Kui Tartu kandis oli lund, siis Sakku jõudes selgus, et tegelikult Tartus lund siiski polnud. Erki ja Marge residents, kus ka Sven ja Tiit keskööl veel valvel olid, oli tihedast sajust vaevu leitav. Aga leidus, ning Tiidu sünnipäevaõnnesoovid õnnestus tähtajaliselt üle anda.Öö olümpiatoas oli vaevu 4-tunnine, sest üks hull oli stardiaja kella 5ks hommikul pannud. Eriti hull on tegelikult see, et 9 hullu startiski pea sel ajal ja paar hullu oli hullust pealt vaatama tulnud.
Toimus siis, jah, Tiidu sünnipäeva auks kerge 12h seiklusretk rataste ja suuskadega ja jalgsi Saku ümbruses. Olid küll "loositud" võistkonnad - Heiti/Elo/Silver, UrmoL/Kristjan/Leivo, Randy/Sven/UrmoA - ja ürituse nimis siiski "võistlus", kuid miskipärast osutusime alatasa koos olema. Kahtlustan, et siia oligi see "Läti" maetud, seal ju ka Eesti tiimid ei saa rahus omaette tegutseda, vaid peavad ikka kambas liikuma (minu mälestus BAR 2008-st).
Tiit, Leivo, Heiti ja Silver on ettevõtmisest veidi kirjutanud, ma lisaks veel omalt poolt juurde, et:
* Ma polnud ainuke, kes enne ettevõtmist närvis oli! Vähemalt 3-e tean veel. Vaat' mis olulised võistlused sportlastega
teevad!* Rattaga väga lumisel teel astumine on lihtsam kui peaaegu lahti lükatud teel sellega sõitmine. Olin teist korda lumega rattasõidul ning tunne väga tugev polnud.
* Paksus lumes reas astudes on väga suur vahe, kas oled rivis 3.-s või 8.-s!
* Paaristõuked pehmes lumes pole ikka minu spordiala - tunne oli, et saan tugevaks. Nojah, suusatamine üldse on meie peres rohkem Eveli ala, ma olen valinud mõne teise. Millise täpsemalt, see veel selgub.
* Kui lumi on paks ja ilm vaatamata tõelisele ilule -15 kraadi ning rada pole veel oma kaugeimasse punkti jõudnud, hakkavad isegi igasugused vahvad inimesed vingumise häält tegema. See oli üllatav ;-)* Järgmine kord enne nii külmaga nii pikaks ajaks välja minemist pean natukene paremini oma soki- ja kindalood üle vaatama, seekord läks lõpp pisut jahedaks. Ja nagu kõrvalolevalt pildilt näha, välimised sokid külmusid saapa külge kinni ning tekitasid lahtiriietumistakistuse. Sees olid neopreensokid, nii et jalad olid siiski ainult veidi külmad.
* Ilm oli NIIIIII ILUUUS!
Kokkuvõtlikult - olid ülimalt meeldivad 12h looduses toreda seltskonnaga!
Tõenäoliselt olid eelmise õhtu autosõit ning suht lühike ööuni oma jälje jätnud, nii et enne suuremale saunatamisele asumist tegin õhtul kerge 30min ilu-une. Seejärel veetsin tünnis paar tundi, mispeale usun täiesti, et seal on võimalik ka 5h vedeleda.
Uue aasta nägin ära :) ja uue aasta esimene hommik algas väljapuhanult ning suurepärase tervisega!
Natuke pilte veel http://nagi.ee/photos/elosaue/sets/244639/140823/
4 comments:
eelkõige on küsimus Elole, aga vabalt võiksid kõik oma kogemusi jagada.
mida panna selga???
juba mõnda aega luuran poodides, et leida jakki/jopet, mida oleks hea kanda:
* väga tuulise ilmaga
* külma ilmaga, -15 ja -20
* pikema seljaosaga, et saaks kasutada ka jalgrattaga sõites
* ja loomulikult ei tohi unustada ilu! :P
selle jope alla ma topin loomulikult pika pesu ja veel 2 kihti riideid.
kas oskab keegi soovitada ISC valikus mingit asja (sest sealt saan ma sisuliselt laohinnaga)?
Eks ta ikka tuule ja kuigivõrd ka vihmakindel jakk peaks olema. Mina soetasin viimati ISCist miskist Dialight materjalist Mart või Martin, mis ta nimi oligi. Olen suht rahul. Eks nüüd on edasiarendusi ka kindlasti juba tehtud. Kui külm on, siis ikka kihte juurde, mingit puhvaikat ära küll ostma hakka. Pikema seljaosaga on ISCil vist ikka veidi nukker olukord. Pole rattureid pundis? :o)
See Tiidu soovitus (Mart või Martin) on rohkem sportlaste värk. Tõeline iga-ilma-koorik on ISC valikus Misso nimeline õhuke ilma voodrita jope. Hea pika sabaga. See helesinine mis mul pildid seljas on. Tiidu soovitus sobib normaalsematele inimestele (mulle näiteks) siis, kui temp. soojem kui -10 ja tuul püsib vaikne.
Jalas soojad püksid ning peal windstopperiga liibukad.
Seljas lühikeste käistega soe pesu, pikkade käistega kõhu pealt windstopper soe pesu ja peal soe tuulekindel jakk.
Post a Comment