26.juuli - IOF Event Advisor Clinic

Even for me is unusal to be on bike before 7 in the morning! But what to do ... "what you practise in that you are good", so I'm already too good in operating alone/myself.

Was need to be at 8 in Mohed, in IOF Event Advisors Clinic.

With that clinic I used an opportunity to combine pleasant with useful - not sure, what is what here :) Also not sure did I learned something new, but was good to get to know in what I'm still not very strong (control descriptions fe). Do I really want to be event advisor? Sorry, don't know at the moment.

Yesterday, actually it was already today, I finished my interesting book. Juta asked to share the feelings. As a start I can say, that author is Liz Tuccillo and title is How to Be Single

:) Now everyone thinks what she/he wants, I haven't said anything more! Ok, can say that the single womens rule by this book - "don't call, don't call, don't call" - is almost impossible to follow! ...

And now is going to be interesting - which comments are coming ;-)

22.juuli - Kilafors Herrgård, O-Ringen, Team Sportia etc

Today's achievement - fjorton (14) :) My room number. This room has very-very great exit! I tried to take to the pictures all the way out. Don't know does you can imagine from those how interesting is climbing out there. I guess some bigger and not so flexible persons can't get out from this window without breaking the glass.

Hotel itself http://www.kilaforsherrgard.se/ is super, and the food here ... mmmm!

To be clear. I'm in Sweden, already 4th day. In O-Ringen, in Team Sportia big sales tent. Working, which more exactly means - selling/helping to sell ISC clothes. My best Swedish sentence right now: Jag pratar inte svenska. Can say some few words more. Anyway - problem is that I'm thinking already in (my) English...

Last three days has been very intensive training- and work camp :) Wake up 6.30 and going to sleep little after midnight. Inbetween two trainings (biking to workplace or back home, or small running) and 8-10 hours on foots. In some reasons (strange, why?) I feel myself a little tired, but can't go to sleep earlier also, because the book I'm reading right now is so interesting and need to write here too ...

Tomorrow will be easier day - just 12 hours in shop, no trainings!

15.-17.juuli - kuidas ma rallil käisin ning keha ja vaimu suretasin

Seekordne nädalavahetus oli kirju, kuid see-eest mitmekesine.

Rally Estonia, koos kursakaaslastega! Reede õhtust laupäeva õhtuni, ja mõnda kiiruskatset ning veidi rohkemaid autosid õnnestus muu hulgas ka näha.

Ennemuistsel aal olen kõva rallitüüp olnud - kaks korda Jyväskyla rallilgi käidud. Nüüdseks on pikk vahe sisse jäänud ja mõnigi asi ununenud. Hmm, ütlen nii, et rallipublik on midagi muud kui spordirahvas. Teistsugune :)

No aga kui juba Otepääl ollakse, siis Come Back. Ja ma sain seal korvi!!! :-) Prominentse ja eduka naise abikaasalt, kes minuga tantsima mittetulekut vabandas kollase ajakirjanduse võimaliku huviga. Kusjuures, ise ta vaid naeratas veidi piinliku ilmega, mingi suurem tüüp rääkis ja põhjendas. Mind nüüd veel mitu päeva hiljemgi huvitab, miks minnakse ilma vastassoost kaaslaseta ööklubisse, kui : ei vaadata võõraid naisi ega võõraid mehi, ei tarbita alkoholi, ei tantsita... Mida seal veel teha saab... Muusikaelamust otsida... :) Ja-jah, mitte ainult minule ei öeldud ära, ta ei tantsinud üldse! :)

Aga tantsida oli mõnus!!! Oi, kus mulle meeldib, kui partner julgeb juhtida ja teeb seda hästi!

Pühapäeval otsustasin teha tasa kõik selle ja eelmise nädala mittetoimunud jooksuotsad. Tulemuseks oli sinna 2h ja tagasi 2:36. Keskmine pulss 144 (aeroobne lävi on mul 157). Joosta oli normaalne kuni 1:30, siis pärast ümberpööramist (vt viitadega pilti) kuni Luke mõisani ja sealt veel 20min. Kui 2:30 jooksmist täis sai, hakkasid reie pealmised lihased ja põlved nalja tegema. Nalja tulemusel tulin tagasi rütmis 5-10min kõndi ja 5-10min jooksmist. Sellest siis 36min pikem aeg. Nüüd veidi pelgan homme vallutamist vajavaid treppe :) Keha sai hästi suretatud, vaim on peaaegu küpse juba (noh, valmis pikkadeks tüütuteks üksluisteks lõpututeks edasiliikumisteks).

Luke mõis aga - oli mu jaoks järjekordne üllatus rubriigist "elu võimalikkus väljaspool Eesti suurlinnu"! Korrastamine täies hoos, töötav kohvik, pidevalt mitu autot parkimisplatsil ja rahvas selles kohvikus, suvele planeeritud üritused ... Jah... Kunagi Nõos õppides ei jõudnud ma oma jooksudega sinna kunagi, nii et võrdlusmoment puudub. Praegu aga soovitan maalimise perepäeva 24.juulil! Materjalid ja vahendid ja õpetus on korraldajate poolt. Kui ma seal krmse Rootsis ei peaks nüüd kaks nädalat olema, läheksin ise küll kaema.

8.-9.juuli - kuidas ma välismaal ujumas käisin

Ilmselgelt on aru saada, et mul on nüüd oma fotokas :) Ja lisaks olen ma ka tüüpiline jaapani turist - kõikjal on vaja klõpsutada. Ja kõige lõpuks vaja seda veel eksponeerida ka :)

Seekord sai siis käidud välismaal, ujumas. Rattaga. Ratas ei ujunud. Mina natuke küll, aga tõepoolest - ujumispilti pole.

Nüüd ma saan aru, miks välismaa inimesed rattapükse ja -kingi armastavad... Juurikad, kivid, üles-alla - rattakingadega oleks metsaradadel turnimine märksa lihtsam olnud. No ja rattapüksid oleksid olemise pehmemaks ja turvalisemaks muutnud. Kui kunagi järgmine kord tuleb, olen targem.

Välismaal kohtasin muuhulgas ka kurja lindu (ei olnud kajakas), kes tõenäoliselt kaitses oma pesa, sel ajal kui mina täiesti rahumeelselt imetlesin kaunist loodust ja otsisin paremat ujumiskohta. Linnu eduka kaitsetöö (ja parim kaitse on rünnak, eksju) tulemuseks oli minu verine pea. Ma ütlen - see polnud üldse tore! Vere nägemine oma käel peast ületõmbamisel oli üpriski ehmatav! Ja ega siis lind pärast minu taandumist lahkunud, muudkui tiirutas lähikonnas.

Ühte kurja kruvi kohtasin samuti. Olen selle rattaga sõitnud juba neli aastat, ja kordagi pole midagi kummi sisse sõitnud. Nüüd siis, nö lambist, otsustas kenal siledal kergliiklusteel vedelev kruvi mu rattale julmalt külge lüüa. Tulemuseks teadagi mis. Sain esmakordselt elus täiesti ise rehvi vahetada. Hea, et kõik vajalikud vahendid targu kaasas olid, kuigi üldiselt võiks ju nii olla, et "kui vihmavari on kaasas, siis vihma ei saja"... Igatahes, 24+ tundi on minu paigutatud uus sisekumm juba kestnud!

Aga tegelikult oli välismaal tore :)

... Võib tõstatuda küsimus, et miks ma seda kõike teen. Saaks nüüd täpselt isegi aru, või kas ongi vaja kõigest aru saada. Üldsõnaliselt öeldes on elämää laiffi ja kõik ei ole alati nii nagu ta välja paistab või paista lastakse.

2.juuli - kuidas ma Soitsõjärves ujumas käisin

Olin sinnakanti (otsi kaardilt :) minekut juba ammu mõelnud. Ja kui nüüd reedel Ilo mu juurest osad sit-on-top kajakid ära viis, kuid ühe ikka alles jättis, leidsin, et tuleks õnnelikku juhust kasutada. Allpool fotoreportaaź.