May 18, 2010

XPD Australia vol.1 - minek ja kohalejõudmine

Singapur, Changi lennujaam, 11.mai 2010, kl 20:50 (kodus 15:50)
Seekordne reis on teine poolümbermaailmareis sel aastal. Equador oli ajavahega -7h ning seda põdesin kindla nädala, raskendavaks asjaoluks oli ka kõrgus (2800m). Praegu on +5h täiesti normaalne ning tahaks juba magama saada (akna taga on juba vähemalt tund aega kottpimedus olnud), Cairnsis peaks +7h olema, eks homme ole tunda, kuidas on.

Siinses lennujaamas on vaibad maas! Mälu on selline lühike, aga Frankfurdis minuarust polnud, ammugi Tallinas. Igatahes, naljakas on astuda. Muidu on lennujaam nagu lennujaam ikka, Singapuris asumisest saab aru meenepoodide valiku ning enamuse teenindajate veidi lühema kasvu ja tõmmuma oleku järgi. Ostsin omale universaaladapteri ning lahe oli, mismoodi müüja võttis krediitkaardi kahe käega vastu ning pärast andis selle koos tšekiga samuti kahe käega tagasi. Ahjaa, tualette on siin kahesuguseid: normaalsed ja augu kohal kükitamisega. Oleks saanud vanu häid vene aegu meenutada :) kuid miskipärast valisin siiski harjumuspärasema.

Pikkade lennureisidega võib paksuks minna! Mul praegu väga kaua lennujaamades ootamisi pole, seepärast tundub, et kogu aeg peab sööma. Seekordsel Frankfurt-Singapur lennul Qantas'ega lasti söömiste vahepeal õnneks rahulikult 6 tundi magadagi, kuid veebruaris ...-Quito lennul KLM-iga tegeleti küll ületoitmisega! Hiljuti sattusin tegema keeletesti, kus üheks kuulamis-arusaamisülesandeks oli ka lennukites toitlustamine. Seal toodi välja, et toidu jagamise üheks põhjuseks on reisijate tegevuses hoidmine... Kui nii asjadele vaadata, siis – tõepoolest.

Frankfurt-Singapur lend kestis 12:05. Kogenud lennureisijana olin omale käsipagasisse vahetuspüksid kaasa võtnud, ning kuna mul ühe saksa mehega oli kahe peale 3 istet, sain end mõnusalt neist kahele kerra keerata. Teksadega poleks see kuidagi õnnestunud. Ilu nõuab ju ohvreid ja kitsaid pükse :)

Cairns'i lennujaam, 12.mai 2010, kl 9:50 (kodus 2:50)

Hetkeseis selline, et minu kott otsustas reisist rohkem võtta kui mina ning jäi kusagile poolele teele maha. Loodetavasti oli see Darwin (Austraalia), kus mul oli alla tunnine ümberistumisvahe. Kui nii oli, siis saan koti homme kätte. Kui see aga Singapuri jäi, võib kauem minna! Sellisel juhul saab huvitav olema :)

Kahel viimasel lennul sain erikohtlemise osaliseks! :) Hea oleks seda mu suurepärase isiku ja kena väljanägemise arvele panna, kuid tegelikkus on vähem roosiline – need reisid, kuhu 2 kuud tagasi mu piletid hangiti, jäid ära, ning tehti väikseid ümberkorraldusi. Tekkinud „ebamugavuste“ korvamiseks sain JetStar'i lennukites tasuta süüa (jälle!), muu rahvas pidi ostma. Ausalt öeldes see söök ei korva teadmatust vahetusriiete ja -jalatsite saabumisest.

See-eest oli päikesetõus pilvede kohal super! Maa peal valitsevast niiskusest ja soojusest (+25) ning palmidest ei räägigi. Darwinis avastasin, et lennukile minejatest olen mina üks 10-st, kes kannab kinniseid jalanõusid, ülejäänud 100-l olid jala otsas mingit sorti plätad.

Vaade lennukiaknast näitas, et enamus Austraaliast on inimtühi ning vähemalt siinses piirkonnas väga kõrgeid mägesid pole.

3 comments:

Eveli said...

See pidi idamaades viisakuse märk olema, kui kahe käega asju antakse - Koreast samad kogemused. Aga ilmaga ära uhkusta, meil siin on ka jubepalav

Tõnis said...

Nende imelike plätade nimeks on seal "thongs". Pubisse külma ginger ale't otsima minnes ei maksa imestada kui teinekord näib teatud liiki aluspesus sisenemine keelatud olevat. Maailma kuklapoolsed inimesed kutsuvad niimoodi varbavaheplätusid :)
Ja Evelil on õigus - meil on ka mõnusalt soe!

Anonymous said...

Elo, kui Cairns´is aega, siis võta snorgeldamisreis suurele vallrahule, soovitan SeaStari firmat. Nemad on ainukesed, kes teevad maabumist ülikiftile Michaelmas Cay saarele.
Ott