Raske õppustel, veel raskem lahingus?

Alljärgnevalt on teemaks mõned trennid/võistlused, kooliasjad ja läbivalt sügav-sügav filosoofia!

Niisiis, kenal päikesepaistelisel pühapäevahommikul äratus kell 7:30. Kella 8-st täidan kaks suur plastpudelit veega (4,5kg kokku) ja asetan seljakotti. 8:30 olen juba Turu-Riia ristis. Tükk väntamist, kummid tunduvad tühjad, dressikas lopendab seljas. Kerge peatuse ajal kontrollin - on küll kummid täis; ja tuul tahab ümber lükata.

... See siis tänane rattasõit Ilves-3'le, distants ~32km ja aega võttis 1:56. Kohal olles mõtisklesin tõsiselt, kui pehmeke ma nüüd olen ja kas tõstan ratta Ilvese veokasse ning tulen autoga tagasi ... Aga külm läks üle ja auto sõitis ära ja nii ma istusin uuesti sadulasse. Täpselt needsamad ~32km ja aega võttis 1:30. Läks nagu lennates ja tuul tuli ainult mõnel laskumisel. Kui poleks ise sõitnud, ei usuks, et vastu- ja allatuul nii tohutult sõidukiirust (-kergust) mõjutavad!

Enne seda, kaks nädalat tagasi oli XT seiklus, kuhu suht viimasel hetkel sebisin omale seltsiks katsevõistluse tulemuste põhjal porgandite (aka Kadarbiku Kanged) tiimi mittepääsenud Heiti. Tulemusi vaadates kahtlustan teatavat kokkumängu! :-) Stardist panime hirmsa hooga minema, mul süda kurgus. Algul minu käes olnud SI-pulk vahetas suht kiirelt kandjat ning kui ~20min oli tormatud, oli kandami kergenemist juba tunda ning võis jooksma hakata.

Hämmastavalt kerge oli. Ahjaa, mul olid tuttuued o-jalatsid jalas! Oroc-280, püsisid kerged kogu raja ning ega ma neid jalas ei tundudki. No aga seigeldes tegime ühe ~5min vea jooksuosal ning nr 26-st jooksime igaks juhuks lihtsalt kõrvalt mööda. Rattaosa esimeses pooles uurisin kaasvõistlejalt välja, et võistlus ei saagi 40min pärast läbi, vaid aega on 1:40. Mis muutis arusaadavaks nende selles kohas (veel) viibimise :) Rattasõit ise oli raske kuid see-eest jõudu nõudev. Finiśis tuli mulle (väga) üllatavana porgandite põhitiimiga sama punktisaagi kogumine. Ajaline kaotus 4:18. Minu tippvorm?

Tippvorm oli küll tegelikult planeeritud järgmisele (tänasest vaadates siis eelmisele) nädalavahetusele, kuid sai neljapäevakult kerge tagasilöögi. Reede hommikul ärgates tundus olukord imelik ja kraadiklaas näitas 37,2. Aga kokku oli lepitud Xdreami tiimikaaslastega Alari ja Reinuga tutvumine koos kanuusõiduga Tänassilma jõel, nii et bussile minek. Tõesti, Alarit tean enne küll, aga koos sportinud ei ole, nii et ikkagi tutvumine. Kanuutada oli tore ja läks vist kergeks vastastikuseks demonstratsioonesinemiseks, nii et laupäeval oli selg väga valus ja pühapäeval käed lihtsalt veidi pehmed :)

Laupäeval tarbisin ohtralt Coldrex-i, lõpetuseks ka veidi Paracetamoli, kuid kodust Jüriöö ja Keila poole teele asudes oli triip 37,6 peal ja autos oli nii-palav-nii-palav. Otsustasin igaks juhuks noored tüdrukud rajale lasta (olen kunagi palavikuga Jüriööd jooksud ja tulemus polnud kõige paremate killast) ning taandasin end Ilvese esimesest võistkonnast. Nii siis juhtuski, et lõpuks eriti tänu Kristo suurepärasele jooksule sai igavesti hea 2. koha võistkond, kus keskmine vanus ~20!

Pühapäevahommikune enesetunne polnud kiita, paaritunnise üritamisega ja suure pingutusega sain omale sisse pooleliitrise jogurti. Ilus ilm ja toredad inimesed Vabaduse platsil varjutasid mu omad tunded. Soojendusjooks piirdus sellele kirikule mis seal on (Jaani?) tiiru peale tegemisega. Ma tean küll, et sellest mu "käima tõmbamiseks" ei piisa, aga no tõesõna on natsa imelik sooja teha enne 3,5-4 tunnist spordiüritust!

Start ja suur tormamine. Ei ole seda õiget teravust! Ja põhimõtteliselt sealt saigi alguse vastus küsimusele, et "Millega te (siis seekord - minu täiendus) Kadarbike käest ära saite?" :) Kohtadel 10-20 on sellised rahvamassid liikvel, et kui esimese spurdiga ettepoole ei saa, ja eesolijad viga ei tee, siis hakkab vahe ainult kärisema. Eriti, kui ise paar teevaliku viga teha ... Hämmastusega avastasin aga, et pärast teletorni olnud jooksuetapil, kui Viivil veel jalg terve oli, olime täitsa võrdsed või isegi paar sekundit kiiremad! Vau! Hakka või uskuma, et treening tõepoolest parandab sportikku saavutusvõimet!

Mis meil seal siis veel oli ... :
* Lisaks alguse tormamisele rulluisk, kus alguses ei tahtnud uisud kuidagi jalga minna, aga kui sõitmiseks läks, haakisin end püsiühendusega Reinule külge ning teekond läks kui lennates. Imelik, miks paljudes tiimides igaüks ise omaette tuult rammib? Kõik tahavad ise tugevaks saada?
* Rattas tundsin tõeliselt, mis tähendab koos liikuda endast pea (väga suure pea!) jagu tugevamate sõitjatega! Täitsa mõnus, kui sulle aeg-ajalt hoogu juurde lükatakse! Tänud Reinule!
* Teletorn oli rahvamatk.
* Jooks õnnepunkte otsima oli raske, hirmsasti igatsesin kummi. Imesin ühe geeli sisse.
* Õnnepunktidega väga palju õnne polnud, aga õnneks saime sealt minema enne kõige suuremate masside saabumist.
* Palgitassimise raskusest ei tea mina midagi! Meil oli tööjaotus - mehed tassivad ja ma olen niisama ilus. Kõik said oma ülesandega hästi hakkama, eriti mehed, kes kippusid seda tassimist jooksusammul tegema! Haavapuud tassisid, see pidi kergeim olema.
* Kanuu põhi oli pehme, elas oma elu mu jalge all. Väga palju me Alarit jooksma ei saatnud ning jahisadamas tassisime kanuud vist veidi palju. Kuna olin täheldanud, et kaks tornis meiega koos olnud segavõistkonda oleme kusagile ära kaotanud, siis mina igatahes mingit erilist kiiresti liigutamise vajadust ei tundud.
* Rulluisutamine tagasi oli uuesti kiire. Tuttavad tüübid Jokast hakkasid hirmsa hooga selg ees lähemale tulema.
* Viimane jooks ja selgub, et tuttavatele tüüpidele Jokast meeldib väga meiega koos olla ja treppidel trügida. Nagu tavaliselt, läheb minu jalg kergeks, kui lõpu lõhna on tunda.
* Viimase lisaülesande ees on mingi tropp ja A-rajakad lastakse lasterajakatest (ei taha siin kedagi solvata, lihtsalt tore väljend) ette. Mina lähen hüppama, ja eelnev trepil trügija kohe peab ka siin trepil minust mööduma. Jätsin meelde!
* Hüpata oli tore, tahaks veel!
* KP 45 märkimisel on mingi tunglemine, tuttavad tüübid Jokast lähevad hasarti. Minu jaoks segastel asjaoludel küsib Alar, et kas keegi meist KP43, lisaülesande alguse ka võttis. ... Eee, kas pidi?! :)
* Jee, ma saan veel hüpata!
* Finiśis avatud exceli tabel annab meile tulemuseks I koha segavõistkondade arvestuses. Arvestades, kui tugevad mehed mul sel aastal on, ja et järgmisele, Rõuge etapile, eelneb mul kokku kahenädalane treeninglaager Śveitsis ja Prantusmaal, ootan huviga ilma excelita võitu!

Aa, mis veel... Bakalaureusetöö ... Mnjah ... Kas 20 päevaga, millest enamus on tööpäevad ja nädalavahetustel on võistlused, kirjutab 30 lehekülge kokku? Ausõna, materjale on mul 10x rohkem ja ma olen niiii palju huvitavat teada saanud! Oh, ja spordiajalugu ka veel ... :)

:) Tegelikult pole asi üldse naljakas, aga nagu spordis, nii ka elus ja õppimises - algul ei saa vedama ja pärast ei saa pidama ja protsess on järjekordselt tähtsam kui valmis produkt ... Elame - näeme.

No muidugi tervitaks siinkohal ka oma bakalaureusetöö juhendajat! Luban - hiljemalt homme hommikuks on vähemalt tiitelleht olemas! Ausalt!

Siit tekib mul (ma arvan et igati õigustatud, eksju) küsimus - millal ja milles lahing toimub?