Puhkus Portugalis vol.21 - Järelmõjud

Veidi seni ütlemata asju ....

Stardieelsel õhtul leidsin - Hirm on asendunud hasardiga, ning suure sooviga see asi lõpuni teha!

Esimesel ööl üritasin õppida Portugali keelt: et kuidas on „paremale“ ja „vasakule“. Esimene neist hakkas nii enam-vähem külge, juba kuuenda-seitsmenda üleküsimise peale ei ununenud kohe ära :) Teise puhul jäi meelde, et algab š-iga ja edasi tuleb naisenimi. Aga mis nimi see küll on? - Vot see ei püsinud meeles. Läks paar ööpäeva ja kolmandal ööl tulid juba vabalt: „direite“ ja „šgerda“ (kirjutatakse esquerda).

Siiani imestan, milline „joppamine“ see oli, et me omavahel sobisime: iseloomud, harjumused, liikumiskiirus jmt.

Senini ei suuda otsustada, kes olid hullumad – kas mina, kes ma võõraste meestega võõrasse kohta nii pikka ja enda jaoks võõrast seiklussporti tegema läksin, või nemad, kes võõra naise oma sissetöötatud võistkonda võtsid, sponsorid, rattad ja muu kraami hankisid, ja kõike seda „ehku peale“.

Koju jõudes olin 3kg raskem kui minnes.

Kohvi joon 4x vähem kui enne. Ja seda mitte kohvi üledoosi, vaid loomuliku energia olemasolu tõttu.

Kohvikuid külastasime kokku 8 korda. Pole paha 5 päeva kohta :) Poole aasta norm sai täis.

Coca-Cola hakkas päevade edenedes aine paremini maitsma. Tavaoludes ma ei joo üldse Coca't, seikluse ajal alates teisest päevast tema maitseomadused aina paranesid, ning neljandal päeval jõin juba kulinal.

Mina magasin rajal kokku umbes-täpselt 6-6,5 tundi. See sisaldab kõiki tukastusi, ka kajakisõidu ajal. Enne detailset kokkulugemist arvasin, et tuleb 8h ära.

Suudan oma und reguleerida täpselt nii nagu just vaja.

Minni seletusi kuulda võttes olin juba enne tõdenud, et külmatunne on vaid emotsioon. Nüüd arvan et mingi staadiumini on ka väsimus emotsioon.

Jätkuvalt on nii, et ettevõtmisele mõeldes või portugallast kohates tuleb täiesti iseenesest naeratus näole.

Asusin portugali keelt õppima. Küll me riik ja tasuta Tartu Ülikool on hea! Tänaseks käidud 5x1,5h ja käsil on "lootusetuse tunde" etapp.