Jajah, nüüd ongi nii, et nädala pärast olen juba teel. Koos Mountain Loghome/ISC tiimiga läbi kogu Euroopa Portugali poole. Väljasõit 1.novembril, kohal vast 5ndal, MM-i start 8.novembril kell 10:00. Tagasi Eestis võiksime olla kas 18 või 19. Loodetavasti tuleb lõõgastav puhkus, väga on juba vaja!!
Minu team MM-il on Globaz.pt - Boxit, ja esineme numbri all 50.
Oktoobrikuus olen natuke trenni teinud, natuke haige olnud, võidelnud tuuleveskite ja iseendaga. Nüüdseks peaks aga kõik korras olema, päästa ei anna enam midagi! Viimaseks Eestis oleku nädalaks näeb reźiim ette söömist ja magamist, seda kipuvad segama/täiendama mõningased koolitööd, minu äraolekul toimuvate trennide jaoks asendajate leidmine ning tööasjade selliselt sättimine, et kõik minu äraolekul sujuks nagu mind polekski vaja (kuigi, ma olen täheldanud, et osad inimesed ei oska seda hinnata).
Trennitegemisest ... ütleme nii, et ... Rattasõidus pole ma peale esimese korra kahte kukkumist rattakingade tõttu külili käinud, küll aga on reie tagumised lihased veidi rohkem pinges kui ennevanasti. Kajakiga käisin Emajõe peal kaks korda sõitmas, õnneks läksid varsti ilmad külmaks ja rohkem pole pidanud minema (Lodjakoja ja raudteesilla vahelisel lõigul on raske midagi uudset leida). Ahjaa, kajakkide leidmine Tartu pealt oli tõeline õnnemäng, täiesti juhuslikult sattusin vana kursavenna Iloga neist rääkima ja tema oma tuttava-tuttava Kaido käest saingi lausa samal päeval kajakki laenata. Järgmisel korral oli abiks Margus, omakorda Kaido tuttav. Näis, mismoodi ma neile tülitekitamise korvan.
Jooksmas olen (iseendalegi üllatuseks) ka paar korda käinud. TA OK 8h rogain sujus paremini kui oleksin oodanud (kuigi lollisti jätsime ühe 3-se punkti tee kõrvalt võtmata), jalad ei hakanudki niipalju valutama kui kartsin. Eilne KOKU jooks möödus mõõdukas tempos ilma tüsistusteta. MM-ks aga pean kindlasti valuvaigistit ja mingeid kavalaid määrdeid kaasa võtma, sest eelmise aasta vigastus lööb tõenäoliselt jälle välja, ja põlvede ümbrus pole ennast ka kuigi kenasti üleval pidanud sel aastal...
Selle nädala jooksul pean veel ronimisseinalt korra läbi käima ja paluma omale paar nippi meelde tuletada ning 4 SI pulka, 6nda seeria oma, hankima - siis olengi valmis. Niivõrd-kuivõrd, mul on jätkuvalt kahtlus, et nii pikaks seiklusspordiks ei saagi valmis olla! Hea on, et hirm hakkab üle minema! Tundub et asendub närvitsemisega :)
Nüüd aga, hea tujuga uude nädalasse, vast elan üle ka huvitavad jutuajamised tööandjaga. Mis ei tapa, teeb tugevamaks!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment