13.01.2013 Winter Xdream Ebavere

Kui väljas on -24 ja kamina kõrval on +24 ja oleks vaja paar viimast kirjalikku asja selle semestri lõpetuseks ära teha, on paras aeg meenutada olnut :)

Jätkuvalt on minu jaoks huvitav, mismoodi lihtsa maastiku ja lihtsa rajaplaneeringu pealt saab ikkagi nii palju muljeid tekkida ... Teemaks siis selleaastane talvine Xdream Ebaveres. OK, stardis ja esimese 10 min jooksul oli palju rahvast ja poole raja peal hakkas vastupidist ringi tegevaid tiime nägema, kuid ikkagi - midagi erilist nagu ei juhtunud. Või on tegemist üleüldise hooajaeelse rahva ülevaatamisega, kus tagantjärgi numbrid-näod-liikumisteed annavad eelinfot, mis suve jooksul toimuma võib hakata? Et kes on paksuks läinud ja kes vanaks jäänud ja kes leidnud uue hingamise ja kas ikka veel pole noori lootustandvaid jne?

Igatahes. Minu Xdream algas suht viimasel hetkel, kui selgus et Tommi (kellega eelmisel aastal tegin ka Soomes augustikuise Multispordi osavõistluse) tuleb oma esimesele Eesti-xdreamile. Kuna Tiitu veel osalejate nimekirjas polnud, siis kutsusin ka tema kampa. Kuidas see kõik täpselt toimus, on kirjas seal: http://tiitt.blogspot.com/2013/01/winter-xdream-2013-ebavere.html

Enne võistlust oli kergelt jahe, selga said õhuke meriinovillane pika varrukaga särk, selle peale lühikese varrukaga särk ning eest tuulekindel treeningjakk. Jalga treeningpüksid. Pähe torusall ja õhuke müts, kätte suht soojad suusakindad. Õhukesed tagavarakindad taskusse. Jalatsiteks kasutasin Roclite', sest need on avaramad ja neopreensokid mahtusid ainult nende sisse. Tegelikult oleksid sobivamad olnud X-talonid, nii nagu Tiidulgi. Minu 750ml joogipudel ja 3 geeli (millest ära tarbisin 2) said Tommile vööle, lisaks oli tal 2 liitrit jooki seljas. Tiidul seljakott, kus ka joogipudel.

Stardialasse jõudsime veidi pärast kaartide avamist, planeeringu tegime Tiiduga mõne minutiga. Kuna alustuseks ei tahtnud kohe paksu lumme minna, siis valisime suusaradadega alguse; keskele sik-sakke üle maantee, et lõppu jääks palju selgeid teid mööda jookse. Tagantjärele - täpselt sama valik oli ka kahel esimesel tiimil. Meie sportlikud eesmärgid - pürgida pärast vendasid Sildasid üle jäävatele segatiimide poodiumikohtadele ja prooviks naiste parimast jagu saada (see oli rohkem meeste eesmärk). Eesmärkide täitmisele aitas suuresti kaasa meie kõigi kolme SI-pulkade nullimine mõned minutid enne starti.

Stardis oli panemise koht, kus ilmnes ka erinevus 60kg ja 90kg lumest läbi vajumisel. Politseiautode hukkamisplatsil (või mis naljakas koht see oli?), esimesel kõval pinnasel, ilmnes naiste ja meeste füüsilise võimekuse erinevus. Tõotas tulla tasavägine kuid see-eest väsitav jooks. Tiit küll kasutab oma loos väljendeid "mõnusas tempos kulgemine" ja "jätkus taas rahulik sörk", kuid tegemist on ilmselge liialdusega! :)

Pärast poole tunni jooksmise möödumist olime jäänud metsa vahele täitsa üksi, minu sõrmed andsid lootust soojenemisele ja üleüldse tundus et soojendus hakkab varsti läbi saama. Punktile nr 40 lähenedes tulid vastu liidervõistkonnad, üks rohkem väsinud moega kui teine. Ilmselgelt kõige reipam oli Tour de Ski, mis siis lõpptulemuseks oleks saanud kui nad veel pannud oleksid ...

Tunni peal võtsin ära lühikese varrukaga särgi ja vahetasin kindad õhemate vastu. Uus vorm oli jooksmiseks paras, peatumiseks jahe. Tiimisisene tööjaotus oli meil selline, et Tiit silkas kerge jalaga ees ja tegi peamise orienteerumise (kuna seekord tugev ei saanud olla, siis ei olnud ka loll), mina proovisin korras oleva hingamise ühildada kiire edasisaamisega ning Tommi turvas mind ja orienteerumist minu selja tagant. Väga hea süsteem - kordagi ei tekkinud tunnet, et "ma-olen-nii-üksi-nii-üksi" või "siia-nad-mind-nüüd-jätavad".

Mõnel korral  rajal tõstsin pilgu jalgade eest ka kõrgemale ning tuvastasin, et ületasime Järveoja (just veidi pärast Mihklit) ja mingil linnamäel vist käisime ka? ;) Jutat-Jaani-Margust nägime rajal vist lausa 5 korda, nii et mul tekkis juba tõsine kahtlus, et meil on erinevad kaardid. Suusatavad vennad Uiboupinad olid korduvalt silmapiiril, palju muud rahvast nägime ka ning joogipunktis jõudsid Merike-Kirti-Eleri meile järgi. Sellest viimasest läksin laisaks ja otsustasin vedamiskummi abil Tiidu ülevoolavat energiat taltsutada. Kurinahk hakkas selle peale veelgi kiiremini jooksma. Õnneks sõnaline veenmismeetod töötas - jätkasime endise tempoga, aga mul oli lihtsalt veidi kergem. Valmistusin lõpuspurdiks Eleri vastu :)

Kui nüüd aga ~1,5km enne lõppu Tiit teatas, et Lauri Silla selg paistab ees, kõlas see eriti uskumatult. Aga oli tõsi. Mu loogika ja võistluseelse guugeldamise järgi oleksid nad koos oma naisliikme Sariga pidanud ~15min meist kiiremad olema. Erinevalt mu tiimi meestest oli mul veel aru peas ja tormama ei hakanud, teine koht selliste järel on täitsa OK. Kahjuks SI-pulkade mahalugemisel selgus nende ebaõnn, ühest punktist puudus märge ja vaatamata 1.34 meist varem lõpetamisele (meil oli parem rajavalik) peavad leppima 56.kohaga. Tegelikult täitsa metsik - ametlikult 55 võistkonda ehk 165 inimest läbisid kõik kontrollpunktid!

Võistlusjärgses Tallinna-saunas formeerusid Heiti ja Tommi suvisteks Xdeamideks sega-tiimiks. Õnneks olen siiski mina see segaja. Mis ma oskan veel öelda ... Tundub et trenni pole vaja minna, piisab ainult vanast rasvast ;-)