... No ja põhimõtteliselt nii ma sinna sattusingi!
Tehnilise poole pealt oli mitmeid juhtumisi. Kõigepealt suutsin septembri alguses (tõepoolest, enne korraldajatele kirjutamist) osta EasyJet'i piletid liinil Berliin-Lissabon-Berliin ja jätta tähelepanuta et vajalikku perioodi ei taheta mulle Tallinn-Berliin-Tallinn pileteid müüa. Olin vist ainuke inimene Eestis kes ei teadnud et novembri algusest EasyJet lõpetab Tallinnast Berliini lendamise! Selle case kokkuvõttes 1500.- raisatud raha.
Siis aga, nagu taevast sülle kukkununa, korraldas Finnair Stockmanni Hullude Päevade ajal sooduspakkumise, kus ka Lissabon sihtkohana kirjas. Hurraa! Palusin vend Eerol mulle sealt piletid hankida, mispeale olingi 17.oktoobril 3100.- krooni eest Tallinn-Helsingi-Lissabon-ja-tagasi lennupiletite omanik. Kusjuures nii osavalt, et koju jõuan reedel ning L, P saan veel kooligi minna. Õrnalt käis küll peast läbi, et kas olen siis üldse sellises konditsioonis, et suudan end tundidesse vedada, aga noh, see aeg oli ju alles kaugel.
Oktoobris-novembris tegin trenni. Tegelikult juba augustist alates. Niivõrd-kuivõrd muidugi, enda kohta päris hästi. Pilviga panime 11.oktoobril TA OK 8h rogaini naiste arvestuses kinni. Maku, Tiidu ja Leivoga olime 8.-9.novembril Lätis Bike Adventure 24h üritusel 5.ndad ehk ka väga tublid. (Kuigi, jah, pärast seda üritust pole ma oma ratast puutunudki, ootab garaaźis uut majandusaastat ja koos sellega saabuvat kapitaalremonti.) Peamiselt küll kooliga seoses, käisin Auras ujumas. Kolmel esmaspäeval käisin TÜ halli ronimisseinal Andrese juures köievidinate ja nende abil köitel liikumiste õpetust saamas. Eriti lahe oli jalgade olukord pärast seda, kui nädalavahetusel oli Bike Adventure 200km ratast ning siis esmaspäeval otsa jumariga tõusu harjutamine – vasakut jalga nagu polnudki ja paremast toimis vaid see kehvem pool.
Steni kontaktide kaudu ostsin omale uued suurte ratastega (100mm, isesõitvad, kuid kiiruse surmaga) rulluisud, aga seoses kehvade suusailmade saabumisega ma enne starti Portugalis neid testida ei saanudki.
Täitsa ausalt ütlen – hirm oli. Lasin Tiidul seletada, mis värk neil pikkadel võistlustel on ja KUI raskeks ikkagi läheb. Pilvit pinnisin samal teemal, ja enda omast suurema seiklusseljakoti laenasin talt ka. Umbes kuu enne üritust tundsin kuidas organism läks säästureźiimile, või pigem on õigem öelda – alalhoiureźiimile.
Koti pakkimine oli hea, sest mu Ilvese ajal tekitatud suur ratastega reisikott on tõesti suur. Mahutab nii mõndagi. Seikluse käigus selgus, et üleliigset oli samuti nii mõndagi. Siit elutarkus – võta väike kott, on vähem kaasa vedada!
Äralend niisiis neljapäeval, 27.novembril 14.15 Tallinnast.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment