21. juuni - Kaial (see) kool läbi

Rubriik "ilus tütar ja tema uhke ema"!

Ajalugu kordub, küll veidi teise peategelasega! Ühelt poolt õudne ja teiselt poolt ... kas peaksin tundma kergendust, või vabanemist, või...?

Laiendatud perekond, ja koolimaja jätkuvalt meiega :)

18.juuni - Salpa Jukola, Venlojen Viesti

Eelmise aasta Jukola-elamus oli eriti hea http://elokas.blogspot.com/2010/06/19juuni-kytaja-jukola-venlojen-viesti.html, nii et sel aastal jälle. Samas koosseisus, samas järjestuses:
1.vahetus Kaia 188
2.vahetus Britta 224
3.vahetus Agnes 171
4.vahetus Elo 147
Mis ma kostan... Kaks korda mõtlesin rajal, et see asi siin on ... igav. Mis muidugi ei seganud 6.KP-ga 5min viga tegemast ja sealjuures korraks ka kergelt paanikasse sattumast. Tulemus on veidi kehvem kui eelmisel aastal ning kahjuks saime ka JOKA noorte ja lootustandvate :) käest ära. Nägin Evelit enda ees alles napilt enne viimast punkti, nii et tihe rebimine metsajooksus jäi ära, lõpuspurdiga oleksin vast alla jäänud.

Aga öös oli asju! :) Ma vist ei olegi varem kogu meeste võistlust jälginud. Seekordne, suure ekraaniga, GPS-jälgimisega ning meie meeste heade esinemistega - oli ülisuperlahe! Minu kangelased siin:
Kangasala SK kokku 18. koht. Kenny 5.vahetuses läks metsa 15. ja tuli välja 13. Etapiaeg 26., +4:16 Mats Haldinile. Aeg 49:00 ja rada 8,5 km. Kenny üks kommentaaridest: oli päris omapärane joosta metsas alla 5 min/km. Ja kolm minutist viga ei tulnud mitte kiirusest vaid o-tehnilisest lahendusest punkti võtmisel (mis oleks võinud olla suvalisel kiirusel).
Kristo ja Peeter ka pildil.




Delta 3. koht Lauri ja Olle kaasabil. Olle hinnangut ei tea, kuid Lauri sära võiks jätkuda pikaks ajaks :) Õnnitlused!

Xdream Rõuges

5.juunil toimunud Xdreami 2.etapp oli tore! Vabandan oma järgneva jutu osas juba ette kõigi ees, kellel oli palav ja janu ja suured mäed ja ei jaksanud jne. Mul olid selja taga kaks nädalat "mäestikulaagrit" ja õigel ajal tehtud tühjendustrenn ja hirmus kõvad rattapoisid Alar ja Rein tiimikaaslasteks, nii et minu jaoks osutus ettevõtmine uskumatult kergeks.

Enne starti tuli aga varustada end mitmesuguse tarviliku kraamiga: tänud Margele pikkade pükste ja Liisule patsikummi eest! Mu mõtted olid vist üsna teises kohas, kui kodust lahkusin ;) Stardikaare all fotograafidele ilus olemine õnnestus aga nii hästi, et isegi Tähnase selg võeti pildile.

Kanuus uhasime mis me uhasime, aga kanuu põhi loksus ja edasi liikusime ikka omas tavapärases tempos. Kõige kaugema punkti võtmisel tassisime veidi ning sellega saime mitmest tiimist mööda. Mõned neist jõudsid jälle järele, kui sõitsime mööda kraavi viimase punkti poole, mitte ei kandnud kanuud üle maanina.

Linnulaulu kuulamine ei läinud edukalt, meie seal punktis viibitud 3 minuti jooksul tuli kõlarist minu arust ainult 3 linnu hääli ... Kõige suuremaks probleemiks osutus linnunimede meeldetuletamine, laulust nagunii ju kedagi ei tunne :) Alustuseks sai paberile tihane, siis üks mida ma ei mäleta, ja veel vares ja lõoke ja kiivitaja. Ülesande täitmise idee oli - kiiresti linnud kirja ja minekut, sest pime kana ei pruugi tera leida. Tulemuseks keskpärane -3.

Rattal hakkasime kusagilepoole sõitma, siis keerasime põllule ja metsarajale, mis läks sujuvalt metsaks üle. Veidi tirimist ja tassimist ning B-raja rongist läbi astumist ja edasi ragistamist. Otsisin isegi kaardi vöö vahelt välja, kuid paremat võtet kui Alari poolt valitud praegune - oja äärt mööda nii kaua kuni punkt vastu tuleb - polnud, nii et läksimegi nii kaua kuni punkt vastu tuli. Rada mööda punktist väljudes tuli vastu Anniki tiim. Vaatangi nüüd, et nende kindlal käel läbitud tagant pealetuleku variant on andnud etapi teise tulemuse ja jooksva 9. platsi!

Edasine ratas oli tore! :) Kuna osutusime seda Salomoni ja/või ESTO meestega koos läbima, siis kulus mulle kerge abi ära ja kasutusele sai võetud Alari ratta külge konstrueeritud kaadervärk. Sellest sain ma omale soovi korral karabiini mu ratta küljes eelmise aasta Explore Swedenist oleva konksu külge tõmmata, ja edasi sõitsin kui lennates! Peasüüdlaseks siis karabiinist lähtuv kumm ja tugev Alar. Rein lükkas veel aeg-ajalt takka ka. No pean küll ütlema, et minu jaksamises polnud erilist küsimust, siin pole ju mägesid ollagi, aga kiiruse taha jäin toppama veidi... :) Igatahes, kummis on mõnus! Eriti kui saab sõita mööda tugeva kattega teid! Milledel sõitmisele ma tungivalt vihjasin. Ok, jonnakalt ütlesin.

Paaril korral tuvastasin, et isegi laskumistel ei saatsi ma end kummi otsast vabastada :)

Munamäe otsas hangitud info, et oleme kolmandad, oli väga üllatav! Aga tunne oli nii tugev, et jalg värisema ei hakanud.

Vällamägi osutus väikeseks mäekesekeseks. Ma ütlen - treeninglaagrid Śveitsis ja Prantsusmaal olid mõjunud ülihästi. Nõgesed Tilga järve juures mõjusid ka kindlasti väga tervistavalt.

Järgmisel rattal tuli KP20-ga me seekordne ainuke suur viga, valitud sai paremalt lähenemine ja mingil hetkel ei tahtnud teed meiega enam koostööd teha ning saime läbi võsa ragistada. Rein vahetas mu'ga rattad, et mul kergem oleks. Vot millised mehed! Võrreldes ESTO-ga 6min kauem aega ning langesime kolmandalt kohalt viiendaks. Ees siis Salomon ja Nike, ESTO ja Multisport. Taga ... oi kui huvitavat ja suurt punti vastusõidul näha oli!

Suusatamine kulges viperusteta, igaks juhuks sai igasuguseid punkte mitu korda piiksutatud. Nagu inglitelt lugeda oli, sain esimesena Ingli TP-st manti. Veinimarinaadis küüslauku soovitan!

Linnuarvamise trahvipunktis oli rahvast rohkem kui inimesi, nii et mina näiteks sain aru, et tegemist on mäluorienteerumisega ning joonistasin omale isikliku kaardi. Vahva oli kodus avastada, et vajalik kaart oli suurel kaardil täitsa olemas :) Seda teadmata aga - Maku sujuv liikumine ühest punktist teise oli muljetavaldav.

Uuesti rattal läks ralliks! ESTO mehed sõitsid toredas "tuules" - kenasti pikkuse järjekorras, kõige pikem viimane. Mina lasin Alari taga tirri ja rõõmustasin nende üle. Tuules ja kummis sõites on ühel hetkel püsihoog nii suur, et tõusul ja langusel pole mingit vahet! Rõõmsa lauluga püüdsime ornitoloogiakalduvusega Kadarbiku Kanged ka kinni.

Jooksuetapile läksime porganditega koos, kuid tasapisi õnnestus neilt eest ära kulgeda. KP29-ga tuli kerge kaar, mis etapiaegades näitab parimale kaotust alla 2min, tegelikkuses oli vähemalt 3min. KP30-ga samuti kaar vasakult, ja nüüd 2min kaotus on reaalne. "Jõejooks" oli kosutav, ja ei osutunudki jalgadele nii ohtlikuks kui pelgasin.

Ronimisülesanded mulle palun, jah! Köiesõit oli tore, ja igavesti lahe, et keegi on ette võtnud ja sellise raja sinna Rõuge järvede vahele püsti pannud!

Kanuusõidus tulin mina pärast poipunkti kaldale, sörkisin kanuu lõppu ja võtsin meeste saabumiseni päikesevanne.

Järgnev jooks oli üle koera saba astumine. Toreda üllatusena kohtasime KP41 läheduses nii Salomoni kui Multisporti, keda teadsin juba kaugustes (~5min) olevat. Oleks siis keegi taibanud legendi vaadata - pais - et see ei saa ju mäe otsas olla! :) Igatahes läks meil siin suht valutult. Alar tegi turnimise ära (hea et me need lisaülesanded sedapidi olime ära jaganud!). Tore oli kohata Kadarbiku Kangeid, ja üldse polnud tore näha, et Kiirrong meist väga kaugel pole ...

Viimane jooks, ja kui ikka väga vaja oleks olnud, küll oleks veidi kiiremini ka saanud! Ei räägi ainult enda eest :)

Mnjah, Mis ma oskan öelda ... Me olime tõepoolest kokkuvõttes 4. ja segadest 1. Seekord ilma exceli abita.

Oli hea tiimitöö, tänan!

Ja kuigi õlu on jätkuvalt kibe, siis seekordne külm purk Maare fotokakotist ... mmm ... haihtus kuhugi!

fotod pärinevalt Maarelt ja Fotoluksilt ja võimalik et veel kusagilt

Tõeline naine!

"Elo, sa oled ikka tõeline naine!" kõlas neljapäeva hommikul kell 8 Margiti suust, kui jõudsin tema autoga tema juurde, et ta mind tööle sõidutaks. Meeldejääva kuid see-eest tõese avalduse tingisid tõenäoliselt värskelt küpsetatud vahvlid :)

Lahku olime läinud napid 6 tundi tagasi minu juures toimunud Margiti sünnipäeva tagasihoidlikult tähistamiselt, mis minu arusaamist mööda pidi olema kergemat sorti sõbrannade koosistumine, kuid õhtu jooksul saabunud külalised viisid mõistmisele, miks Margit nii palju süüa me jaoks lauale sättis ... :)

- - - - - - - - - -

Ja kuna tõeline Eesti naine toidab ja katab mehe ning 7 last, aga mõlemat nüüd nii äkitselt leida veidi raske, siis - aiamööbli teeb tõeline Eesti naine omale ikka ise! :)

Nüüd vaja vaid otsustada, mis värvi see tuleb, hetkel on krundi all.