19.-20.detsember - ARWC lõpetamine

See oli vast kaks nädalat tagasi, kui Minn teatas (ma ei tsiteeri, vaid teen vabatõlke), et Peraküla rand on just avatud ning detsembri keskpaik on paras aeg plätade ja rannalinadega varustatult seal mõnusid nautida.

Laupäeva hommikul Leivo ja Kajaga Tartust lahkudes näitas termomeeter -21 ning muidu oli samuti päris külm. Mitme tunni pärast Perakülla jõudes oli vist terakene soojem - juba üle 20-ne. Kahtlustan, et süüdi olid Portugali mõjutustega kuumad kutid/tśikid, kes olid püstitanud sauna ja kahetoalise sõjaväeelamu ja kokku organiseerinud üle 20-ne-pealise kamba seiklussportlasi.

Kuna meie ekipaazi saabudes oli pool sellest kambast juba jooksmas, pool jalgsiretkel, pool uisutamas ja viimane pool kodu valvamas (ma ju ütlen, et rahvast oli palju!) ning Kajal auto peal uisud olemas, siis valisin oma sportlikuks tegevuseks uisutamise. Kohaks need järved seal, mere poolt tulles paremat kätt. Kui nüüd täitsa aus olla, siis see oli mul esimene kord matkauisutada, ja viimasest päris uisutamisest möödas ligi 15 (või 20?) aastat. Matkauiskudega jääl ... kujutage ette, et ajate lapsena jalga isa 15 numbrit suuremad rulluisud ning lähete nendega veidi konarlikule asfaldile sõitma. Kand käib loksadi-loksadi ja iial ei tea, kas libised pikalt või võtab mõni konarus hoo kinni. ... Vot nii tundsin end mina, vähemalt esimesed veerand tundi. Ainult varbaosa uisu küljes kinniolekuga oli väga raske harjuda. Kes rääkis midagi külmast?

Laagriplatsile tagasi jõudes oli saunatamine juba täies hoos ning sinna vahele sekkuda oli päris raske. Osad hullud käisid isegi meres! Täitsa hullud! Õhtu kulgedes sain aga kõike: süüa ja sauna (Minnile õlu võlutakse välja igalt poolt ning Randy ei oska delegeerida) ja jälle süüa, MM-i pilte vaadata ja hulganisti erinevat karva tarka juttu kuulata.



Öös toimus nii mõndagi ...


Vastu hommikut magamistoatelgis müts peas kahte magamiskotti pugedes ei olnudki hirmu külmumise ees, sest mitmed varem magama heitnud olid jätkuvalt elus. Hommikul selgus tõsiasi, et magada oleks võinud meeter kõrgemal - seal oli märksa soojem.

Lõpp läks kiiresti, sauna ja telkide kokkupakkimine ja muu kraami koristamine võttis vast kümnendiku sellest ajast, mis nende püstitamine oli võtnud.

Nii suuri tänusid, nagu ma tahaksin, ei saagi öelda ... Aitäh Pilvile, Minnile, Urmole ja Randyle!

Paar looduspilti ettevõtmisest veel http://nagi.ee/photos/elosaue/sets/242239/452639/