20.juuni - XXV Laulupeo tule toomine

Ma ei ole kunagi käinud laulupeol ega tantsupeol. Ei osalejana, ja minu mäletamist mööda ka mitte pealtvaatajana. Toredad üritused jne, aga minust kuidagi mööda läinud. Sel aastal aga õnnestus osaleda laulapeo tule tulemisel. Kogu asi jättis väga sügava mulje. See, et mul täna (21.juuni) on turi ja selg haabja juhtimisest mõnusalt pakitsev, on üks asi. Teine ja võimsam on laulupeo hindamine - kui palju inimesi on selle ettevalmistusse kaasunud ja kui paljud elavad nö raja kõrvalt sellele kaasa! Fotod ettevõtmisest on Nagis.

Veidi ajalugu ja tausta 2009.aasta laulu- ja tantsupeo tuletulemise ajalehest.
Laulupeo tuld on Tartust Tallinnasse toodud alates 1969.aastast. Liikumisviisid ja teekonnad erinevad. Seekord mööda veeteed. 13.juunil süüdati laulupeotuli Tartu laulupeol, tantsupeotuli süüdatakse 23.juunil Kihnu jaanitulel. Kokku saavad nad 27.juunil Pärnus ja liiguvad mööda merd edasi Tallinnasse, kuhu jõuavad 2.juuli õhtul. Tartu-Pärnu veetee, ajaloolise hansatee, kasutamise idee tuli Tartu meeskoori Akadeemiline Emajõgi meestel ("peasüüdlane" Mati Raamat). Nemad ja naiskoor Emajõe laulikud on põhiline korraldusmeeskond.

Tartust Pärnusse liigub tuli päris huvitavaid veesõidukeid kasutades: viikingipaat Turm (ehitas Lodjakoda Soome Laipuri laevaleiu järgi, vette lasti 6.juunil 2009, on 12m pikk ja 2,5m lai, liigutajaks 10 sõudjat või raapuri), kalepurjekas Paula (Võrtsjärvele iseloomulik kalapüügipaat), haabjad (soome-ugri päritolu pikk ja kitsas ühepuupaat).

Mina osalesin 7.ndal etapil, Võrtsjärve äärsest Valmast Tänassilma. Võrtsu peal kalepurjekaga, Tänassilma jõel haabjatega. Kokku 23km, sellest jõel kas 17 või 15km. Jõel vastuvoolu, muuseas! Aega kulus kokku 10h, sellest puhas sõiduaeg haabjates 7h. Vihma saime vist ainult 10min jagu, sedagi peamiselt kaldal olles.

Meie punt oli kokku 18 nägu. Kuna sõidukites oli kohti kokku 14, siis osa seltskonnast vahetas end vahepeatustes. Sõidukiteks oli 5 haabjat ja 1 kanuu. Haabjas on ka nagu kanuu, aga puust :)Haabja mõla on samuti puust, pikk ja kitsas, harjumatu, kuid toimib haabjaga koos suurepäraselt.

Esmane paatkondade mehitamine Oiu sillal läks valutult - mis sa ikka kraakled kui mitte kedagi või ainult mõnda inimest tunned! Mina ja Serle moodustasime Lennutaadi naishaabjaskonna. Lennutaat oli meie haabja nimi (nii haabjatekunn Jaan ütles), ühtlasi oli ta ka ainuke kahene, kõige väiksem ja kergem. Väga me ei vingerdanudki, ja enne esimest peatust Kärma sillal keerasime end suure voolu kaasabil risti jõega ainult ühe korra.

Kärma sild on selline tore koht, mille Viiratsi vald tegi paar aastat tagasi korda, ja nüüd teispool jõge kodutalusid omavad inimesed saavad sinna autodega ligi. Pererahvas oli tulnud meid tervitama mitme põlvkonnaga (ja tõid meile söögilauad-toolid ka) ning olid kogu laulupeoteekonna esimesed, kes süütasid laulupeotulest omale kojuviimiseks tule.

Järgmine teelõik Rebaste sillani oli kõige kirjum. Kõigepealt tuli inimesi haabjate vahel mitu korda ringi vahetada, selleks et kõigi suht vähese kanuusõidukogemuse pealt haabjad ikka õiges suunas liiguksid. On ikka meeles, et tegemist on vastuvooliga?! Vahetusi tehti veel, sest kallast, kuhu minna, eriti polnud. Siis sai, (ma pakun, et koha nimi on Kanavari) vana veskitammi juures, meetrikese jagu haabjaga mäkke üles sõidetud. :) no olgu, vast oli veidi vähem, igatahes tõus oli silmaga nähtav ja vool tugev, nagu ikka kitsa koha peal. Huh, hakkama saime Serlega! Neli paatkonda olid juba teisel pool, ega meil muud pähe tulnudki, kui et: "kui tuleb minna, siis tuleb minna". Tammist 15 min edasi, paremat kätt punase katusega maja - Jaan ütles, et sinna tuleb sisse keerata, puhkama. Pererahvas oli juba veel ja kaldal ootamas, grillis meile liha ja pakkus muffineid ning veini. Tekkis juba mõte, et kas ongi niiväga vaja sinna Tänassilma täna minna... :) Ahjaa, välikäimlaga meil vedas, saime õigel ajal ära käidud - laupäeviti see vaid 16-ni avatud!

Enne Rebaste silda koondasime vägesid ja randusime enam-vähem koos. Olevat olnud vaimustav vaatepilt! Pannkoogid maitsesid ka head! Kuigi, pisitasa hakkas tunduma, et söögikordi on liiga tihedalt :)

Viimane ots Rebastelt Tänassilma sai kuidagi kiiresti otsa. Oleks tahtnud veel! Lennutaadi naiskond sai segakonnaks, Tiit asus esindama segajat poolt. Serlega võrreldes kaalu rohkem ja jõudu veel rohkem ja puusanõksu seda rohkem vähem. Haabja juhtimine läks raskemaks, aga sõit see-eest kiiremaks :) Kui Rebastel olime graafikust maas, siis Tänassilma jõudsime lõpuks viisaka veerandtunnise hilinemisega.

Tänassilma külas elab ~160 inimest, neil on külavanem ja küllalt uus rahvamaja. Lausa piinlik omal, kuid jätkuvalt imestan - täiesti täisväärtuslik elu on ka väljaspool Tallinnat ja Tartut!

Hilisõhtune ärasõidueelne Steni ässitamisel toimunud ühislaulmine rahvamajas oli super! Kõvasti ja valesti osalesin minagi, loodan et väga välja ei kostnud. :)

Ahjaa, eelmisel õhtul Valmas, Järveveere Puhkekeskuses, Tule Tulemise 6.etapi lõpp-punktis toimunud teatrietendus ... see oli super. Algul ma arvasin et tegemist on külateatriga, järgmisel päeval sain teada, et tegemist oli Viljandi maakonna vallavanemate ja volikogude juhtidega ning -liikmetega. Etendus rääkis kurjast ja pahast vallavanemast, kes lõpuks oma karistuse sai. :) Tasuta etendus, korjanduskarp käis ringi liikumispuudega lastele liikumisroboti hankimiseks. Tundub, et Viljandi kandi rahvas on oma juhtidega rahul ja majanduskriis pole päris nii hull nagu meediale tuginedes võiks arvata!