksmist vaatama, ammugi veel niisama kaasa jooksma. Olgugi Balti kett jne, aga ikkagi ... Seekord need pea viis tundi läbi Viljandimaa kulgedes, pidin (järjekordselt!) tõdema, et Eesti EI ole Tallinn ja Tartu ja vahepealne Mäo ringtee ehitus. Jooksjaid oli vanuses 4-70 vist. Kogu meie 51-st kilomeetrist oli ainult kaks sellist, kus jooksis keegi meie tiimist üksinda. Ülejäänud trassil oli kaks kuni sadakond kaasajooksjat! Ametlikul kodulehel üleval olev 1130 osalejat/registreerijat pole kindlasti õige osalejate arv, kindlasti oli rahvast juba ainuüksi meie lõigul kokku üle 2000-nde!
Aga niisiis, teekonnast. Viljandis jooksime nelja-viiekesi koos (Allari sai ka auto pargitud ning liitus meiega paari kilomeetri jooksul), üks entusiastide punt jooksis veidi kiiremini ja Tiit käis neid ja lätlastest kaameramehi aeg-ajalt korrale kutsumas ja nö õiget punti järgi ootama käskimas. Kauaks see just ei mõjunud, Viljandis on lihtsalt niivõrd kõvad mehed! Veidi Viljandist väljas jätkasime jooksu ühekaupa, 2km korraga.
Erinevaid seiku oli palju:
* Tõnis kohaliku mehena sai varsti seltsiliseks oma klassivenna, kes śaślõkipeolt tulnuna jooksis lõpuks Karksi-Nuiani välja.
* Minul õnnestus ühel etapil käsi asfaldile maha panna, sest kõrvaljooksjatel ei läinud õllepurgi omavahel käest-kätte andmine nii edukalt kui vaja ja üks neist takerdus minu jalgadesse. Langes muidugi nõrgem :)
* Eessõitva kaameraauto prozektor oli nii tugev, et ümbritsevat loodust/maastikku oli väga raske näha. Vähemalt Loodi kauplus oli väga kena!
* Peaaegu igalt kilomeetrilt tuli keegi jooksma ja ainult ühega tavaliselt ei piirdutud.
* Meie kolonni (politsei, kaameraauto, jooksjad, kaks saateautot, politsei) sabas liikus veel suur rivi autosid, kes kannatlikult ootasid oma sõprade-sugulaste jooksuhuvi lõppu.
* Lauril õnnestus ühe pundi noorte tüdrukute auto paar kilomeetrit ettepoole sõita, nii et nad ei pidanud pärast alguspunkti tagasi jalutama.
* Kaks kilomeetrit jooksid meiega koos abipolitseinik ning Valga Punase Risti vabatahtlikud neiu ja noormees, kõik kolm kenasti vormis (punase risti vorm on tagantvaates nagu kiirabivorm).
* Karksi-Nuia oli Toivo Kotov Valgamaalt bussitäie rahvast kohale aidanud.
* Karksi-Nuia kohalik populaarne baar vajus paarikümneks minutiks tühjaks, sest rahvas tuli ettevõtmist vaatama ja paljud jooksid peokingades oma kilomeetri.
* Jürgenil ei lastud väljateenitud öist puhkust nautida, vaid aeti ka Nuias uuesti välja.
* Väga palju osalejaid jooksis korduvalt - vahepeal käisid isiklikus saateautos puhkamas ning siis tulid jooksid jälle.
* Lilli (?) Balti keti mälestuskivi juures leidsime paar minutit aega ühispildi tegemiseks. Pärast tuli lihtsalt veidi kiiremini joosta.
* Mitmed osalejad olid Balti keti ühtsuse meeldetuletuseks lausa Tartustki ekstra kohale sõitnud.
* Vahel tundus, et rahvas tuli lihtsalt suvalisest kohast metsast välja - maju läheduses ei paistnud. Osad aga ootasid oma talutee otsas ja liitusid meiega sealt.
* Üks 6-7 aastane poiss jooksis minu vahetuse 2km väga ilusa jooksusammuga ja ei jäänud üldse maha.
* Uni peale ei tikkunud, sest põnevus säilis lõpuni :)
* Kusagil 10km enne piiri hakkas iga kilomeetri pealt ka lätlasi kampa tulema.
Laupäeva öö hakul tuli Allar Padari mulle koju järgi ning sõitsime Viljandisse. Allarit nähes sain aru, et ennegi nähtud - Hiiumaa mees, kes praegu Ilmatsalus elab, oleme temaga samal ajal Käina koolis käinud. Maailm on ikka väike!
Viljandis kiiruga autost välja ja Marjele, Jaanile ning Tõnisele joonele seltsiks. Ja paari minuti pärast juba tulidki veidi väsinud, kuid rõõmsate nägudega Lauri, kaks Alarit, Erkki ja Urmo. Neil joostud Türilt Viljandisse 3.16-4min/km, meil ees ootamas Viljandi-Lilli keskmise tempoga 6min/km. Aga kes siis ikka rahva ees ja suure seltskonnaga joostes sellist tempot suudab hoida ... kilomeeter Viljandi piirist väljas olime 10min graafikust eest ja seda sai ikka jupp aega tagasi antud.
Rahvast oli palju! Kogu meie trassi pikkuses, mitte ainult Viljandis. Päris ausalt öeldes - ma tegelikult ei uskunud, et inimesed selle ettevõtmisega eriti kaasa tulevad. Ise laisa linnainimesena poleks vist viitsinud end mugavast diivanist teleka eest õhtul (öösel!) välja ajada ja mingit jooksmist vaatama, ammugi veel niisama kaasa jooksma. Olgugi Balti kett jne, aga ikkagi ... Seekord need pea viis tundi läbi Viljandimaa kulgedes, pidin (järjekordselt!) tõdema, et Eesti EI ole Tallinn ja Tartu ja vahepealne Mäo ringtee ehitus. Jooksjaid oli vanuses 4-70 vist. Kogu meie 51-st kilomeetrist oli ainult kaks sellist, kus jooksis keegi meie tiimist üksinda. Ülejäänud trassil oli kaks kuni sadakond kaasajooksjat! Ametlikul kodulehel üleval olev 1130 osalejat/registreerijat pole kindlasti õige osalejate arv, kindlasti oli rahvast juba ainuüksi meie lõigul kokku üle 2000-nde!
Aga niisiis, teekonnast. Viljandis jooksime nelja-viiekesi koos (Allari sai ka auto pargitud ning liitus meiega paari kilomeetri jooksul), üks entusiastide punt jooksis veidi kiiremini ja Tiit käis neid ja lätlastest kaameramehi aeg-ajalt korrale kutsumas ja nö õiget punti järgi ootama käskimas. Kauaks see just ei mõjunud, Viljandis on lihtsalt niivõrd kõvad mehed! Veidi Viljandist väljas jätkasime jooksu ühekaupa, 2km korraga.
Erinevaid seiku oli palju:
* Tõnis kohaliku mehena sai varsti seltsiliseks oma klassivenna, kes śaślõkipeolt tulnuna jooksis lõpuks Karksi-Nuiani välja.
* Minul õnnestus ühel etapil käsi asfaldile maha panna, sest kõrvaljooksjatel ei läinud õllepurgi omavahel käest-kätte andmine nii edukalt kui vaja ja üks neist takerdus minu jalgadesse. Langes muidugi nõrgem :)
* Eessõitva kaameraauto prozektor oli nii tugev, et ümbritsevat loodust/maastikku oli väga raske näha. Vähemalt Loodi kauplus oli väga kena!
* Peaaegu igalt kilomeetrilt tuli keegi jooksma ja ainult ühega tavaliselt ei piirdutud.
* Meie kolonni (politsei, kaameraauto, jooksjad, kaks saateautot, politsei) sabas liikus veel suur rivi autosid, kes kannatlikult ootasid oma sõprade-sugulaste jooksuhuvi lõppu.
* Lauril õnnestus ühe pundi noorte tüdrukute auto paar kilomeetrit ettepoole sõita, nii et nad ei pidanud pärast alguspunkti tagasi jalutama.
* Kaks kilomeetrit jooksid meiega koos abipolitseinik ning Valga Punase Risti vabatahtlikud neiu ja noormees, kõik kolm kenasti vormis (punase risti vorm on tagantvaates nagu kiirabivorm).
* Karksi-Nuia oli Toivo Kotov Valgamaalt bussitäie rahvast kohale aidanud.
* Karksi-Nuia kohalik populaarne baar vajus paarikümneks minutiks tühjaks, sest rahvas tuli ettevõtmist vaatama ja paljud jooksid peokingades oma kilomeetri.
* Jürgenil ei lastud väljateenitud öist puhkust nautida, vaid aeti ka Nuias uuesti välja.
* Väga palju osalejaid jooksis korduvalt - vahepeal käisid isiklikus saateautos puhkamas ning siis tulid jooksid jälle.
* Lilli (?) Balti keti mälestuskivi juures leidsime paar minutit aega ühispildi tegemiseks. Pärast tuli lihtsalt veidi kiiremini joosta.
* Mitmed osalejad olid Balti keti ühtsuse meeldetuletuseks lausa Tartustki ekstra kohale sõitnud.
* Vahel tundus, et rahvas tuli lihtsalt suvalisest kohast metsast välja - maju läheduses ei paistnud. Osad aga ootasid oma talutee otsas ja liitusid meiega sealt.
* Üks 6-7 aastane poiss jooksis minu vahetuse 2km väga ilusa jooksusammuga ja ei jäänud üldse maha.
* Uni peale ei tikkunud, sest põnevus säilis lõpuni :)
* Kusagil 10km enne piiri hakkas iga kilomeetri pealt ka lätlasi kampa tulema.
Viimase kilomeetri enne piiri jooksime jälle kõik viiekesi koos, lisaks veel Sixten ja Lauri ja Jüri. Kaasajooksjaid oli vast sadakond, suured Eesti ja Läti lipud lehvisid ... Nagu laulupidu! Rahvamass, mis meid piiril ees ootas ... oli võrratu! Kell 4:58 (17 sekundit enne graafikujärgset aega) andsime president Ilvese tervitusplaksu läti noortele poistele edasi (nad olid küll veidi ehmunud nägudega - et "mis me nüüd teeme") ja jooksime pool kilomeetrit koos lätlastega Lätimaal. Poiste tempo oli aga meie jaoks ootamatult kõrge - kahtlustan 4min/km, alguse asi ju - nii et kauaks meil võhma ei jagunud ning pöörasime Eesti poole tagasi. See-eest jooksid meist käsikäes mööda Läti rahvarõivais neiu ja laigulises kostüümis sõdurpoiss.
Piiril:
* Eesti-Läti piiril pühapäeval avatud monument polnud veel kohal.
* Lätlastel oli iga kilomeetri tagant süüdatud lõke, see pidavat nende traditsioon olema.
* Kohalik külamees (või lausa vallavanem?) rääkis lugusid Balti keti ajast ja praegusest elust-olust. Optimism on kõige olulisem!
* Sixteni autos olev korgitser päästis kohalikud noored kindlast janusurmast.
* Jagunesime laiali – kes kuhu kodu poole tagasi, Tiit, Tõnis, Lauri ja mina Tiidu autoga Läti poole.
Pesime ja ööbisime, või õigemini hommikustasime (kell 7-11) mingis Valmiera hostelis, edasi viis tee Cesise poole, jooksjatele järele. Tiidul oli Vikerraadioga kokku lepitud kella 12-ks otseintervjuu rajalt, ning oli vaja jõuda õigeks ajaks rajale ning üks lätlane intervjuu tarvis ära rääkida.
Jooksjate hulk trassil oli hämmastav! Mida rohkem Riia poole, seda „hullemaks“ läks.
Lätlastel oli iga kilomeeter ja sinna jõudmise aeg asfaldile kantud, nii sai hästi jälgida ettevõtmise kulgu, samuti oli rahval selge, kuhu koguneda.
* Turvamas oli 6 politseiautot ja 2 tsiklipolitseid.
* Aeg-ajalt Läti politsei ikkagi lasi autosid jooksjaterivist mööda.
* Jagasime autoaknast hulga ürituse kleepse laiali, vastutasuks saime palju õunu, kimbu lilli, ning tohutult positiivse emotsiooni! Minus süvenes veendumus, et sugulusrahvastega lätlaste ja eestlaste puhul tegemist pole, oleme kõigest naaberrahvad. Minuarust.
* Intervjuu Vikerraadiole toimus õigeaegselt, Tiidu valik oli väga kena ja neiu jutt oli ka väga sorav. Algul tundus see mingi luuletusena, tegelikult aga: raadioviide (algab 6minutit pärast algust ning kestab 40sek) ja Sixteni tõlge: Tervitus Lätist!
Täna on meil niisiis, nagu kõigile juba teada, Balti keti jooks ja tervitus Lätist ja me siin mõtlesime mida on vaja korralikule jooksjale ja Lätit ja Eestit ühendab teatavasti šokolaad, sest nii Lätis kui Eestis toodetakse šokolaadi. Lätis toodetakse Laima ja Eestis Kalevi šokolaadi. Ja just sellepärast on igale korralikule jooksjale vaja energiat ja seepärast ühinedes selleks jooksuks tervitused Lätist, Cesisest ja Go Estonia and Latvia! Bye!
* Cesises kohtusime tsiklimeeste ürituselt tulnud Tartu IŹ-i-meestega, EMCA Siguldas toimunud üritus olevat korda läinud.
Siguldas kella 15-ajal sõime, kuni Riiani mina magasin :) Kogunesime koos Riias jooksvate Läti noorte orienteerujatega Riia haigla mingis korpuses, saime üldised juhtnöörid, ning kella 19-st olime juba ootel. Nüüdseks juba koosseisus Sixten, Tiit, Lauri, Tõnis, Jüri ja mina. Ootasime 6km enne Riia vabaduse sammast ehk lõppu, et koos Brivibase tänavat pidi meile liginejatega ühineda ning kõik koos läbi Riia joosta. Graafikujärgne aeg selleks 19:24.
Jooksjaterivi tuligi, täiesti õigeaegselt. See oli ikka võimas! Kogu Brivibase laius rahvast täis. Ja aina võimsamaks läks! Meie punktis liitus riviga nö ametlikke (erisärkides) jooksjaid lisaks meie 6-le veel vast 10, igal järgmisel kilomeetril veel 2. Korraldajate poolt öelduna oleksime vähemusrahvuse esindajana pidanud me kõik esireas jooksma, kuid seal läks nii tihedaks, et tagasihoidlikumad taandusid. Niisama jooksjaid oli nii palju, et mõne kõrgema koha pealt silm rivi lõppu ei tabanud!
Mida lähemale vabaduse sambale, seda aktiivsemaks ja valjemaks läksid erinevad hüüded ja plaksutamised. Üks „eeshüüdjatest“ oli kindlasti Sixten :) Oli väga ülev tunne suures rahvamassiga koos hüüda: Latvia, Lietuva, Igaunija!
Vabaduse platsile oli püstitatud suur lava, ja mõlemalt poolt tulnud jooksjaterivid jõudsid sinna pea üheaegselt. Meie rivi jäi paar sekundit hiljaks, kuna tegime orienteerujatele kohaselt väikese teevalikuvea veel enne lõppu :) Lava keskele jäi Läti President Valdis Zalters, kahele poole Läti jooksjad, paar eestlast suutis end suruda ühte serva ja paar leedukat teise serva. Peeti kõnesid (videolindid laupäevastelt jooksjate teele saatmistelt Eesti Presidendilt Toomass Hendriks Ilvess'ilt (nii oligi ekraani alla kirjutatud!) ja Leedu Presidendilt Dalia Grybauskaitelt) ja lauldi. Oli täitsa ülbelt uhke tunne seal laval seista ja Eestit esindada. Hea, et jooksusärgi all soe pesu oli, muidu oleks jooksust märja nahaga päris külm hakanud. Hetk, kui ma vargsi lavalt pilti tegin, suudeti kenasti suurele ekraanile lasta :)
* Eesti-Läti piiril pühapäeval avatud monument polnud veel kohal.
* Lätlastel oli iga kilomeetri tagant süüdatud lõke, see pidavat nende traditsioon olema.
* Kohalik külamees (või lausa vallavanem?) rääkis lugusid Balti keti ajast ja praegusest elust-olust. Optimism on kõige olulisem!
* Sixteni autos olev korgitser päästis kohalikud noored kindlast janusurmast.
* Jagunesime laiali – kes kuhu kodu poole tagasi, Tiit, Tõnis, Lauri ja mina Tiidu autoga Läti poole.
Pesime ja ööbisime, või õigemini hommikustasime (kell 7-11) mingis Valmiera hostelis, edasi viis tee Cesise poole, jooksjatele järele. Tiidul oli Vikerraadioga kokku lepitud kella 12-ks otseintervjuu rajalt, ning oli vaja jõuda õigeks ajaks rajale ning üks lätlane intervjuu tarvis ära rääkida.
Jooksjate hulk trassil oli hämmastav! Mida rohkem Riia poole, seda „hullemaks“ läks.
Lätlastel oli iga kilomeeter ja sinna jõudmise aeg asfaldile kantud, nii sai hästi jälgida ettevõtmise kulgu, samuti oli rahval selge, kuhu koguneda.
* Turvamas oli 6 politseiautot ja 2 tsiklipolitseid.
* Aeg-ajalt Läti politsei ikkagi lasi autosid jooksjaterivist mööda.
* Jagasime autoaknast hulga ürituse kleepse laiali, vastutasuks saime palju õunu, kimbu lilli, ning tohutult positiivse emotsiooni! Minus süvenes veendumus, et sugulusrahvastega lätlaste ja eestlaste puhul tegemist pole, oleme kõigest naaberrahvad. Minuarust.
* Intervjuu Vikerraadiole toimus õigeaegselt, Tiidu valik oli väga kena ja neiu jutt oli ka väga sorav. Algul tundus see mingi luuletusena, tegelikult aga: raadioviide (algab 6minutit pärast algust ning kestab 40sek) ja Sixteni tõlge: Tervitus Lätist!
Täna on meil niisiis, nagu kõigile juba teada, Balti keti jooks ja tervitus Lätist ja me siin mõtlesime mida on vaja korralikule jooksjale ja Lätit ja Eestit ühendab teatavasti šokolaad, sest nii Lätis kui Eestis toodetakse šokolaadi. Lätis toodetakse Laima ja Eestis Kalevi šokolaadi. Ja just sellepärast on igale korralikule jooksjale vaja energiat ja seepärast ühinedes selleks jooksuks tervitused Lätist, Cesisest ja Go Estonia and Latvia! Bye!
* Cesises kohtusime tsiklimeeste ürituselt tulnud Tartu IŹ-i-meestega, EMCA Siguldas toimunud üritus olevat korda läinud.
Siguldas kella 15-ajal sõime, kuni Riiani mina magasin :) Kogunesime koos Riias jooksvate Läti noorte orienteerujatega Riia haigla mingis korpuses, saime üldised juhtnöörid, ning kella 19-st olime juba ootel. Nüüdseks juba koosseisus Sixten, Tiit, Lauri, Tõnis, Jüri ja mina. Ootasime 6km enne Riia vabaduse sammast ehk lõppu, et koos Brivibase tänavat pidi meile liginejatega ühineda ning kõik koos läbi Riia joosta. Graafikujärgne aeg selleks 19:24.
Jooksjaterivi tuligi, täiesti õigeaegselt. See oli ikka võimas! Kogu Brivibase laius rahvast täis. Ja aina võimsamaks läks! Meie punktis liitus riviga nö ametlikke (erisärkides) jooksjaid lisaks meie 6-le veel vast 10, igal järgmisel kilomeetril veel 2. Korraldajate poolt öelduna oleksime vähemusrahvuse esindajana pidanud me kõik esireas jooksma, kuid seal läks nii tihedaks, et tagasihoidlikumad taandusid. Niisama jooksjaid oli nii palju, et mõne kõrgema koha pealt silm rivi lõppu ei tabanud!
Mida lähemale vabaduse sambale, seda aktiivsemaks ja valjemaks läksid erinevad hüüded ja plaksutamised. Üks „eeshüüdjatest“ oli kindlasti Sixten :) Oli väga ülev tunne suures rahvamassiga koos hüüda: Latvia, Lietuva, Igaunija!
Vabaduse platsile oli püstitatud suur lava, ja mõlemalt poolt tulnud jooksjaterivid jõudsid sinna pea üheaegselt. Meie rivi jäi paar sekundit hiljaks, kuna tegime orienteerujatele kohaselt väikese teevalikuvea veel enne lõppu :) Lava keskele jäi Läti President Valdis Zalters, kahele poole Läti jooksjad, paar eestlast suutis end suruda ühte serva ja paar leedukat teise serva. Peeti kõnesid (videolindid laupäevastelt jooksjate teele saatmistelt Eesti Presidendilt Toomass Hendriks Ilvess'ilt (nii oligi ekraani alla kirjutatud!) ja Leedu Presidendilt Dalia Grybauskaitelt) ja lauldi. Oli täitsa ülbelt uhke tunne seal laval seista ja Eestit esindada. Hea, et jooksusärgi all soe pesu oli, muidu oleks jooksust märja nahaga päris külm hakanud. Hetk, kui ma vargsi lavalt pilti tegin, suudeti kenasti suurele ekraanile lasta :)
Ametliku osa lõppedes olime kutsutud kogu Baltic Way 20 jooksu vaimse isa, Läti o-liidu endise presidendi ja praeguse Läti arstide liidu presidendi Pēteris Apinis'e poolt Arstide Liitu õhtusöögile. Varsti liitus seltskonnaga ka Läti Vabariigi President Valdis Zalters, kes onPēterise hea sõber ja tegelikult kogu jooksu idee autor. Oli omapärane õhtu, mille lõpetuseks said kõik Balti keti jooksule kaasaaitajad Valdis Zaltersilt tänukirja!
Riiast kojusõit kulges minul jälle unerütmis, ja nagu sipsti, olingi 3-st öösel kodus tagasi. Veidi üle ööpäeva sisse mahtus elamusi rohkem, kui mõnel teisel nädalasse... Tore oli!
Hulk pilte on veel http://nagi.ee/photos/elosaue/sets/222269/
20.august - Salomon Ekstreem Maraton
EV taasiseseisvumise 18.aastapäeval ajasin lapsed varahommikul autole ja sõitsime Valgehobusemäele. Randy ja Seiklusspordiklubi X-Team tegid sellel eriti ilusal augustipäeval vabatahtliku rahvapiinamisürituse Salomon Ekstreem Maraton. Kolm nädalat tagasi olin isegi plaaninud sellest osa võtta ja elu esimese maratoni joosta, kuid ootamatu nädalavahetuse rogain Ylläsel lõi plaanid uppi. Seega tehti tõsist sporti ilma minuta: Kaia ja Kenny poolmaratonil, Marliis kepikõnniringil.
Fotograafi ametit pidades tegin jooksusamme kokku 1h jagu, esimesed 30min oli ok, edasi hakkasid parem põlv ja mõlemad reielihased end tunda andma.
Lapsed olid tulbid! Tulemused 21km:
1. Dan Hornery 1:25:34
2. Kenny Kivikas 1:27:27
3. Ulvar Pavlov 1:34:27
4. Tanel Kannel 1:35:04
5. Argo Tipp 1:39:00
....
Kaia Kivikas 2:24:38
Mõlemad olid omas vanuseklassis konkurentsitult parimad, sest konkurentsi ju polnudki ;-) Mõlemad suutsid mõistlikku ühtlast tempot hoida ja vajadusel oleksid (märksa) kiiremini saanud. Nii pikka trenni, ja veel sellisel maastikul (10,5km peale 300m tõusu), pole nad kumbki juba ammu teinud, Kaia vist isegi üldse mitte.
Mina olen rahul. Veel sellegagi, et korjatud pohladest tuli superhea toormoos :)
Suurem hulk pilte on http://nagi.ee/photos/elosaue/sets/222289/
24.august - blond autoülevaatusel
Läheb blond autoülevaatusele. Sõidab paar päeva varem ette näidatud tehnoülevaatuse juurde, täiesti õigesse kohta. Tulevad kaks meest, üks palub kapoti üles tõsta ning auto tehniline pass anda. Blond teab kapotikaane kangi küll, tõmbab sellest, ning kapott plõksatab lahti. Blond avab pardatśoki, võtab sealt hulga pabereid, lappab neid. Ajab ennast siis autost välja ning küsib veetlevalt naeratades: "Vabandage, milline see tehniline pass võiks välja näha?"
Kõik läks siiski hästi, mõni tuli vaja uute pirnidega üle käia, muidu aga - aasta pärast jälle.
PS. onu tunnistas pärast ise kah, et sellele rohelisele paberile ei ole kirjutatud, et see tehniline pass oleks :)
.
Kõik läks siiski hästi, mõni tuli vaja uute pirnidega üle käia, muidu aga - aasta pärast jälle.
PS. onu tunnistas pärast ise kah, et sellele rohelisele paberile ei ole kirjutatud, et see tehniline pass oleks :)
.
Aug 20, 2009
Balti kett 20 - tuleb 22.-23.augustil
22.-23.augustil 1989 toimus läbi Eesti, Läti ja Leedu suur inimkett. Sel aastal, Balti keti 20 aastapäeva tähistamiseks, toimub teatejooks Südametuksed Baltikumile.
Hoh, see on pikk lugu ... Igatahes, jooksu korraldavad kolme riigi Orienteerumisliidud, olen isegi tiba asjas sees olnud ... Asi saab alguse laupäeval kell 13 Tallinnast Vabaduse platsilt, EV President peab kõnet ja puha. Edasi jooksevad neli 5-liikmelist seltskonda mööda Balti keti trassi Läti piirile. Korraga jookseb 1 inimene, iga km tagant on vahetus. Kuni Viljandini on tempo ~4 min/km (vaja keskööks Viljandisse jõuda), edasi on ~6 min/km. Omas tempos kaasa jooksma on oodatud kõik, kirja saab panna http://baltikett20.ee/ esilehelt.
Eestlastest annavad korralduse poolelt teadet Läti poole edasi:
13:00 Tallinn - Rapla: Peeter Pihl, Jürgen Einpaul, Timmo Tammemäe, Jaanus Reha, Marek Nõmm
16:30 Rapla – Türi: Kristjan Trossmann, Rain Eensaar, Silver Eensaar, Tiit Mati, Jaagup Truusalu
20:00 Türi –Viljandi: Timo Sild, Lauri Sild, Alar Kume, Alar Assor, Urmo Liblik, Erkki Pellja
24:00 Viljandi – Lilli: Jaan Tarmak, Marje Viirmann, Allar Padari, Elo Saue, Tõnis Vaiksaar
Kui hästi läheb, liigun pärast Riia poole edasi, kus õhtul 20-st saavad Eesti, Läti ja Leedu jooksuotsad kokku ja toimub suur rahvaste sõpruse pidu!
.
Hoh, see on pikk lugu ... Igatahes, jooksu korraldavad kolme riigi Orienteerumisliidud, olen isegi tiba asjas sees olnud ... Asi saab alguse laupäeval kell 13 Tallinnast Vabaduse platsilt, EV President peab kõnet ja puha. Edasi jooksevad neli 5-liikmelist seltskonda mööda Balti keti trassi Läti piirile. Korraga jookseb 1 inimene, iga km tagant on vahetus. Kuni Viljandini on tempo ~4 min/km (vaja keskööks Viljandisse jõuda), edasi on ~6 min/km. Omas tempos kaasa jooksma on oodatud kõik, kirja saab panna http://baltikett20.ee/ esilehelt.
Eestlastest annavad korralduse poolelt teadet Läti poole edasi:
13:00 Tallinn - Rapla: Peeter Pihl, Jürgen Einpaul, Timmo Tammemäe, Jaanus Reha, Marek Nõmm
16:30 Rapla – Türi: Kristjan Trossmann, Rain Eensaar, Silver Eensaar, Tiit Mati, Jaagup Truusalu
20:00 Türi –Viljandi: Timo Sild, Lauri Sild, Alar Kume, Alar Assor, Urmo Liblik, Erkki Pellja
24:00 Viljandi – Lilli: Jaan Tarmak, Marje Viirmann, Allar Padari, Elo Saue, Tõnis Vaiksaar
Kui hästi läheb, liigun pärast Riia poole edasi, kus õhtul 20-st saavad Eesti, Läti ja Leedu jooksuotsad kokku ja toimub suur rahvaste sõpruse pidu!
.
Aug 10, 2009
7.-9.august - Koprakarikas Leevil, Põlvamaal
Nädalavahetuseks sättisin end üle kolme kuu orienteerumisvõistlusele. Jep, tõepoolest, eelmine oli Jüriööjooks. Seekord siis Koprakarikas, järjekindlalt jooksen N21E klassi, sest 35-te ei julge minna, sest seal pika puuga ära saada oleks häbiasi :)
Põhimõtteliselt ja kokkuvõtlikult võib öelda sedasi:
* praktika on oluline - nii orienteerumispraktika (mis "päris" orienteerumises mul viimasel ajal puudulik) kui päris metsas jooksmise praktika (trennid radadel pole sama mis metsas võistlemine), lisaks veel ka võistluskogemus;
* jooksujalatsid on olulised - esimese kahe päevaga sain kehvadest jalatsitest kannad nii katki, et viimasel päeval läksin tossudes rajale.
Kolmandaks päevaks tuli juba enam-vähem meelde, mismoodi üks orienteerumisrajal võistlemine võiks välja näha. Esimesel kahel tegin ikka selliseid vigu, et lastele ei tohi liikumisteedega kaarti näidatagi ... Vigade põhjused oli tavapärased: teele asumine ilma korraliku plaanita, kaasvõistlejate liigne jälgimine, punktiobjektile umbes pealeminemine, tegelemine jooksu füüsilise poolega ja mõtete uitama laskmine. Olen mittemõtlemises jõudnud juba sellisele tasemele, et on tõsine tegu end millelegi vajalikule keskenduma saada!
Nüüd on mul siis käsil kandade ja reie ravimine. Seda, missuguse plaaniga eestikate tavarajale vastu lähen, veel ei tea. Kuigi, hammas on verel ja mõnedele noortele tahaks ikka ära teha ;-)
.
Põhimõtteliselt ja kokkuvõtlikult võib öelda sedasi:
* praktika on oluline - nii orienteerumispraktika (mis "päris" orienteerumises mul viimasel ajal puudulik) kui päris metsas jooksmise praktika (trennid radadel pole sama mis metsas võistlemine), lisaks veel ka võistluskogemus;
* jooksujalatsid on olulised - esimese kahe päevaga sain kehvadest jalatsitest kannad nii katki, et viimasel päeval läksin tossudes rajale.
Kolmandaks päevaks tuli juba enam-vähem meelde, mismoodi üks orienteerumisrajal võistlemine võiks välja näha. Esimesel kahel tegin ikka selliseid vigu, et lastele ei tohi liikumisteedega kaarti näidatagi ... Vigade põhjused oli tavapärased: teele asumine ilma korraliku plaanita, kaasvõistlejate liigne jälgimine, punktiobjektile umbes pealeminemine, tegelemine jooksu füüsilise poolega ja mõtete uitama laskmine. Olen mittemõtlemises jõudnud juba sellisele tasemele, et on tõsine tegu end millelegi vajalikule keskenduma saada!
Nüüd on mul siis käsil kandade ja reie ravimine. Seda, missuguse plaaniga eestikate tavarajale vastu lähen, veel ei tea. Kuigi, hammas on verel ja mõnedele noortele tahaks ikka ära teha ;-)
.
Aug 6, 2009
6.august - esimene kukkumine rullidega
Oi, ma olen nii-haige-nii haige! :) Oh, tegelikult päris nii hull pole. Aga jah, õnnestus ennast täna rullidel külili keerata, täiesti olematus kohas ja olukorras. Esimest korda minu ~10-aastase rulluisutaja karjääri juures.
Ma olen korralik rullitaja, alati kiivriga, põlve- ja randmekaitsmetega. Seiklusüritustel sõidan ilma kaitsmeteta, sest seal on enam-vähem turvatud trass ja kaassõitjad ka veidi oskavad asja. Linna vahele minnes, nagu täna, ei või aga iial teada, kes kust suvatseb välja karata ja mida teha, nii et tunnen ennast kaitsmetes turvalisemalt. Samuti ei tunne ma ennast osavust nõudvates asjades rullidel kuigi kindlalt (ikka veel!).
Täna siis, pärast 1.10-t sõitu, tagasiteel koju (Tamme-Ülenurme-tagasi), otsustasin Tamme staadionil veel kaks ringi teha. Ühe ühtepidi, siis väravate juures ümberpöörd, ning teine teistpidi. Vot sinna ümberpööramise juurde ma pidama jäingi. Eelneva sõidu ajal olin proovinud T-pidurit ja tuli täitsa OK-lt välja. Nüüd oli aga kiirust vist liiga suur ja tähelepanu hajevil (just olin ühest tüübist nagu postist mööda vuhisenud), nii et pidurdamise käigus keerasid mõlemad jalad kuidagi osavalt paremale ära, aga keha ei võtnud piisavalt kiiresti vedu ning keeras külje maha. Assaa, kui valus!!! Püksid terved, küünarnukil trips verd. Vasaku reie ja kannika ühinemiskohas nii valus et oi-oi-oi. Vedasin end püsti, seisin värava najal ja üritasin jalgu sirgeks saada, ning komberdasin koju. Jupp aega oli matsust süda paha.
Veidi reienahka on liibukates. Nüüd on mõneks ajaks bikiinivorm tagantvaates väga sportlik. Hea et ise ei näe :)
.
Ma olen korralik rullitaja, alati kiivriga, põlve- ja randmekaitsmetega. Seiklusüritustel sõidan ilma kaitsmeteta, sest seal on enam-vähem turvatud trass ja kaassõitjad ka veidi oskavad asja. Linna vahele minnes, nagu täna, ei või aga iial teada, kes kust suvatseb välja karata ja mida teha, nii et tunnen ennast kaitsmetes turvalisemalt. Samuti ei tunne ma ennast osavust nõudvates asjades rullidel kuigi kindlalt (ikka veel!).
Täna siis, pärast 1.10-t sõitu, tagasiteel koju (Tamme-Ülenurme-tagasi), otsustasin Tamme staadionil veel kaks ringi teha. Ühe ühtepidi, siis väravate juures ümberpöörd, ning teine teistpidi. Vot sinna ümberpööramise juurde ma pidama jäingi. Eelneva sõidu ajal olin proovinud T-pidurit ja tuli täitsa OK-lt välja. Nüüd oli aga kiirust vist liiga suur ja tähelepanu hajevil (just olin ühest tüübist nagu postist mööda vuhisenud), nii et pidurdamise käigus keerasid mõlemad jalad kuidagi osavalt paremale ära, aga keha ei võtnud piisavalt kiiresti vedu ning keeras külje maha. Assaa, kui valus!!! Püksid terved, küünarnukil trips verd. Vasaku reie ja kannika ühinemiskohas nii valus et oi-oi-oi. Vedasin end püsti, seisin värava najal ja üritasin jalgu sirgeks saada, ning komberdasin koju. Jupp aega oli matsust süda paha.
Veidi reienahka on liibukates. Nüüd on mõneks ajaks bikiinivorm tagantvaates väga sportlik. Hea et ise ei näe :)
.
Aug 4, 2009
31.juuli-2.august - kajakiga Vormsil
Selle asemel, et joosta orienteerumise Eesti MV-l sprinti ja öiseid, veetsin mina nädalavahetuse Vormsil, aidates Sten-Ericul matka korraldada. Eestikaid on ennegi olnud ja tuleb veelgi, aga Vormsil pole mina enne käinud, ja ega sinna niisama-heast-peast kuidagi ei satu ka. Pealegi pidavat Vormsi kerkima kiirusega 3mm aastas, nii et 'tea, kauaks teda ongi. Seega siis selline valik.
Reede õhtul Rohukülas kajakkidesse istudes oli ilm enam-vähem ja laine mõnus. Kollane Prijoni kahene ei lõika ju lainet üldse ja pritsib nii mis kole, mistõttu olin juba poole kilomeetri pärast vesimärg. Need teised, kodumaised fiiberkajakid, jätsid eesistuja ikka märksa kuivemaks. Aga see-eest polnud neil nii lõbus :) Meri oli tohutult soe, pakun et 24-26 kraadi ligi! Praegu on kahju et kohale jõudes ujumas ei käinud, aga maabumisrannas oli juba kergelt hämar ja tuul jahe ja nii ta läks ... Igatahes, sõit Vormsile kulges Hobulaiu otsa, siis mandripoolset külge pidi teise otsa (Seasaar on see, mis otse paistab) ning siis suund Vormsi sadamale Reeda juurde. Reet, usin naisterahvas, vedas me jalgrattad vahepeal üle. Telkimisplats, kus peatusime, asub kohe sadama kõrval, omab lõkkeplatsi, kuivkäimlat ja kioskit. Väga korralik koht, soovitan!
Kiired makaronid hakklihaga, ... ja irdusime Steniga seltskonnast ning sõitsime ratastega Hullo teeristi kõrtsi nimega Krog. Toimib see suvisel ajal, peavad need kes Hella Hunti'gi (Ants), tööl on kunagine Egoisti kokk, näeb välja nagu ... väga korralik kõrts. Soovitan sedagi! Rahvast oli metsikult, meeleolu vaba ja mõnus. Kesköö paiku kottpimedas (sest ega ju valges päevas lambile keegi ei mõelnud) ja kerges joobes laagriplatsi poole (5km) väntamine oli vahva, kuid möödus intsidentideta :) Teel arutasime, palju me matkagrupist veel lõkke ääres tiksub. Variandid olid: mitte keegi, enamus, paar viimast kanget. Reaalsus oli - enamus kangeid. Ja katusealune oli esimeste vihmapiiskade eest kaitseks peale tassitud.
Laupäeva hommik algas hoovihmade ja kaerahelbepudruga. Rattamatkale asusime optimistlikult, sest tugevate hoogude vahel olid ka nõrgemad, ja mõnikord polnudki hooge - kuid paari tunni pärast oli selge, et ega sellise ilmaga suure pundiga mingist asjalikust matkamisest midagi välja ei tule, ja võtsime (jällegi) suuna Krog'i poole. Kruusateedest poriseid tüüpe niisama lihtsalt sisse ei lastud, eelnevalt tuli üksteist maja taga survepesuriga puhtaks lasta - ja alles siis kõlbas kõrtsi minna :) Tee rummiga mõjus tervistavalt!
Kuna meil oli selle õhtu söök planeeritud kõrtsi, siis tundus asjalik vahepeal telkide juures ära käia, rattad maha jätta, võimalusel kuivemad riided selga ajada ning kohaliku taksot tegeva väikebussiga tagasi sõita. Kõvemad kujud käisid ujumaski, kuigi vesi oli napilt 20 kraadi - ei suutnud otsustada, kas soojem on sees või väljas.
Õhtusöögi juurde mängisime kaarte. Mitte lihtsaid, vaid päkapikukaarte :) Pärinevad lauamängupoest ja kannavad nime Saboteur. Põhimõtteliselt: mängida saab kuni 10-kesi (meid oli 9), kõik on päkapikud ja kaevavad käike ja tahavad kulda kätte saada, kuid mõned on sabotöörid ning ei taha seda kulda mitte teistega jagada. Kogu süsteemi peale käib suur sebimine ja teistele "käru keeramine", ning kogu seltskonna saab/sai mõnusalt hasarti!
Pühapäeva hommik oli optimistlikum kui eelmine. Päike piilus aeg-ajalt pilve tagant, ning see pilv ei olnud vihmapilv. Kuna eile oli hulk saart mul nägemata jäänud ja narr oli selliselt minema sõita, jätsin Steni üksinda putru tegema ning asusin ise rattaga tiirule. Sadam Sviby - Norrby - Diby - Rälby - ja kruusa pidi otse Sviby'sse tagasi. Kui ma kunagi saarele või mere äärde elama asun, siis alternatiivne variant mereäärsele kodule on selline küla nagu Rälby! Hooldatud, kodune, ilus, keset küla häirekell ja püstkoda ja kokkutulemisplats - tõeline küla, mis kannab oma nime auga!
Kajakkidega tagasi sõites tegime ujumispeatuse Hobulaiul. Sõidu ajal saime jälle tõdeda, et see plastik-kajakk tagantlainega ei liigu ikka üldse! Omastarust nagu tõmbame ja natuke pingutame ja teeme kõik nii nagu reede õhtul (siis vastu lainet oli kiirus väga hea), kuid mingit libisemise tunnet pole ja matkakaaslastest ette rebimine on vaevaline. Aga see-eest võib sellega suht muretult kividele sõita :)
Suurimad vaatamisväärsused tagasisõidul olid Hiiumaa-Saaremaa vahel olev vihm ja äike (pilvede liikumine on veelt vaadates hoopis teine kui maismaalt) ning ... hüljes. Jah, nägime 100m pealt hüljest. Algul arvasime, et tegemist on mingi palliga (vee poolt must, pealt valge) ja võtsime suuna lähemale. Mõne hetke pärast see pall ajas ennast jupp maad veest välja, keerutas ennast veidi ning kadus vee alla. Lahe!
Praami oma ratastega oodates tegime Haapsalus aega parajaks. Müüriääre kohvikus oli sooja söögi ootamise aeg nii pikk, et kõigepealt käisime üle tee olevas pizzas (Pizza Grande, hästi lahe sisehoov on!), ning siis võtsime kohvikust kooki peale :) Nii et selle kohviku söökide kohta ei oska ma miskit erilist öelda (kuigi kakao oli maitsev ja rammus), teenindus oli veidi läbimõtlemata selle rahvamassi suhtes, aga kohviku väljanägemine super! Jällegi soovitan, mõlemat kohta!
Tagasiteel Tallinnasse läks autol tagumine kumm katki! Tagavarakummi asukoht Chrysleri all, ja selle kätte saamine sealt, on omapärane. Sten küll kahtlustab, et minuga koos juhtuvad tal igasugused teistmoodi asjad, kuid ma arvan, et tänu minule lahenevad need väga hästi! Sest senine parim ja enne kummivahetust ainuke "intsident" oli eelmisel aastal umbes samal ajal Hiiumaal, ja - lõpp hea, kõik hea! ;-)
.
Reede õhtul Rohukülas kajakkidesse istudes oli ilm enam-vähem ja laine mõnus. Kollane Prijoni kahene ei lõika ju lainet üldse ja pritsib nii mis kole, mistõttu olin juba poole kilomeetri pärast vesimärg. Need teised, kodumaised fiiberkajakid, jätsid eesistuja ikka märksa kuivemaks. Aga see-eest polnud neil nii lõbus :) Meri oli tohutult soe, pakun et 24-26 kraadi ligi! Praegu on kahju et kohale jõudes ujumas ei käinud, aga maabumisrannas oli juba kergelt hämar ja tuul jahe ja nii ta läks ... Igatahes, sõit Vormsile kulges Hobulaiu otsa, siis mandripoolset külge pidi teise otsa (Seasaar on see, mis otse paistab) ning siis suund Vormsi sadamale Reeda juurde. Reet, usin naisterahvas, vedas me jalgrattad vahepeal üle. Telkimisplats, kus peatusime, asub kohe sadama kõrval, omab lõkkeplatsi, kuivkäimlat ja kioskit. Väga korralik koht, soovitan!
Kiired makaronid hakklihaga, ... ja irdusime Steniga seltskonnast ning sõitsime ratastega Hullo teeristi kõrtsi nimega Krog. Toimib see suvisel ajal, peavad need kes Hella Hunti'gi (Ants), tööl on kunagine Egoisti kokk, näeb välja nagu ... väga korralik kõrts. Soovitan sedagi! Rahvast oli metsikult, meeleolu vaba ja mõnus. Kesköö paiku kottpimedas (sest ega ju valges päevas lambile keegi ei mõelnud) ja kerges joobes laagriplatsi poole (5km) väntamine oli vahva, kuid möödus intsidentideta :) Teel arutasime, palju me matkagrupist veel lõkke ääres tiksub. Variandid olid: mitte keegi, enamus, paar viimast kanget. Reaalsus oli - enamus kangeid. Ja katusealune oli esimeste vihmapiiskade eest kaitseks peale tassitud.
Laupäeva hommik algas hoovihmade ja kaerahelbepudruga. Rattamatkale asusime optimistlikult, sest tugevate hoogude vahel olid ka nõrgemad, ja mõnikord polnudki hooge - kuid paari tunni pärast oli selge, et ega sellise ilmaga suure pundiga mingist asjalikust matkamisest midagi välja ei tule, ja võtsime (jällegi) suuna Krog'i poole. Kruusateedest poriseid tüüpe niisama lihtsalt sisse ei lastud, eelnevalt tuli üksteist maja taga survepesuriga puhtaks lasta - ja alles siis kõlbas kõrtsi minna :) Tee rummiga mõjus tervistavalt!
Kuna meil oli selle õhtu söök planeeritud kõrtsi, siis tundus asjalik vahepeal telkide juures ära käia, rattad maha jätta, võimalusel kuivemad riided selga ajada ning kohaliku taksot tegeva väikebussiga tagasi sõita. Kõvemad kujud käisid ujumaski, kuigi vesi oli napilt 20 kraadi - ei suutnud otsustada, kas soojem on sees või väljas.
Õhtusöögi juurde mängisime kaarte. Mitte lihtsaid, vaid päkapikukaarte :) Pärinevad lauamängupoest ja kannavad nime Saboteur. Põhimõtteliselt: mängida saab kuni 10-kesi (meid oli 9), kõik on päkapikud ja kaevavad käike ja tahavad kulda kätte saada, kuid mõned on sabotöörid ning ei taha seda kulda mitte teistega jagada. Kogu süsteemi peale käib suur sebimine ja teistele "käru keeramine", ning kogu seltskonna saab/sai mõnusalt hasarti!
Pühapäeva hommik oli optimistlikum kui eelmine. Päike piilus aeg-ajalt pilve tagant, ning see pilv ei olnud vihmapilv. Kuna eile oli hulk saart mul nägemata jäänud ja narr oli selliselt minema sõita, jätsin Steni üksinda putru tegema ning asusin ise rattaga tiirule. Sadam Sviby - Norrby - Diby - Rälby - ja kruusa pidi otse Sviby'sse tagasi. Kui ma kunagi saarele või mere äärde elama asun, siis alternatiivne variant mereäärsele kodule on selline küla nagu Rälby! Hooldatud, kodune, ilus, keset küla häirekell ja püstkoda ja kokkutulemisplats - tõeline küla, mis kannab oma nime auga!
Kajakkidega tagasi sõites tegime ujumispeatuse Hobulaiul. Sõidu ajal saime jälle tõdeda, et see plastik-kajakk tagantlainega ei liigu ikka üldse! Omastarust nagu tõmbame ja natuke pingutame ja teeme kõik nii nagu reede õhtul (siis vastu lainet oli kiirus väga hea), kuid mingit libisemise tunnet pole ja matkakaaslastest ette rebimine on vaevaline. Aga see-eest võib sellega suht muretult kividele sõita :)
Suurimad vaatamisväärsused tagasisõidul olid Hiiumaa-Saaremaa vahel olev vihm ja äike (pilvede liikumine on veelt vaadates hoopis teine kui maismaalt) ning ... hüljes. Jah, nägime 100m pealt hüljest. Algul arvasime, et tegemist on mingi palliga (vee poolt must, pealt valge) ja võtsime suuna lähemale. Mõne hetke pärast see pall ajas ennast jupp maad veest välja, keerutas ennast veidi ning kadus vee alla. Lahe!
Praami oma ratastega oodates tegime Haapsalus aega parajaks. Müüriääre kohvikus oli sooja söögi ootamise aeg nii pikk, et kõigepealt käisime üle tee olevas pizzas (Pizza Grande, hästi lahe sisehoov on!), ning siis võtsime kohvikust kooki peale :) Nii et selle kohviku söökide kohta ei oska ma miskit erilist öelda (kuigi kakao oli maitsev ja rammus), teenindus oli veidi läbimõtlemata selle rahvamassi suhtes, aga kohviku väljanägemine super! Jällegi soovitan, mõlemat kohta!
Tagasiteel Tallinnasse läks autol tagumine kumm katki! Tagavarakummi asukoht Chrysleri all, ja selle kätte saamine sealt, on omapärane. Sten küll kahtlustab, et minuga koos juhtuvad tal igasugused teistmoodi asjad, kuid ma arvan, et tänu minule lahenevad need väga hästi! Sest senine parim ja enne kummivahetust ainuke "intsident" oli eelmisel aastal umbes samal ajal Hiiumaal, ja - lõpp hea, kõik hea! ;-)
.
4.august - lasti korraks koju
Täna, nädalaselt äraolekutiirult koju jõudest oli üle tänava selle kohal, kus minu lahkudes seisis veel maja, uue suure maja vundament. Nii ruttu see käibki - vana lammutamine ja uue asemele tekitamine. Aga proovi sa siis seda uut lõplikult valmis saada ja enda järgi sättida ... Mõistujutt-mõistujutt :)
Eile elasin klassikalist üksiku linnainimese elu, kelle jaoks korter on ainult ööbimiseks. Kõigepealt läks tööl tunnike pikemalt kui ette nähtud. Siis tegin Ülemiste järve servast Vana Tartu mnt juurde ja tagasi rattasõidu (1.20 oli umbes) ja kontorisse tagasi. Mõni tööasi oli vaja korda ajada. No ja siis poole 1-ni öösel MSN-is. Normaalne! Edasi Paldiski maantee McDonaldisse kerget kehakinnitust hankima (kiirsöögikohaga selles drive-in-is küll tegemist polnud, vähemalt 15 min läks sabas). Kusjuures, keegi inimene tegi kella 1 ajal öösel rulluisutrenni! Ja nagu sipsti - pool kaks öösel magama.
Eile elasin klassikalist üksiku linnainimese elu, kelle jaoks korter on ainult ööbimiseks. Kõigepealt läks tööl tunnike pikemalt kui ette nähtud. Siis tegin Ülemiste järve servast Vana Tartu mnt juurde ja tagasi rattasõidu (1.20 oli umbes) ja kontorisse tagasi. Mõni tööasi oli vaja korda ajada. No ja siis poole 1-ni öösel MSN-is. Normaalne! Edasi Paldiski maantee McDonaldisse kerget kehakinnitust hankima (kiirsöögikohaga selles drive-in-is küll tegemist polnud, vähemalt 15 min läks sabas). Kusjuures, keegi inimene tegi kella 1 ajal öösel rulluisutrenni! Ja nagu sipsti - pool kaks öösel magama.
Jul 23, 2009
Juuli on tormamise aeg
Igasugu asju toimub ja juhtub, millede vahel pole jõudnud kirjutada Hispaania seiklusest, teisest Xdreamist, Kenny'st Juunioride MM-il. See-eest olen korduvalt liikunud Trt-Tln-Trt liinil, käinud huvitavates kohtades (OutDoor mess Saksamaal Friedrichshafenis 15.-18.juuli) ja kohtunud huvitavate või niisama toredate inimestega.
Paar korda olen trennigi jõudnud ja näiteks rulluiskudel Rocca al Mares saanud keskmiseks kiiruseks 2,39 min/km, seda küll Tiidu taga pooltuules sõites.
Ühest küljest on orav rattas tunne, teisalt aga ... nelja aasta tagust elurütmi nagu ka ei tahaks. Praegu on palju huvitavam! :)
.
Paar korda olen trennigi jõudnud ja näiteks rulluiskudel Rocca al Mares saanud keskmiseks kiiruseks 2,39 min/km, seda küll Tiidu taga pooltuules sõites.
Ühest küljest on orav rattas tunne, teisalt aga ... nelja aasta tagust elurütmi nagu ka ei tahaks. Praegu on palju huvitavam! :)
.
Jul 6, 2009
Juuli algus minu enese jaoks
Lisaks laste tegemistele kaasa elamisele olen isegi ennast liigutanud.
Nädalavahetuse sisse mahtusid:
* Kajakisõit Paldiskist ümber Väike-Pakri saare (mis tegelikult on küll suurem kui suur). Koos saarel einestamisega kulus 4:14, mis arvestades seltskonda oli päris kiire liikumine. Vett sai igasugust - ülalt ja alt, suht suurt lainet ja täielikku peeglit, sooja ja külma (meretuule mõju merevee soojusele paneb mind siiani imestama!).
* Margitiga Otepää Seikluspargi radade läbimine, pikad õhusõidud Linnamäele ja tagasi, ning kirss tordil - katapuldiga lendamine. See viimane oli selline et ... korra peaks veel tegema, et mäletaks ka midagi :) Lasin omale panna kõige karmima versiooni kumme, ja tuuletakistuse vähendamiseks hoidsin käsi rinnal risti. Margiti sõnul lendasin ikka VÄGA kõrgele. Allatulek oli hirmus! Vaba langemine maa poole... Aga elus olen :) ja mitu kukerpalli tegin ka. Järgmisel korral vaja proovida ettepoole ka.
* Jooksuots Vooremäel, koos metsmaasikate ja mustikate söömisega ning maasikalehtede korjamisega. Ja milline rukkilillepõld enne Roiut oli!!!
Ja natsa aiatöid sai ka tehtud.
Nädalavahetuse sisse mahtusid:
* Kajakisõit Paldiskist ümber Väike-Pakri saare (mis tegelikult on küll suurem kui suur). Koos saarel einestamisega kulus 4:14, mis arvestades seltskonda oli päris kiire liikumine. Vett sai igasugust - ülalt ja alt, suht suurt lainet ja täielikku peeglit, sooja ja külma (meretuule mõju merevee soojusele paneb mind siiani imestama!).
* Margitiga Otepää Seikluspargi radade läbimine, pikad õhusõidud Linnamäele ja tagasi, ning kirss tordil - katapuldiga lendamine. See viimane oli selline et ... korra peaks veel tegema, et mäletaks ka midagi :) Lasin omale panna kõige karmima versiooni kumme, ja tuuletakistuse vähendamiseks hoidsin käsi rinnal risti. Margiti sõnul lendasin ikka VÄGA kõrgele. Allatulek oli hirmus! Vaba langemine maa poole... Aga elus olen :) ja mitu kukerpalli tegin ka. Järgmisel korral vaja proovida ettepoole ka.
* Jooksuots Vooremäel, koos metsmaasikate ja mustikate söömisega ning maasikalehtede korjamisega. Ja milline rukkilillepõld enne Roiut oli!!!
Ja natsa aiatöid sai ka tehtud.
2.-5.juuli - Euroopa Noorte MV arvudes
Serbia, Kopaonik, European Youth Orienteering Championships.
Tulemused on võetud http://www.eyoc2009.org/?page_id=43
Tavarada:
Men18 (96 startinut) 8.2 km 415 m 22 CP
1 Robert Merl AUT Austria 1:00:25 0:00
2 Mate Baumholczer HUN Hungary 1:02:52 2:27
3 Felix Haller SUI Switzerland 1:02:53 2:28
4 Antonio Martinez Pérez ESP Spain 1:03:57 3:32
5 Rafal Podzinski POL Poland 1:04:03 3:38
6 Daniel Wolf CZE Czech Rep. 1:04:21 3:56
7 Andreas Boesen DEN Denmark 1:05:16 4:51
8 Ivar Lundanes NOR Norway 1:05:23 4:58
9 Franz Cruse GER Germany 1:05:56 5:31
10 Dmitry Danil`chenkov RUS Russia 1:06:15 5:50
....
23 Tauno Tiirats EST Estonia 1:09:02 8:37
33 Raido Mitt EST Estonia 1:11:11 10:46
47 Kenny Kivikas EST Estonia 1:14:33 14:08
Women 18 (82startinut) 5.5 km 320 m 18 CP
1 Frida Lönnberg FIN Finland 53:09 0:00
2 Anne Tine Markseth NOR Norway 53:38 0:29
3 Maren Haverstad NOR Norway 54:36 1:27
4 Lotta Karhola FIN Finland 55:23 2:14
5 Daria Maslennikova RUS Russia 56:38 3:29
6 Franziska Dörig SUI Switzerland 58:34 5:25
7 Madla Svobodná CZE Czech Rep. 58:52 5:43
8 Katerina Chromá CZE Czech Rep. 59:42 6:33
9 Reka Toth HUN Hungary 59:43 6:34
10 Paulina Faron POL Poland 1:00:26 7:17
...
35 Katrin Vinkel EST Estonia 1:07:56 14:47
38 Kerstin Uiboupin EST Estonia 1:09:06 15:57
40 Sigrid Ruul EST Estonia 1:09:25 16:16
46 Kaia Kivikas EST Estonia 1:11:36 18:27
Sprint
Men 18 (96) 1.9 km 60 m 19 CP
1 Antonio Martinez Pérez ESP Spain 10:49 0:00
2 Andreas Boesen DEN Denmark 10:59 0:10
3 Jirí Necas CZE Czech Rep. 11:15 0:26
4 Patrik Wägeli SUI Switzerland 11:16 0:27
5 Raivo Kivlenieks LAT Latvia 11:18 0:29
6 Robert Merl AUT Austria 11:28 0:39
7 Ivar Lundanes NOR Norway 11:32 0:43
8 Róbert Barcík SVK Slovakia 11:35 0:46
9 Kenny Kivikas EST Estonia 11:38 0:49 VÄGA TUBLI!
10 Jamie Stevenson GBR Great Britain 11:43 0:54
11 Simon Arbter AUT Austria 11:47 0:58
12 Daniel Wolf CZE Czech Rep. 11:53 1:04
13 Einari Heinaro FIN Finland 12:02 1:13
14 Raido Mitt EST Estonia 12:04 1:15
...
39 Tauno Tiirats EST Estonia 13:25 2:36
Women 18 (82) 1.8 km 50 m 15 CP
1 Maren Haverstad NOR Norway 10:55 0:00
2 Karolina Teplá CZE Czech Rep. 11:23 0:28
3 Sigrid Ruul EST Estonia 11:35 0:40 SEE ON ERITI TUBLI!
4 Reka Toth HUN Hungary 11:41 0:46
5 Franziska Dörig SUI Switzerland 11:42 0:47
6 Eveline Schärli SUI Switzerland 11:59 1:04
7 Frida Lönnberg FIN Finland 12:07 1:12
7 Marion Rønning Huber NOR Norway 12:07 1:12
9 Mariana Moreira POR Portugal 12:08 1:13
10 Laura Ramstein AUT Austria 12:13 1:18
10 Mirjam Hellmüller SUI Switzerland 12:13 1:18
...
45 Katrin Vinkel EST Estonia 15:00 4:05
50 Kaia Kivikas EST Estonia 15:35 4:40
64 Kerstin Uiboupin EST Estonia 17:16 6:21
Kokkuvõttes - ootasin-lootsin veidi paremat, a hea et niigi läits :)
Tulemused on võetud http://www.eyoc2009.org/?page_id=43
Tavarada:
Men18 (96 startinut) 8.2 km 415 m 22 CP
1 Robert Merl AUT Austria 1:00:25 0:00
2 Mate Baumholczer HUN Hungary 1:02:52 2:27
3 Felix Haller SUI Switzerland 1:02:53 2:28
4 Antonio Martinez Pérez ESP Spain 1:03:57 3:32
5 Rafal Podzinski POL Poland 1:04:03 3:38
6 Daniel Wolf CZE Czech Rep. 1:04:21 3:56
7 Andreas Boesen DEN Denmark 1:05:16 4:51
8 Ivar Lundanes NOR Norway 1:05:23 4:58
9 Franz Cruse GER Germany 1:05:56 5:31
10 Dmitry Danil`chenkov RUS Russia 1:06:15 5:50
....
23 Tauno Tiirats EST Estonia 1:09:02 8:37
33 Raido Mitt EST Estonia 1:11:11 10:46
47 Kenny Kivikas EST Estonia 1:14:33 14:08
Women 18 (82startinut) 5.5 km 320 m 18 CP
1 Frida Lönnberg FIN Finland 53:09 0:00
2 Anne Tine Markseth NOR Norway 53:38 0:29
3 Maren Haverstad NOR Norway 54:36 1:27
4 Lotta Karhola FIN Finland 55:23 2:14
5 Daria Maslennikova RUS Russia 56:38 3:29
6 Franziska Dörig SUI Switzerland 58:34 5:25
7 Madla Svobodná CZE Czech Rep. 58:52 5:43
8 Katerina Chromá CZE Czech Rep. 59:42 6:33
9 Reka Toth HUN Hungary 59:43 6:34
10 Paulina Faron POL Poland 1:00:26 7:17
...
35 Katrin Vinkel EST Estonia 1:07:56 14:47
38 Kerstin Uiboupin EST Estonia 1:09:06 15:57
40 Sigrid Ruul EST Estonia 1:09:25 16:16
46 Kaia Kivikas EST Estonia 1:11:36 18:27
Sprint
Men 18 (96) 1.9 km 60 m 19 CP
1 Antonio Martinez Pérez ESP Spain 10:49 0:00
2 Andreas Boesen DEN Denmark 10:59 0:10
3 Jirí Necas CZE Czech Rep. 11:15 0:26
4 Patrik Wägeli SUI Switzerland 11:16 0:27
5 Raivo Kivlenieks LAT Latvia 11:18 0:29
6 Robert Merl AUT Austria 11:28 0:39
7 Ivar Lundanes NOR Norway 11:32 0:43
8 Róbert Barcík SVK Slovakia 11:35 0:46
9 Kenny Kivikas EST Estonia 11:38 0:49 VÄGA TUBLI!
10 Jamie Stevenson GBR Great Britain 11:43 0:54
11 Simon Arbter AUT Austria 11:47 0:58
12 Daniel Wolf CZE Czech Rep. 11:53 1:04
13 Einari Heinaro FIN Finland 12:02 1:13
14 Raido Mitt EST Estonia 12:04 1:15
...
39 Tauno Tiirats EST Estonia 13:25 2:36
Women 18 (82) 1.8 km 50 m 15 CP
1 Maren Haverstad NOR Norway 10:55 0:00
2 Karolina Teplá CZE Czech Rep. 11:23 0:28
3 Sigrid Ruul EST Estonia 11:35 0:40 SEE ON ERITI TUBLI!
4 Reka Toth HUN Hungary 11:41 0:46
5 Franziska Dörig SUI Switzerland 11:42 0:47
6 Eveline Schärli SUI Switzerland 11:59 1:04
7 Frida Lönnberg FIN Finland 12:07 1:12
7 Marion Rønning Huber NOR Norway 12:07 1:12
9 Mariana Moreira POR Portugal 12:08 1:13
10 Laura Ramstein AUT Austria 12:13 1:18
10 Mirjam Hellmüller SUI Switzerland 12:13 1:18
...
45 Katrin Vinkel EST Estonia 15:00 4:05
50 Kaia Kivikas EST Estonia 15:35 4:40
64 Kerstin Uiboupin EST Estonia 17:16 6:21
Kokkuvõttes - ootasin-lootsin veidi paremat, a hea et niigi läits :)
4.juuli - medal tuli, ikka ja jälle teates
4.juuli 2009.a. on tähelepanuväärne päev - Eesti H18 poisid võitsid Euroopa Noorte Orienteerumise MV-l teatevõistlusel pronksi! Jooksujärjestus: Raido Mitt, Tauno Tiirats, Kenny Kivikas. Hämmastav! See on neljas aasta järjest, kui nad medalid saavad teates. Üle aasta on küll olnud Tauno asemel Lauri Sild, kuid sellegipoolest ...
Eelmisel päeval toimunud tavaraja põhjal poleks uskunud, et midagi sellist tuleb. Ja kõigil eelmistel aastatel samuti - teatevõistlusel on poisid suutnud end piisavalt kokku võtta ja rohkem anda kui individuaalsetel jooksudel. Seekord keegi puhast/parimat jooksu ei teinud, nii et teoreetiline võimalus oli kõrgemalegi tõusta. Aga Oleks ja Poleks on ettearvamatud poisid. Igatahes... mina olen rahul, ja usun et poisid ise ka. Kenny sõnul: "Serbia maastik on ikka midagi täiesti teistsugust!"
Arvud on sellised: (nimi, etapiaeg, koht etapil, koguaeg, koht etapi lõpus)
Men 18 (27)
1 108 CZE Czech Rep. 119:28
Jirí Necas 40:07 - 10 - 40:07 - 10
Jirí Valenta 41:42 - 3 - 81:49 - 5
Daniel Wolf 37:39 - 1 - 119:28
2 113 RUS Russia 120:09
Dmitry Danil`chenkov 39:03 - 7 - 39:03 - 7
Gleb Tikhonov 42:55 - 6 - 81:58 - 6
Aurel Pleshkan 38:11 - 2 - 120:09
3 101 EST Estonia 122:25
Raido Mitt 38:58 - 5 - 38:58 - 5
Tauno Tiirats 42:34 - 4 - 81:32 - 3
Kenny Kivikas 40:53 - 4 - 122:25
4 107 AUT Austria 124:12
Simon Arbter 41:01 - 12 - 41:01 - 12
Philipp Schiel 44:53 - 10 - 85:54 - 11
Robert Merl 38:18 - 3 - 124:12
5 102 SUI Switzerland 125:55
Patrik Wägeli 38:15 - 3 - 38:15 - 3
Felix Haller 42:41 - 5 - 80:56 - 2
Niklaus Rey 44:59 - 10 - 125:55
6 109 POL Poland 125:58
Rafal Podzinski 40:30 - 11 - 40:30 - 11
Jakub Zielinski 43:06 - 7 - 83:36 - 8
Michal Olejnik 42:22 - 6 - 125:58
7 121 LAT Latvia 127:03
Raivo Kivlenieks 37:52 - 1 - 37:52 - 1
Karlis Baltacis 45:53 - 12 - 83:45 - 9
Janis Tamuzs 43:18 - 8 - 127:03
Men 18 (27)
1 108 CZE Czech Rep. 119:28
Jirí Necas 40:07 - 10 - 40:07 - 10
Jirí Valenta 41:42 - 3 - 81:49 - 5
Daniel Wolf 37:39 - 1 - 119:28
2 113 RUS Russia 120:09
Dmitry Danil`chenkov 39:03 - 7 - 39:03 - 7
Gleb Tikhonov 42:55 - 6 - 81:58 - 6
Aurel Pleshkan 38:11 - 2 - 120:09
3 101 EST Estonia 122:25
Raido Mitt 38:58 - 5 - 38:58 - 5
Tauno Tiirats 42:34 - 4 - 81:32 - 3
Kenny Kivikas 40:53 - 4 - 122:25
4 107 AUT Austria 124:12
Simon Arbter 41:01 - 12 - 41:01 - 12
Philipp Schiel 44:53 - 10 - 85:54 - 11
Robert Merl 38:18 - 3 - 124:12
5 102 SUI Switzerland 125:55
Patrik Wägeli 38:15 - 3 - 38:15 - 3
Felix Haller 42:41 - 5 - 80:56 - 2
Niklaus Rey 44:59 - 10 - 125:55
6 109 POL Poland 125:58
Rafal Podzinski 40:30 - 11 - 40:30 - 11
Jakub Zielinski 43:06 - 7 - 83:36 - 8
Michal Olejnik 42:22 - 6 - 125:58
7 121 LAT Latvia 127:03
Raivo Kivlenieks 37:52 - 1 - 37:52 - 1
Karlis Baltacis 45:53 - 12 - 83:45 - 9
Janis Tamuzs 43:18 - 8 - 127:03
Meenutuseks - Eesti noormeeste teatemedalid Euroopa noorte MV-ilt:
2006.a. pronks klassis M16 (Raido Mitt, Kenny Kivikas, Lauri Sild)
2007.a. hõbe klassis M16 (Raido Mitt, Tauno Tiirats, Kenny Kivikas)
2008.a. kuld klassis M18 (Raido Mitt, Lauri Sild, Kenny Kivikas)
2009.a. pronks klassis M18 (Raido Mitt, Tauno Tiirats, Kenny Kivikas)
Nüüd on nad juba suured ja rohkem Noorte Euroopakatel võistelda ei saa. Eks siis edasi jungadesse! 
Subscribe to:
Posts (Atom)