Täna hommikul lompide vahel manööverdades kontori poole sõites tõdesin, et tsiklimeeste kollast kilekombet oleks omalgi vaja, kui jäängi rattaga Tallinnasse liiklema - jääks väljast tuleva eest kuivaks ja oleks autojuhtidele veelgi nähtavam. Seda viimast ma oma edevale La Sportiva seljakotile täna küll ei kurda, sest kõik möödusid minust suure kaarega ja keegi mind märjaks ka ei pritsinud, kuid õnne ei või narrida.
Ja jalgratas peaks olema veidi teistsugune kui praegune seiklusspordiratas, mida ma isegi nii vanana nagu ta ka on, ei julge U-lukugagi ühegi toidupoe juurde jätta.
Aga muidu on rattaga Tallinnas tore: tahad, sõidad ööbima 30km, tahad, sõidad 4km. Kogu aeg suht korralik asfalt ja palju huvitavaid inimesi :)
.
No comments:
Post a Comment