Sep 15, 2013

Kambja Xdream

Selle aasta neljas Xdream oli minule teine. Ja üldse kolmas seiklusspordiüritus sel aastal (vahepeal oli Rokua Geopark Challenge ka). Orienteeruma olen vähe sattunud, muude alade võistlustel mulle ei meeldi käia. Kuna sportlikke eesmärke pole, siis on trenni tegemine selline ... lünklik olnud. Enne Kambja võitlust olin eriti murelik oma jooksuseisundi üle, sest viimastel kordadel jooksmas käies on 6min/km tempoga joostes pulss 157 juures olnud, mis pole üldse normaalne.


Esimest korda hooaja jooksul õnnestus meil algselt planeeritud tiimiga osaleda. Arvestades Heiti lennukust soovitasin tal minu jaoks tugev jooksukumm valmis panna. Tommi hoolitses rattal vedamise süsteemi eest. Mul oli vaja vaid kohale tulla ja oma rattalegi kaardialus kinnitada - senine kogemus näitab, et mehed lähevad vahel veidi hasarti ;-) Võistluse eesmärk - tulla 10 hulka, et koondtulemus oleks samuti 10 hulgas ja heade kokkusattumiste korral isegi 6.

Kaarte lahti harutades oli uurimist palju. Esimene hajutus - arusaadav. Mina võtsin omale kõige lihtsama ehk B, Tommi valis A ja Heiti sai siis C. Kogunemise leppisime kokku elektriliini alla veidi teel KP2 poole. Edasi valik kanuuga - erilist vahet pole, kumbapidi seda ringi teha, vaatame kohapeal. Siis vaja kanuu tuua KP43 juurde ... huvitav, kus see on? Aaa, KP2 on ka 43. Järgmisena valik ... et kuikaua? Hmm, päris lõpuni välja, KP73 juures "valiorienteerumise lõpp". Pärast seda lisaülesanne ja finiś. [Minuarust on päris kunsttükk seda (A-raja) legendi kuidagi teistmoodi tõlgendada.]

Peaaegu kogu rada ratas? No sel korral võiks mulle isegi sobida ... 

Stardihetk tuli kätte nii äkitselt, et mul polnud kiivergi veel peas. Kusagilt tagareast startides (number 37) tähendas see seda, et põlluäärsesse üksteise taga kulgemisse jõudsimegi Tommiga umbes numbriga sobival positsioonil. Heiti oli kusagil eespool juba. Elektriliini all sain alustuseks mehi ja siis veel eraldi Tommit päris pikalt oodata. Oli teine Eesti võsaga pikemalt tutvunud :) Me Heitiga jõudsime ära planeerida kaardi esimesel poolel olevate punktide võtmise ja teiselt poolelt kuni 57-ni. Vaadates järjest kõiksugu erinevate võistkondade möödumist oli tunne, et oleme viimased. Kanuu algusesse sõidul möödusime tiimidest sarnaselt nagu vahel on hilisemad võitjad (eri võistlustel) meist kusagil poolel rajal möödunud. Kanuu alguses koht 37.

Kanuu oli kiire - vaadates vaheaegu, oleme kanuu alguse ja valiku esimese KP-ga vähendanud vahet hetke liidritega (vastavalt Salomon ja Vaude) 7 sekundit (oli 11:09 ja pärast 11:02). Täitsa kahju et kanuu lõpus punkti polnud, päris uhke oleks segavõistkonnana saada kanuus mingi 2-3 aeg ;-). Andsime päris hooga, mul oli tükk tegemist meeste taktis tõmbamisega. Heitsime Heitiga nalja, et nüüd saime Tommile näidata, et tegelikult on Xdreamil palju hea tasemega ja toredate inimestega võistkondi.

Valiku järjekord kaardi esimesel poolel: 44-42-53-52-40-39-38-36-41-35-31-54. Kõige keerulisem oli - mida teha 53 ja 41 vahel, ehk millal võtta 52? Meie valiku põhjenduseks sai, et 36 ja 41 vahel 52-s käimine on palju keerulisem kui teha enne 40-t ilusat teed mööda kerge edasi-tagasi sõit ja tulla 40-le peale nö tagantpoolt. Omaarust olime liikunud väga hästi, mitõttu tuli 39-s väikese üllatusena mõnede konkurentide nägemine, kellest olime omaarust juba ees. Lootsime, et ehk on neil 52 veel võtmata.

36 juures olid meeldiva üllatusena palgid üle kraavi, olime juba hinges valmistunud vesisemaks ettevõtmiseks. Võistlusjärgselt foorumis arutatud niidetud põllu ületus, millel mingitel andmetel olla juba talivili "nina välja pistnud" ... hmm ... mul ei tekkinud küll mingit kahtlust selle ületamisega. Sest: 1) kaardil oli tegemist poollagedaga, 2) keegi polnud takistamas selle põllu ületamist, 3) ega korraldajad pole lollid, et paneksid punkti sellisesse kohta, kus loogilisele liikumisteele jääb keelatud ala. Aga sellel põllul oli raske sõita, ja tõus 41 oli raske ja tee 35-e täis B-rajalisi ja liiva, ja tõus oli ka seal! :)

31-st väljudes tegime Heiti ettepanekul ja minu heakskiitmisel ~2min viga, mõeldes kavalalt suht otse järgmisele punktile peale minna, aga sõitsime 90-kraadi valele poole alla ja pidime uuesti veidi mäge forsseerima.

54s sai ratast vees tassida ja minuarust on eriti kummaline korraldajate kallal tänitada, et jooksud läksid vett täis jmt. Seiklusvõistlusel on elementaarne, et spordivahendid saavad ja ka ise saad katsumusi, mida tavavõistlusel pole. Kui kardad midagi lõhkuda, siis kas ei tule kohale või arvestad juba ette teadmisega, et tuleb pärast suuremat sorti hooldus teha. Nagu väikeste lastega koos millegi küpsetamine - rõõm tegemisest ja tulemusest on palju suurem kui vaev hilisemast koristamisest ;)

54s ehk kaardi pööramise kohas olime 8ndana, liidritest (Vaude) maas 15:32. Juurde on tulnud vaid 4,5 minutit, pole paha! Küll mulle ikka meeldib, kui "kavalusega" saab jõule vastu!

Kaardi pööramisest oli tehtud plaan 54-67-55-56-57. 56 seepärast enne 57, kuna ilma väga süvenemata tundus, et 58-61 osa on parem võtta alt tulekuga.

Lisaülesandes jooksis Heiti ronima, mina planeerisin edasist rada ning Tommi täitis joogipudeleid ja aitas kaasa mõelda. Planeerimine oli päris keeruline ... Lõpuks otsustasin: 59 teelt edasi-tagasi jooksuga, ratastega 61 juurde ja siis vaatab kas 58-60 ratastega või jalgsi. Edasi 62-62-63-64-65-70-69-71-72. 63 ja 64 kätte saamiseks kaardist välja mineku välistasin, sest minuteada mõlemad teed lähevad Tartu-Põlva maanteele välja ja see on keelatud tee. Kusagilt otse läbi metsade ei tahtnud rattaga rassida. Korra nägin ka ka seda rada, mis ühe väikese järve kõrvalt läheb ja kust Vaude ka läks, kuid vaatasin et 66 tuleb ka kunagi ära võtta ja teid mööda sõidan ka mina päris kiiresti, nii et võime sõita küll. Kaardi järgi Lalli-Veski juures peaks nagu läbi hooviala minema, aga kuna muud varianti 65-de saamiseks ei paista olevat, siis - ju sealt saab läbi ja korraldajad jätkuvalt teavad, mida teevad ;)

Heiti küll veidi kõva häälega avaldas arvamust mu orienteerumisosa (58-61) valikust, kuid tuli ikka teeristis minuga samale poole kaasa :) Veidi hakkasin ise ka kahtlema oma valiku õigsuses, kuid kuidagi ei tahtnud uuesti 56-st läbi sõita ... Võtsime 59 edasi-tagasi jooksuga. Edasi ratastega 61 juurde ja lühike jooksuots punkti. Ratastega teele tagasi, liiga vara pööre kaduvale rajale ja sellest tulenevalt veidi metsas ragistamist ratastega. Õige tee 58-60 poole oli ka mulle sõidetav. 60st edasi teele ja sealt siis kaarega 62 poole. Ma isegi takkajärgi laua taga vaadates ei oska arvata, milline lahendus meie jaoks kõige parem oleks olnud ... Täitsa ise oleksin tahtnud vist rohkem joosta, aga mehed eelistasid rattaga metsa vahel seiklemist. Päris lahe oli takkajärgi GPS-jälgimisest vaadata, milliseid eri variante suudeti välja mõelda! Kokkuvõttes vist võitis siiski see, kes plaanitu kõige korrektsemalt ellu viis.

Heinapallide tassimises sain lihtsalt ilus olla, kuna Heiti haaras 2 palli õlgadele ja ma ei protesteerinud selle vastu.

63 poole sõites küsisime Lalli-Veski talu juures kenasti pererahva käest, et kas tohime nende hoovist läbi sõita, ja vabandasime. Pärast samast kohast tagasi tulles kuulsin Mareti võistkonda (AT Nobe) sama tegevat. Ma ikka loodan, et korraldajatel oli pererahvaga enne räägitud ja hoiatatud, milline mass nende juurest läbi tuleb ... Hea et mesilasedki olid kinni pandud :)

63-64 tuli uuesti võistlustunne sisse, oli kuulda mitut võistkonda punkte otsimas. Torni punktis võrgul kõõlumine tundus veidi ka ohtlik, sest käed-jalad just kõige tugevamad enam polnud. Mäest alla ratastele tagasi joostes võtsime hoo uuesti ülesse.

70 võtsime lausa kaks korda, sest 69st tagasi teele tulek käis just sedakaudu. Oli kuulda ja rataste järgi näha, et 2 võistkonda pole meist kaugel ... Oi kus mulle ei meeldi see lõpus pingutamine, nii mugav oleks ju rahulikult "tiksuda"!

71-72 osa olime mõelnud jalgsi, kuna 72 võtmine ratastega tundus keeruline. Tehaseala kõrval rattaid maha jättes ja niidetud põldu nähes oli raske otsust ümber mõelda. Juba poolel teel 71-e oli valus vaadata, kuidas veidi kaugemal mingid ratturid kihutava sama punkti poole. Ja valus oli ka tõdeda, et põld on rattasõiduks vägagi sobilik. Kas siin nüüd saamegi kellegi käest haledalt ära? Oli tunda, et meeste seas ärritus tõuseb ... Mina ei julenud selja taha vaadata.

Rattaots lisaülesande algusesse. Mingi tiim tuleb tagant suure hooga. Nike ... Et mismoodi? Kust nemad nüüd siia said? Nagu kiuste lõi Tommil pikalt ähvardanud kramp reide ja sai kuulda ühte-koma teist. Kanuude juurde laekusime paar meetrit Nike'st tagapool, suure kiiruga läksime kanuusse nii, et Tommi oli ees ja Heiti taga. Vaja ilma aerudeta teisele kaldale ja tagasi jõuda. Natuke vingerdasime ja veidi enne vastaskallast lõid mu ees ja taga "lained üle pea", nii et mõtlesin "siia me nüüd jääme". Õnneks pealtvaatajate ergutuste mõjul saime kaldale ja uuesti kanuusse istudes oli kaal õigetpidi paigas. Nike polnud veel lootusetult kaugel. Kiirelt ratastele ja finiši poole (sealt kiriku kõrvalt) ajama. Üks Nike omadest on ees, aga tulemus võetakse viimasest... Hea, et seekord on mul ikka õige käik sees! Huh, finiš! Ja kus Nike on? Kadunud! Takkajärgi - olid veel veidi Kambja vahel seigelnud :)

Finiši arvasid mehed, et viimase 10 minuti ütlemised olid vaid võistluse lahutamatu koostiosa ja tegelikult ei öeldudki ju midagi. Mehed on ikka imelikud :)

Kokkuvõttes - oli tore spordipäev, veelgi toredamad tiimikaaslased, eesmärk sai täidetud 6.koha näol ja oleme rahul! Vähene jooks sobis ja õigete planeeringute tegemise olulisus ka sobis.

Kõik need mehed aga, kes Xdreamidel lõpuprotokollis minust tagapool on ja Tartus elavad - tulge trenni! http://spordielamused.ee/trennid/trennid-tartus/ Valus on vaadata, kuidas ennast lõhutakse, kui päris lihtsate nippidega ehk õigel ajal õigeid asju tehes saaks vormi paremaks!

Pildid pärinevad Meelis Toomi lehelt, Evelilt ja Maarelt.

No comments: