Seekord sai siis käidud välismaal, ujumas. Rattaga. Ratas ei ujunud. Mina natuke küll, aga tõepoolest - ujumispilti pole.
Nüüd ma saan aru, miks välismaa inimesed rattapükse ja -kingi armastavad... Juurikad, kivid, üles-alla - rattakingadega oleks metsaradadel turnimine märksa lihtsam olnud. No ja rattapüksid oleksid olemise pehmemaks ja turvalisemaks muutnud. Kui kunagi järgmine kord tuleb, olen targem.
Ühte kurja kruvi kohtasin samuti. Olen selle rattaga sõitnud juba neli aastat, ja kordagi pole midagi kummi sisse sõitnud. Nüüd siis, nö lambist, otsustas kenal siledal kergliiklusteel vedelev kruvi mu rattale julmalt külge lüüa. Tulemuseks teadagi mis. Sain esmakordselt elus täiesti ise rehvi vahetada. Hea, et kõik vajalikud vahendid targu kaasas olid, kuigi üldiselt võiks ju nii olla, et "kui vihmavari on kaasas, siis vihma ei saja"... Igatahes, 24+ tundi on minu paigutatud uus sisekumm juba kestnud!
Aga tegelikult oli välismaal tore :)
... Võib tõstatuda küsimus, et miks ma seda kõike teen. Saaks nüüd täpselt isegi aru, või kas ongi vaja kõigest aru saada. Üldsõnaliselt öeldes on elämää laiffi ja kõik ei ole alati nii nagu ta välja paistab või paista lastakse.
2 comments:
Vaatamata mõnele vahejuhtumile tundub väga muhe päev ;)
Lausa kaks toredat päeva oli! :)
Post a Comment