XPD Australia vol.2 - kerge vahelepõige

Sleepmonstersis http://www.sleepmonsters.com/racereport.php?race_id=8473 on võistluse kajastamine

XPD Australia vol.1 - minek ja kohalejõudmine

Singapur, Changi lennujaam, 11.mai 2010, kl 20:50 (kodus 15:50)
Seekordne reis on teine poolümbermaailmareis sel aastal. Equador oli ajavahega -7h ning seda põdesin kindla nädala, raskendavaks asjaoluks oli ka kõrgus (2800m). Praegu on +5h täiesti normaalne ning tahaks juba magama saada (akna taga on juba vähemalt tund aega kottpimedus olnud), Cairnsis peaks +7h olema, eks homme ole tunda, kuidas on.

Siinses lennujaamas on vaibad maas! Mälu on selline lühike, aga Frankfurdis minuarust polnud, ammugi Tallinas. Igatahes, naljakas on astuda. Muidu on lennujaam nagu lennujaam ikka, Singapuris asumisest saab aru meenepoodide valiku ning enamuse teenindajate veidi lühema kasvu ja tõmmuma oleku järgi. Ostsin omale universaaladapteri ning lahe oli, mismoodi müüja võttis krediitkaardi kahe käega vastu ning pärast andis selle koos tšekiga samuti kahe käega tagasi. Ahjaa, tualette on siin kahesuguseid: normaalsed ja augu kohal kükitamisega. Oleks saanud vanu häid vene aegu meenutada :) kuid miskipärast valisin siiski harjumuspärasema.

Pikkade lennureisidega võib paksuks minna! Mul praegu väga kaua lennujaamades ootamisi pole, seepärast tundub, et kogu aeg peab sööma. Seekordsel Frankfurt-Singapur lennul Qantas'ega lasti söömiste vahepeal õnneks rahulikult 6 tundi magadagi, kuid veebruaris ...-Quito lennul KLM-iga tegeleti küll ületoitmisega! Hiljuti sattusin tegema keeletesti, kus üheks kuulamis-arusaamisülesandeks oli ka lennukites toitlustamine. Seal toodi välja, et toidu jagamise üheks põhjuseks on reisijate tegevuses hoidmine... Kui nii asjadele vaadata, siis – tõepoolest.

Frankfurt-Singapur lend kestis 12:05. Kogenud lennureisijana olin omale käsipagasisse vahetuspüksid kaasa võtnud, ning kuna mul ühe saksa mehega oli kahe peale 3 istet, sain end mõnusalt neist kahele kerra keerata. Teksadega poleks see kuidagi õnnestunud. Ilu nõuab ju ohvreid ja kitsaid pükse :)

Cairns'i lennujaam, 12.mai 2010, kl 9:50 (kodus 2:50)

Hetkeseis selline, et minu kott otsustas reisist rohkem võtta kui mina ning jäi kusagile poolele teele maha. Loodetavasti oli see Darwin (Austraalia), kus mul oli alla tunnine ümberistumisvahe. Kui nii oli, siis saan koti homme kätte. Kui see aga Singapuri jäi, võib kauem minna! Sellisel juhul saab huvitav olema :)

Kahel viimasel lennul sain erikohtlemise osaliseks! :) Hea oleks seda mu suurepärase isiku ja kena väljanägemise arvele panna, kuid tegelikkus on vähem roosiline – need reisid, kuhu 2 kuud tagasi mu piletid hangiti, jäid ära, ning tehti väikseid ümberkorraldusi. Tekkinud „ebamugavuste“ korvamiseks sain JetStar'i lennukites tasuta süüa (jälle!), muu rahvas pidi ostma. Ausalt öeldes see söök ei korva teadmatust vahetusriiete ja -jalatsite saabumisest.

See-eest oli päikesetõus pilvede kohal super! Maa peal valitsevast niiskusest ja soojusest (+25) ning palmidest ei räägigi. Darwinis avastasin, et lennukile minejatest olen mina üks 10-st, kes kannab kinniseid jalanõusid, ülejäänud 100-l olid jala otsas mingit sorti plätad.

Vaade lennukiaknast näitas, et enamus Austraaliast on inimtühi ning vähemalt siinses piirkonnas väga kõrgeid mägesid pole.

Tulekul 17.-28.mai XPD Australia. Ei võistle!

Ametlik meediateadaanne ürituselt, mida enne Bulgaariasse EM-ile meie koondisega kaasa minekut väisan. Jälgin orienteerumisega seotud osa ja tutvun oludega. Kui asjad lähevad nii nagu selle aasta algul mõeldud, siis võib korralduse mõttemaailma nägemine kasuks tulla järgmise aasta lõpul (2011 november) toimuva ettevõtmise jaoks :)


XPD Live Web Site Unveiled, Unprecedented Coverage

The XPD race site is now live. In 2 weeks time, 47 teams from over 7 different countries will be embarking on an expedition into the unknown in tropical north Queensland. Follow their final preparations and their every movement in the race at http://geocentric.geo-loco.com/xpd/

Live GPS tracking and team blogs from the course will give viewers at home an unprecedented insight into the highs and lows of expedition adventure racing. There will also be live feeds linked via twitter, race reports as well as video footage and photos.

From today, fans, family and friends can cheer on and provide valuable morale support to their favourite teams by sending “trail mail”. This will be received by teams in the lead up to the event and at various points on the course. The revolutionary site is a combined effort by Geocentric, TrackMe360.com and Untamed Adventure.

XPD is open to mixed, all male or all female teams of four. The exact course is kept secret until 24hrs before the start. Then with much excitement and anticipation, teams are provided a course booklet and their race maps. The course booklet contains the location of each of the race checkpoints. Once teams start, racing is 24 hours per day; teams choose when and where they will sleep. The winning team is expected to complete the course in 4-5 days. All other teams will be permitted up to 10 days to complete the expedition without mid-race cut offs. XPD will be challenging for first time racers and experienced teams alike.

As a member of the AR World Series, XPD is a qualifying event for the Adventure Race World Championship (ARWC). The AR World Series is an international circuit of premiere adventure races representing 10 countries creating a 12 month calendar of professional events around the world. The top two teams at each qualifying event receive automatic entry to the ARWC.

XPD receives generous support from Macpac, Verofit, Rydges, Adventure Racing World Series and Sleepmonsters.

The website has been updated with latest information http://www.xpd.com.au/
More information contact Craig Bycroft on 0419 427 244 or craig@geocentricoutdoors.com.au
High Res Media images can be found at http://www.xpd.com.au/mediaph.htm

The Adventure Racing World Series (http://www.arworldseries.com/) is an international circuit of premiere adventure races representing 12 countries creating a 12-month calendar of professional events around the world and acting as qualifiers for the Adventure Race World Championship to be held in Spain'10.
http://www.sleepmonsters.com/

28.aprill - Tallinna MV sprint

Kulutada 5h 13min jooksu peale... ma parem ei mõtle selle üle väga pikalt :)

Tulemused http://www.sk100.ee/2010/tmv/index.htm

Otsus osaleda tuli seetõttu, et Tallinna MV sprint oli esimene katsevõistlus EM-ile, ning kuna ma ei eestikatel ega baltikatel ise kohal pole, siis tahtsin vähemalt ühel võistlusel näha ja tunda, millistes tingimustes (kaart, rada, valikud jne) millised tulemused potentsiaalsete koondislaste poolt välja joostakse.

Tänud Peetrile huvitava raja eest! Mul senimaani segadus, kas 48-33 (2-3) ja 33-34 (3-4) oleks pidanud minema vasakult või paremalt. Mul esimene neist paremalt S ning teine vasakult suure tagasijooksuga. Etapiaegadest näha, et järgmist etappi lugedes ja selle planeeringus kõhklemine mõjutab kiirust nähtavalt (sekundites, vt.aeg 3.ndasse).

Aga üldiselt oleks võinud võistlus hakata lendstardist alles 6.ndas KPs ;-) Alles seal tundsin, et võin (suhteliselt) kiiresti ka joosta, hingamine läks lahti ja meenusid 4x1km lõigud, mida nädal tagasi (meeltesegaduses) tegin. Finiśis oli küll tükk hingeldamist, kuid veel ~km omal kiirusel joosta poleks olnud probleem. Vaat' kui kahju, et naistele lühirajal konkurentsi ei saa pakkuda.

Vahva oli, võitma kipuvad ikka tugevamad, ja Tallinn-Tartu ots on miskipärast alati märksa lühem kui teistpidi.

Linnas näeb nii mõndagi

Käisin täna linnas. Kui tavaliselt tähendaks see Tallinna, siis praegu, arvestades minu väga kodust elu, oli tegemist Tartu kesklinnaga. Ajasin veidi asja, ning täiesti juhuslikult ja uitmõtte ajel astusin sisse Küütri ja Kompanii tn nurgal (linna raamatukogu peaukse vastas) asuvasse veinipoodi ning hiljem ka Ordi esindusse Küüni tänaval.

75cl Veinipood. Pärast äärmiselt meeldivat, infotihedat ning mõnusat 30minutit väljusin sealt küll ostu sooritamata, kuid ... Mulje jäi nii hea, et veidi tasuta reklaami teen sellele kohale eriti hea meelega. Müügil nn Vana-Maailma veinid, mulle tutvustati peamiselt Prantsuse, Lichtensteini ning Itaalia omi. Hinnaklass täiesti talutav 100-200 vahel, siider oli vist 69, paar punast veini ka 800 ligi. Enamusi veine toovad ise maale, tänu eilsele Veinimõisa saatele sain nüüd palju kergemalt aru, et tegemist oli mõisaveinidega, mitte margiveinidega!

Pärast veel Ordi esinduses uurisin sülearvutite kohta ning vaatamata minu (takkajärgi teades) totratele küsimustele vastas teenindaja asjalikult ja arusaadavalt ja ilma mingeid nägusid tegemata ning üleolev olemata. Arvutipoes harjumatu olukord :)

Kokkuvõttes - ääretult meeldiv oli suhelda inimestega, kes teadsid, mida nad tegid ning kellele tõesti meeldis see, mida nad tegid! Arvestades minu praegusi "eneseotsinguid" ning rubriiki "kelleks tahan saada", oli see veidike selgendav kogemus.

Jüriöö jooks seekord sedapidi

Hmm, seekordsest Jüriööst Tõrvas puuduvad mul sügavad emotsioonid, kuigi juhtus nii mõndagi:
* võistkonna koostamisel käis Hannula-Katrini ja Kaia vahel esindusvõistkonda pääsemise konkurss, taandasin end otsustusprotsessist;
* huvitav, kaua mina ja Mati veel noorte eest rasket tööd teeme? :);
* tegelikult... oleks vist õigem olnud panna Mati esimest ja Kristo kolmandat vahetust jooksma - oleks esimesel naisel lihtsam metsa minna;
* teist korda ajaloos sain/võtsin 4.vahetuse, kuigi eelmisest korrast (Jänedal vist) on väga ebameeldivad mälestused;
* Kristo 1.sena metsast väljumine oli veidi oodatud, käib treeneri jälgedes ning harjumus (kogemus) ka juba mõningane :);
* Hannulal ei läinud päris nii nagu oleks võinud ... pimedas metsas närvi minek ei ole kunagi kiire tegevus;
* Kaial tuli täitsa kena jooks välja, ise tubli ja tundub, et selletalvine treening on õigesse kohta läinud;
* Mati oli stabiilselt hea;
* oleme Kennyga ennegi ühes võistkonnas jooksnud, kuid otsene vahetuse üleandmine pojale oli natsa naljakas;
* Kenny vead, SI-pulga kaotus-otsimine-leidmine ja sellega Laurist ning Kristjanist maha jäämine ja veel paar kohmitsemist metsa vahel ei olnud head;
* neljas koht pole kellegi koht.

Asi, mis pani kulmud kõrgele kerkima - TÄIESTI HÄMMASTAV - kuidas inimesed saavad vale numbriga punkti võtta?! Seda eriti teatevõistlusel, kus sinu jooksust sõltub teiste "saatus"?! Kiire? Pole harjunud numbrit kontrollima? Hoolimatu? Igatahes, mina ise tunneksin ennast ebakindlalt samas võistkonnas kellegagi, kes on teates vale punkti võtnud. Ja teatevõistkondade moodustamisel on paratamatult see ebakindlus samuti meeles.

Minu enda jooks oli selline - mittemidagiütlev. Alustuseks tegin pika soojenduse, vast 30min tuli ära, sest mootor ei taha enne kuidagi tööle minna.
Juba esimesele KP-le lähenedes sahmis 20sek varem startinud võrukate lätlane ringi, punkti võtsime järjestikku. Rajal joostes kippus eest ära venima.
Teine KP oli hajutus, mulle jõudis hirmsa hooga järgi ning läks mööda 30sek hiljem startinud Adele.
Kolmandasse jooksin veidi pikemalt teed mööda ja punkt laekus kenasti, rohkem Adelet ei näinudki. Neljandasse liikusin nõlva servast, siis tekkis jalge alla rajake, mis õigel kaugusel (kõhutunne seekord) hargnes vasakule sihiks - nii see punkt kätte saadigi. Raiesmiku kauges servas paistis lätlase tuli.
Viies KP, numbriga 51, oli ~15m vales kohas, soo vales nurgas. Jõudsin mina sookesse, aga mida pole, on punkt. Tekkis kerge segadus. Kaart ka midagi targemat ei näidanud, sest sellist märga kohta mujal polnud ning kusagil kaugemal ma kuidagi olla ei saanud. Õnneks ei jõudnud väga koledad mõtted pähe tekkida, peaga vehkides õnnestus tulega tabada helkurit ning punkt üles leida.
Kuuendasse (minul nr 62 ehk mitte kurikuulus 31) liikudes lätlase tuli paistis lähemal kui enne, ju tegi 5ndaga viga. Minuga samasse punkti ta ei läinud, kaheksandasse (56) ukerdades jõudis järgi ning möödus.
Järgmised kaks etappi sirutasin lätlase järgi püsimiseks veidi jalga ning selgus positiivse üllatusena, et enesetundes ei muutunud midagi, kuid kiiremini sai edasi. Mis nii viga!
Kümnes (42) paistis kenasti metsast kätte, nii et kerge kõrgemale kaldumine ei saanud karistatud.
Uhteoru ehk eel-eelviimase poole suundudes kontrollisin mitu korda suunda ja olin veidi kõhklev, sest lätlane (otsisin nime välja, Vieda) jooksis kindlal sammul pea 90 kraadi teisele poole. Einoh, ju siis nii. Mina sain enda punkti siiski enam-vähem talutavalt kätte, temal oma hajutusega vist nii hästi ei läinud.
Viimasesse punkti joostes sain jalad märjaks ja poriseks! See ei olnud ilus!

Ei, mulle meeldib, kui kogemus ja mõningane treenitus noorusuljustest ja kiiretest jalgadest (veel) jagu saab! :)
Ja, päris lahe oleks lapse või lastega koos poodiumile ronida (varsti vast).

Kolisin koondise kaardid ringi

aadressile http://o-koondis.blogspot.com/ . Nüüd seal juba kokku 4 kaarti punktidega väljas. Kel huvi - harjutage! :)