Päevade jooksul juhtub igasugu asju, pikalt ei jõua kirjutada, seega lühidalt:
* YLE Tampere hommikustes uudistes räägitakse, et 2014.a. maailma parima orienteerumisraja valimistel kandideerib ka MM-i sprindirada Sotkamost. Mingil aastal olla Kytäjä-Jukola rada parimaks kuulutatud.
* Aeroobika polegi nii hull! St seda ise läbi viia polegi nii hull :) 15min soojendust enne spinningut meie treeninggrupile - ja ellu jäin!
Nov 26, 2013
Nov 16, 2013
Pyynikin testijuoksu vol.1
Ma ei ole ammu lihtsalt niisama aja peale jooksnud. Täna oli vaja noorte tüdrukutega olukorda võrrelda :-), seega sättisin jala testjooksuks rajale. 7600 m.
Rajainfo ja profiil: http://www.pyrinto.tk/pyrinto2007/main.php?page_id=28
Poolel maal oli aeg olnud 17.48, lõpus 35.24.
Lõplikud tulemused: http://www.kisasivut.fi/kisasivut/talvirastit/testijuoksutulokset-16-11/
Õnneks lahenes asi minu jaoks positiivselt, 20-klassi tüdrukutest sain jagu, napilt.
Kolmapäeval oli meil samas piirkonnas trenn, seega mingis osas ma rada teadsin ja vahepealse tõusu/trepi raskust ka. Kui kunagi tuleb järgmine kord, siis tean juba, et võib tiba julgemalt alustada.
Muljeid rajalt:
* Võrreldes paljude eestlastega tänased jooksjad oskasid mäest alla joosta.
* Samas laugetel laskumistel õnnestus mul nö eest ära rebida, teised jäid vist puhkama.
* Järgmiseks kiireks trenniks pean noortele sõnad peale lugema - enne rajale minekut peab veidi jahe olema! Valus oli vaadata, kui palav mõnedel täna oli.
* Vahel saab järsust tõusust kõndides ja joostes sama kiirelt ülesse.
* 6km oleks paras distants olnud, siis oleks saanud ka mingit lõpuspurdi laadset asja teha. Praegu läks kogu rada ühtlaselt pingutades.
* Pulss püsis peaaegu kogu aeg ~6 aastat tagasi mõõdetud anaeroobse läve all, kolme tõusu puhul läks veidi üle 170.
Mingi sportlase tunne tuli peale nüüd :-)
Rajainfo ja profiil: http://www.pyrinto.tk/pyrinto2007/main.php?page_id=28
Poolel maal oli aeg olnud 17.48, lõpus 35.24.
Lõplikud tulemused: http://www.kisasivut.fi/kisasivut/talvirastit/testijuoksutulokset-16-11/
Õnneks lahenes asi minu jaoks positiivselt, 20-klassi tüdrukutest sain jagu, napilt.
Kolmapäeval oli meil samas piirkonnas trenn, seega mingis osas ma rada teadsin ja vahepealse tõusu/trepi raskust ka. Kui kunagi tuleb järgmine kord, siis tean juba, et võib tiba julgemalt alustada.
Muljeid rajalt:
* Võrreldes paljude eestlastega tänased jooksjad oskasid mäest alla joosta.
* Samas laugetel laskumistel õnnestus mul nö eest ära rebida, teised jäid vist puhkama.
* Järgmiseks kiireks trenniks pean noortele sõnad peale lugema - enne rajale minekut peab veidi jahe olema! Valus oli vaadata, kui palav mõnedel täna oli.
* Vahel saab järsust tõusust kõndides ja joostes sama kiirelt ülesse.
* 6km oleks paras distants olnud, siis oleks saanud ka mingit lõpuspurdi laadset asja teha. Praegu läks kogu rada ühtlaselt pingutades.
* Pulss püsis peaaegu kogu aeg ~6 aastat tagasi mõõdetud anaeroobse läve all, kolme tõusu puhul läks veidi üle 170.
Mingi sportlase tunne tuli peale nüüd :-)
Nov 11, 2013
Päevad pole vennad :)
Täna mööda rattateesid trenni ja tagasi kimades mõtlesin - kas siinsed saavad ikka päriselt aru, millised võimalused neil on?
Ahjaa, kes ei tea veel - olen alates novembrist tööl Tamperes, orienteerumisklubis Koovee noortetreenerina. Seoses Tartu ülikoolis edasi käimisega on vähemalt jõuludeni korraldatud elu-olu nii, et 9 päeva Soomes ja 5 päeva Eestis.
Sep 15, 2013
Kambja Xdream
Selle aasta neljas Xdream oli minule teine. Ja üldse kolmas seiklusspordiüritus sel aastal (vahepeal oli Rokua Geopark Challenge ka). Orienteeruma olen vähe sattunud, muude alade võistlustel mulle ei meeldi käia. Kuna sportlikke eesmärke pole, siis on trenni tegemine selline ... lünklik olnud. Enne Kambja võitlust olin eriti murelik oma jooksuseisundi üle, sest viimastel kordadel jooksmas käies on 6min/km tempoga joostes pulss 157 juures olnud, mis pole üldse normaalne.
Esimest korda hooaja jooksul õnnestus meil algselt planeeritud tiimiga osaleda. Arvestades Heiti lennukust soovitasin tal minu jaoks tugev jooksukumm valmis panna. Tommi hoolitses rattal vedamise süsteemi eest. Mul oli vaja vaid kohale tulla ja oma rattalegi kaardialus kinnitada - senine kogemus näitab, et mehed lähevad vahel veidi hasarti ;-) Võistluse eesmärk - tulla 10 hulka, et koondtulemus oleks samuti 10 hulgas ja heade kokkusattumiste korral isegi 6.
Kaarte lahti harutades oli uurimist palju. Esimene hajutus - arusaadav. Mina võtsin omale kõige lihtsama ehk B, Tommi valis A ja Heiti sai siis C. Kogunemise leppisime kokku elektriliini alla veidi teel KP2 poole. Edasi valik kanuuga - erilist vahet pole, kumbapidi seda ringi teha, vaatame kohapeal. Siis vaja kanuu tuua KP43 juurde ... huvitav, kus see on? Aaa, KP2 on ka 43. Järgmisena valik ... et kuikaua? Hmm, päris lõpuni välja, KP73 juures "valiorienteerumise lõpp". Pärast seda lisaülesanne ja finiś. [Minuarust on päris kunsttükk seda (A-raja) legendi kuidagi teistmoodi tõlgendada.]
Peaaegu kogu rada ratas? No sel korral võiks mulle isegi sobida ...
Stardihetk tuli kätte nii äkitselt, et mul polnud kiivergi veel peas. Kusagilt tagareast startides (number 37) tähendas see seda, et põlluäärsesse üksteise taga kulgemisse jõudsimegi Tommiga umbes numbriga sobival positsioonil. Heiti oli kusagil eespool juba. Elektriliini all sain alustuseks mehi ja siis veel eraldi Tommit päris pikalt oodata. Oli teine Eesti võsaga pikemalt tutvunud :) Me Heitiga jõudsime ära planeerida kaardi esimesel poolel olevate punktide võtmise ja teiselt poolelt kuni 57-ni. Vaadates järjest kõiksugu erinevate võistkondade möödumist oli tunne, et oleme viimased. Kanuu algusesse sõidul möödusime tiimidest sarnaselt nagu vahel on hilisemad võitjad (eri võistlustel) meist kusagil poolel rajal möödunud. Kanuu alguses koht 37.
Kanuu oli kiire - vaadates vaheaegu, oleme kanuu alguse ja valiku esimese KP-ga vähendanud vahet hetke liidritega (vastavalt Salomon ja Vaude) 7 sekundit (oli 11:09 ja pärast 11:02). Täitsa kahju et kanuu lõpus punkti polnud, päris uhke oleks segavõistkonnana saada kanuus mingi 2-3 aeg ;-). Andsime päris hooga, mul oli tükk tegemist meeste taktis tõmbamisega. Heitsime Heitiga nalja, et nüüd saime Tommile näidata, et tegelikult on Xdreamil palju hea tasemega ja toredate inimestega võistkondi.
Valiku järjekord kaardi esimesel poolel: 44-42-53-52-40-39-38-36-41-35-31-54. Kõige keerulisem oli - mida teha 53 ja 41 vahel, ehk millal võtta 52? Meie valiku põhjenduseks sai, et 36 ja 41 vahel 52-s käimine on palju keerulisem kui teha enne 40-t ilusat teed mööda kerge edasi-tagasi sõit ja tulla 40-le peale nö tagantpoolt. Omaarust olime liikunud väga hästi, mitõttu tuli 39-s väikese üllatusena mõnede konkurentide nägemine, kellest olime omaarust juba ees. Lootsime, et ehk on neil 52 veel võtmata.
36 juures olid meeldiva üllatusena palgid üle kraavi, olime juba hinges valmistunud vesisemaks ettevõtmiseks. Võistlusjärgselt foorumis arutatud niidetud põllu ületus, millel mingitel andmetel olla juba talivili "nina välja pistnud" ... hmm ... mul ei tekkinud küll mingit kahtlust selle ületamisega. Sest: 1) kaardil oli tegemist poollagedaga, 2) keegi polnud takistamas selle põllu ületamist, 3) ega korraldajad pole lollid, et paneksid punkti sellisesse kohta, kus loogilisele liikumisteele jääb keelatud ala. Aga sellel põllul oli raske sõita, ja tõus 41 oli raske ja tee 35-e täis B-rajalisi ja liiva, ja tõus oli ka seal! :)
31-st väljudes tegime Heiti ettepanekul ja minu heakskiitmisel ~2min viga, mõeldes kavalalt suht otse järgmisele punktile peale minna, aga sõitsime 90-kraadi valele poole alla ja pidime uuesti veidi mäge forsseerima.
54s sai ratast vees tassida ja minuarust on eriti kummaline korraldajate kallal tänitada, et jooksud läksid vett täis jmt. Seiklusvõistlusel on elementaarne, et spordivahendid saavad ja ka ise saad katsumusi, mida tavavõistlusel pole. Kui kardad midagi lõhkuda, siis kas ei tule kohale või arvestad juba ette teadmisega, et tuleb pärast suuremat sorti hooldus teha. Nagu väikeste lastega koos millegi küpsetamine - rõõm tegemisest ja tulemusest on palju suurem kui vaev hilisemast koristamisest ;)
54s ehk kaardi pööramise kohas olime 8ndana, liidritest (Vaude) maas 15:32. Juurde on tulnud vaid 4,5 minutit, pole paha! Küll mulle ikka meeldib, kui "kavalusega" saab jõule vastu!
Kaardi pööramisest oli tehtud plaan 54-67-55-56-57. 56 seepärast enne 57, kuna ilma väga süvenemata tundus, et 58-61 osa on parem võtta alt tulekuga.
Lisaülesandes jooksis Heiti ronima, mina planeerisin edasist rada ning Tommi täitis joogipudeleid ja aitas kaasa
mõelda. Planeerimine oli päris keeruline ... Lõpuks otsustasin: 59
teelt edasi-tagasi jooksuga, ratastega 61 juurde ja siis vaatab kas
58-60 ratastega või jalgsi. Edasi 62-62-63-64-65-70-69-71-72. 63 ja 64
kätte saamiseks kaardist välja mineku välistasin, sest minuteada mõlemad
teed lähevad Tartu-Põlva maanteele välja ja see on keelatud tee.
Kusagilt otse läbi metsade ei tahtnud rattaga rassida. Korra nägin ka ka
seda rada, mis ühe väikese järve kõrvalt läheb ja kust Vaude ka läks,
kuid vaatasin et 66 tuleb ka kunagi ära võtta ja teid mööda sõidan ka
mina päris kiiresti, nii et võime sõita küll. Kaardi järgi Lalli-Veski
juures peaks nagu läbi hooviala minema, aga kuna muud varianti 65-de
saamiseks ei paista olevat, siis - ju sealt saab läbi ja korraldajad
jätkuvalt teavad, mida teevad ;)
Heiti küll veidi kõva häälega avaldas arvamust mu orienteerumisosa (58-61) valikust, kuid tuli ikka teeristis minuga samale poole kaasa :) Veidi hakkasin ise ka kahtlema oma valiku õigsuses, kuid kuidagi ei tahtnud uuesti 56-st läbi sõita ... Võtsime 59 edasi-tagasi jooksuga. Edasi ratastega 61 juurde ja lühike jooksuots punkti. Ratastega teele tagasi, liiga vara pööre kaduvale rajale ja sellest tulenevalt veidi metsas ragistamist ratastega. Õige tee 58-60 poole oli ka mulle sõidetav. 60st edasi teele ja sealt siis kaarega 62 poole. Ma isegi takkajärgi laua taga vaadates ei oska arvata, milline lahendus meie jaoks kõige parem oleks olnud ... Täitsa ise oleksin tahtnud vist rohkem joosta, aga mehed eelistasid rattaga metsa vahel seiklemist. Päris lahe oli takkajärgi GPS-jälgimisest vaadata, milliseid eri variante suudeti välja mõelda! Kokkuvõttes vist võitis siiski see, kes plaanitu kõige korrektsemalt ellu viis.
Heinapallide tassimises sain lihtsalt ilus olla, kuna Heiti haaras 2 palli õlgadele ja ma ei protesteerinud selle vastu.
63 poole sõites küsisime Lalli-Veski talu juures kenasti pererahva käest, et kas tohime nende hoovist läbi sõita, ja vabandasime. Pärast samast kohast tagasi tulles kuulsin Mareti võistkonda (AT Nobe) sama tegevat. Ma ikka loodan, et korraldajatel oli pererahvaga enne räägitud ja hoiatatud, milline mass nende juurest läbi tuleb ... Hea et mesilasedki olid kinni pandud :)
63-64 tuli uuesti võistlustunne sisse, oli kuulda mitut võistkonda punkte otsimas. Torni punktis võrgul kõõlumine tundus veidi ka ohtlik, sest käed-jalad just kõige tugevamad enam polnud. Mäest alla ratastele tagasi joostes võtsime hoo uuesti ülesse.
70 võtsime lausa kaks korda, sest 69st tagasi teele tulek käis just sedakaudu. Oli kuulda ja rataste järgi näha, et 2 võistkonda pole meist kaugel ... Oi kus mulle ei meeldi see lõpus pingutamine, nii mugav oleks ju rahulikult "tiksuda"!
71-72 osa olime mõelnud jalgsi, kuna 72 võtmine ratastega tundus keeruline. Tehaseala kõrval rattaid maha jättes ja niidetud põldu nähes oli raske otsust ümber mõelda. Juba poolel teel 71-e oli valus vaadata, kuidas veidi kaugemal mingid ratturid kihutava sama punkti poole. Ja valus oli ka tõdeda, et põld on rattasõiduks vägagi sobilik. Kas siin nüüd saamegi kellegi käest haledalt ära? Oli tunda, et meeste seas ärritus tõuseb ... Mina ei julenud selja taha vaadata.
Rattaots lisaülesande algusesse. Mingi tiim tuleb tagant suure hooga.
Nike ... Et mismoodi? Kust nemad nüüd siia said? Nagu kiuste lõi Tommil
pikalt ähvardanud kramp reide ja sai kuulda ühte-koma teist. Kanuude
juurde laekusime paar meetrit Nike'st tagapool, suure kiiruga läksime
kanuusse nii, et Tommi oli ees ja Heiti taga.
Vaja ilma aerudeta teisele kaldale ja tagasi jõuda. Natuke vingerdasime
ja veidi enne vastaskallast lõid mu ees ja taga "lained üle pea", nii
et mõtlesin "siia me nüüd jääme". Õnneks pealtvaatajate ergutuste mõjul
saime kaldale ja uuesti kanuusse istudes oli kaal õigetpidi paigas. Nike
polnud veel lootusetult kaugel. Kiirelt ratastele ja finiši poole
(sealt kiriku kõrvalt) ajama. Üks Nike omadest on ees, aga tulemus
võetakse viimasest... Hea, et seekord on mul ikka õige käik sees! Huh,
finiš! Ja kus Nike on? Kadunud! Takkajärgi - olid veel veidi Kambja
vahel seigelnud :)
Finiši arvasid mehed, et viimase 10 minuti ütlemised olid vaid võistluse lahutamatu koostiosa ja tegelikult ei öeldudki ju midagi. Mehed on ikka imelikud :)
Kokkuvõttes - oli tore spordipäev, veelgi toredamad tiimikaaslased, eesmärk sai täidetud 6.koha näol ja oleme rahul! Vähene jooks sobis ja õigete planeeringute tegemise olulisus ka sobis.
Kõik need mehed aga, kes Xdreamidel lõpuprotokollis minust tagapool on ja Tartus elavad - tulge trenni! http://spordielamused.ee/trennid/trennid-tartus/ Valus on vaadata, kuidas ennast lõhutakse, kui päris lihtsate nippidega ehk õigel ajal õigeid asju tehes saaks vormi paremaks!
Pildid pärinevad Meelis Toomi lehelt, Evelilt ja Maarelt.
Esimest korda hooaja jooksul õnnestus meil algselt planeeritud tiimiga osaleda. Arvestades Heiti lennukust soovitasin tal minu jaoks tugev jooksukumm valmis panna. Tommi hoolitses rattal vedamise süsteemi eest. Mul oli vaja vaid kohale tulla ja oma rattalegi kaardialus kinnitada - senine kogemus näitab, et mehed lähevad vahel veidi hasarti ;-) Võistluse eesmärk - tulla 10 hulka, et koondtulemus oleks samuti 10 hulgas ja heade kokkusattumiste korral isegi 6.
Kaarte lahti harutades oli uurimist palju. Esimene hajutus - arusaadav. Mina võtsin omale kõige lihtsama ehk B, Tommi valis A ja Heiti sai siis C. Kogunemise leppisime kokku elektriliini alla veidi teel KP2 poole. Edasi valik kanuuga - erilist vahet pole, kumbapidi seda ringi teha, vaatame kohapeal. Siis vaja kanuu tuua KP43 juurde ... huvitav, kus see on? Aaa, KP2 on ka 43. Järgmisena valik ... et kuikaua? Hmm, päris lõpuni välja, KP73 juures "valiorienteerumise lõpp". Pärast seda lisaülesanne ja finiś. [Minuarust on päris kunsttükk seda (A-raja) legendi kuidagi teistmoodi tõlgendada.]Peaaegu kogu rada ratas? No sel korral võiks mulle isegi sobida ...
Stardihetk tuli kätte nii äkitselt, et mul polnud kiivergi veel peas. Kusagilt tagareast startides (number 37) tähendas see seda, et põlluäärsesse üksteise taga kulgemisse jõudsimegi Tommiga umbes numbriga sobival positsioonil. Heiti oli kusagil eespool juba. Elektriliini all sain alustuseks mehi ja siis veel eraldi Tommit päris pikalt oodata. Oli teine Eesti võsaga pikemalt tutvunud :) Me Heitiga jõudsime ära planeerida kaardi esimesel poolel olevate punktide võtmise ja teiselt poolelt kuni 57-ni. Vaadates järjest kõiksugu erinevate võistkondade möödumist oli tunne, et oleme viimased. Kanuu algusesse sõidul möödusime tiimidest sarnaselt nagu vahel on hilisemad võitjad (eri võistlustel) meist kusagil poolel rajal möödunud. Kanuu alguses koht 37.
Valiku järjekord kaardi esimesel poolel: 44-42-53-52-40-39-38-36-41-35-31-54. Kõige keerulisem oli - mida teha 53 ja 41 vahel, ehk millal võtta 52? Meie valiku põhjenduseks sai, et 36 ja 41 vahel 52-s käimine on palju keerulisem kui teha enne 40-t ilusat teed mööda kerge edasi-tagasi sõit ja tulla 40-le peale nö tagantpoolt. Omaarust olime liikunud väga hästi, mitõttu tuli 39-s väikese üllatusena mõnede konkurentide nägemine, kellest olime omaarust juba ees. Lootsime, et ehk on neil 52 veel võtmata.
36 juures olid meeldiva üllatusena palgid üle kraavi, olime juba hinges valmistunud vesisemaks ettevõtmiseks. Võistlusjärgselt foorumis arutatud niidetud põllu ületus, millel mingitel andmetel olla juba talivili "nina välja pistnud" ... hmm ... mul ei tekkinud küll mingit kahtlust selle ületamisega. Sest: 1) kaardil oli tegemist poollagedaga, 2) keegi polnud takistamas selle põllu ületamist, 3) ega korraldajad pole lollid, et paneksid punkti sellisesse kohta, kus loogilisele liikumisteele jääb keelatud ala. Aga sellel põllul oli raske sõita, ja tõus 41 oli raske ja tee 35-e täis B-rajalisi ja liiva, ja tõus oli ka seal! :)
31-st väljudes tegime Heiti ettepanekul ja minu heakskiitmisel ~2min viga, mõeldes kavalalt suht otse järgmisele punktile peale minna, aga sõitsime 90-kraadi valele poole alla ja pidime uuesti veidi mäge forsseerima.
54s sai ratast vees tassida ja minuarust on eriti kummaline korraldajate kallal tänitada, et jooksud läksid vett täis jmt. Seiklusvõistlusel on elementaarne, et spordivahendid saavad ja ka ise saad katsumusi, mida tavavõistlusel pole. Kui kardad midagi lõhkuda, siis kas ei tule kohale või arvestad juba ette teadmisega, et tuleb pärast suuremat sorti hooldus teha. Nagu väikeste lastega koos millegi küpsetamine - rõõm tegemisest ja tulemusest on palju suurem kui vaev hilisemast koristamisest ;)
54s ehk kaardi pööramise kohas olime 8ndana, liidritest (Vaude) maas 15:32. Juurde on tulnud vaid 4,5 minutit, pole paha! Küll mulle ikka meeldib, kui "kavalusega" saab jõule vastu!
Kaardi pööramisest oli tehtud plaan 54-67-55-56-57. 56 seepärast enne 57, kuna ilma väga süvenemata tundus, et 58-61 osa on parem võtta alt tulekuga.
Heiti küll veidi kõva häälega avaldas arvamust mu orienteerumisosa (58-61) valikust, kuid tuli ikka teeristis minuga samale poole kaasa :) Veidi hakkasin ise ka kahtlema oma valiku õigsuses, kuid kuidagi ei tahtnud uuesti 56-st läbi sõita ... Võtsime 59 edasi-tagasi jooksuga. Edasi ratastega 61 juurde ja lühike jooksuots punkti. Ratastega teele tagasi, liiga vara pööre kaduvale rajale ja sellest tulenevalt veidi metsas ragistamist ratastega. Õige tee 58-60 poole oli ka mulle sõidetav. 60st edasi teele ja sealt siis kaarega 62 poole. Ma isegi takkajärgi laua taga vaadates ei oska arvata, milline lahendus meie jaoks kõige parem oleks olnud ... Täitsa ise oleksin tahtnud vist rohkem joosta, aga mehed eelistasid rattaga metsa vahel seiklemist. Päris lahe oli takkajärgi GPS-jälgimisest vaadata, milliseid eri variante suudeti välja mõelda! Kokkuvõttes vist võitis siiski see, kes plaanitu kõige korrektsemalt ellu viis.
Heinapallide tassimises sain lihtsalt ilus olla, kuna Heiti haaras 2 palli õlgadele ja ma ei protesteerinud selle vastu.
63 poole sõites küsisime Lalli-Veski talu juures kenasti pererahva käest, et kas tohime nende hoovist läbi sõita, ja vabandasime. Pärast samast kohast tagasi tulles kuulsin Mareti võistkonda (AT Nobe) sama tegevat. Ma ikka loodan, et korraldajatel oli pererahvaga enne räägitud ja hoiatatud, milline mass nende juurest läbi tuleb ... Hea et mesilasedki olid kinni pandud :)
63-64 tuli uuesti võistlustunne sisse, oli kuulda mitut võistkonda punkte otsimas. Torni punktis võrgul kõõlumine tundus veidi ka ohtlik, sest käed-jalad just kõige tugevamad enam polnud. Mäest alla ratastele tagasi joostes võtsime hoo uuesti ülesse.
70 võtsime lausa kaks korda, sest 69st tagasi teele tulek käis just sedakaudu. Oli kuulda ja rataste järgi näha, et 2 võistkonda pole meist kaugel ... Oi kus mulle ei meeldi see lõpus pingutamine, nii mugav oleks ju rahulikult "tiksuda"!
71-72 osa olime mõelnud jalgsi, kuna 72 võtmine ratastega tundus keeruline. Tehaseala kõrval rattaid maha jättes ja niidetud põldu nähes oli raske otsust ümber mõelda. Juba poolel teel 71-e oli valus vaadata, kuidas veidi kaugemal mingid ratturid kihutava sama punkti poole. Ja valus oli ka tõdeda, et põld on rattasõiduks vägagi sobilik. Kas siin nüüd saamegi kellegi käest haledalt ära? Oli tunda, et meeste seas ärritus tõuseb ... Mina ei julenud selja taha vaadata.
Kokkuvõttes - oli tore spordipäev, veelgi toredamad tiimikaaslased, eesmärk sai täidetud 6.koha näol ja oleme rahul! Vähene jooks sobis ja õigete planeeringute tegemise olulisus ka sobis.
Kõik need mehed aga, kes Xdreamidel lõpuprotokollis minust tagapool on ja Tartus elavad - tulge trenni! http://spordielamused.ee/trennid/trennid-tartus/ Valus on vaadata, kuidas ennast lõhutakse, kui päris lihtsate nippidega ehk õigel ajal õigeid asju tehes saaks vormi paremaks!
Pildid pärinevad Meelis Toomi lehelt, Evelilt ja Maarelt.
Sep 3, 2013
Õpingud jätkuvad :)
Täiskoormusega üliõpilase üleviimine järgmise aasta täiskoormusega üliõpilaseks nr. 00183-2-1.13/KK 03.09.2013
Ülikooliseaduse paragrahvi 23 lõike 3 ning Tartu Ülikooli senati 26. aprilli 2013. a määruse nr 5 "Õppekorralduseeskiri" punktide 78 ja 84.1 alusel viin üle alates 02.09.2013 teaduskonna üliõpilased alljärgnevalt:
Elo Saue 2. aasta Riigieelarveline
Koostaja: sekretär Hille-Kai Lait
Allakirjutaja: dekaan professor Mati Pääsuke
...
Tegemist siis magistriõpingutega kehakultuuris. Esimesest aastast sai tehtud kahjuks ainult 53,3%. Kevadel lõpetamine on väga keeruline.
Ülikooliseaduse paragrahvi 23 lõike 3 ning Tartu Ülikooli senati 26. aprilli 2013. a määruse nr 5 "Õppekorralduseeskiri" punktide 78 ja 84.1 alusel viin üle alates 02.09.2013 teaduskonna üliõpilased alljärgnevalt:
Elo Saue 2. aasta Riigieelarveline
Koostaja: sekretär Hille-Kai Lait
Allakirjutaja: dekaan professor Mati Pääsuke
...
Tegemist siis magistriõpingutega kehakultuuris. Esimesest aastast sai tehtud kahjuks ainult 53,3%. Kevadel lõpetamine on väga keeruline.
Aug 22, 2013
Garaažimüük
Sügisese suurpuhastuse käigus on ilmnenud väga paljude huvitavate asjade ülejääk, seega pakun seda/neid kõiki edasi järgmistesse elamistesse:
Eestis pole nn garaažimüügid vist kuigi levinud ja tuntud asjad? Igatahes proovin ära :) sest muidu täiesti korralikke asju prügimäele saata on ka nagu kahju ja komisjonipoodide vahet astuda pole aega.
Eks näis mis välja tuleb ...
Eks näis mis välja tuleb ...
Jul 17, 2013
Bodeni sõjaväerajatised
Täna sattusin jooksuringil täitsa crazy kohta! Pildid siin: https://picasaweb.google.com/108223533845113312712/Boden17072013?authuser=0&authkey=Gv1sRgCJPPgq6_gqr_9gE&feat=directlink
Selle koha tulemusena venis värskes õhus viibimine 2,5-tunniseks, millest jooksu ainult tund :)
Selle koha tulemusena venis värskes õhus viibimine 2,5-tunniseks, millest jooksu ainult tund :)
Jul 15, 2013
3-nädalane Skandinaavia tripp
(Töö)Elu on ikka naljakas. Hetkel olen siis töölähetuses, mis algas 3.juulil ja koju jõudmist on oodata 23nda juuli õhtuks. Reisi esimene osa Vuokattis WOC ja Kainuun Rastiviikko ajal ja teine pool Bodenis O-Ringenil. Tööteemaks ISC kauba müük.
Vahepeal sai aga ka Rokua Geopark Challenge'l käidud, 25,5 tundi seiklust koos Outi ja Johannaga.Olime ennakkosuosikkit ja naiste sarja võitjatena ka lõpetasime. Seiklust sai kuhjaga :) Jooksuetapil ujumised/jõeületused; rattaetapil võsas ragistamised ja jõe ületamine rattaga; jumaritega tõus õhupalli; rulluiskudega kruusateedel ja metsaradadel sõitmised (veidi ka oma lollusest); kolme naise jõul kanuu vinnamine üle mitmemeetriste mahalangenud puude kuhjade... Jne. Ikka korralik ettevõtmine. Niipalju sain targemaks, et kaarti on ikka hea enda käes hoida, ja et söögi tähtust ei tohi kuidagi alahinnata!
Pildid pidid rääkima rohkem kui 1000 sõna, seega siis pildid: https://picasaweb.google.com/108223533845113312712/2013_07ScandinavianTrip?authuser=0&authkey=Gv1sRgCJS_0srwq4LgHg&feat=directlink
Vahepeal sai aga ka Rokua Geopark Challenge'l käidud, 25,5 tundi seiklust koos Outi ja Johannaga.Olime ennakkosuosikkit ja naiste sarja võitjatena ka lõpetasime. Seiklust sai kuhjaga :) Jooksuetapil ujumised/jõeületused; rattaetapil võsas ragistamised ja jõe ületamine rattaga; jumaritega tõus õhupalli; rulluiskudega kruusateedel ja metsaradadel sõitmised (veidi ka oma lollusest); kolme naise jõul kanuu vinnamine üle mitmemeetriste mahalangenud puude kuhjade... Jne. Ikka korralik ettevõtmine. Niipalju sain targemaks, et kaarti on ikka hea enda käes hoida, ja et söögi tähtust ei tohi kuidagi alahinnata!
Pildid pidid rääkima rohkem kui 1000 sõna, seega siis pildid: https://picasaweb.google.com/108223533845113312712/2013_07ScandinavianTrip?authuser=0&authkey=Gv1sRgCJS_0srwq4LgHg&feat=directlink
Jun 30, 2013
Kvaliteetaeg
Kokkuvõttes on tunne hea!
Apr 6, 2013
Laupäevahommikune mõttekoht
Lihtsalt hea asi näoraamatu lehekülgedelt:
Meelise mõttele "You don't have to live before you die! It's ok to die before you decide to start to live..."
Janika vastus: ""Remembering that I'll be dead soon is the most important tool I've ever encountered to help me make the big choices in life. Because almost everything - all external expectations, all pride, all fear of embarrassment or failure – these things just fall away in the face of death, leaving only what is truly important. Remembering that you are going to die is the best way I know to avoid the trap of thinking you have something to lose. You are already naked. There is no reason not to follow your heart."
~ Steve Jobs"
Meelise mõttele "You don't have to live before you die! It's ok to die before you decide to start to live..."
Janika vastus: ""Remembering that I'll be dead soon is the most important tool I've ever encountered to help me make the big choices in life. Because almost everything - all external expectations, all pride, all fear of embarrassment or failure – these things just fall away in the face of death, leaving only what is truly important. Remembering that you are going to die is the best way I know to avoid the trap of thinking you have something to lose. You are already naked. There is no reason not to follow your heart."
~ Steve Jobs"
Mar 30, 2013
Eksperiment iseendaga
TÜ sisehallis 4x1000m, ilma jäneseta
soojenduses 5:26 av.SLS 162
1.ring 4:13 av.SLS 180
paus 2.01, SLS langes 116-ni
2.ring 4:16 av.SLS 182
paus 2:36, SLS langes 113-ni
3.ring 4:15 av.SLS 178
paus 2:32, SLS langes 117-ni
4.ring nii kuis jõudsin ... 3:50 av.SLS 183. Kusagil kurvis näitas kell ka 199.
... mnjah, täitsa naljakas, iseenesest ...
Mar 29, 2013
Häid munavõtteid!
Sai tänagi käsitööringi tehtud:
2011.aastal oli selline: http://elokas.blogspot.com/2011/04/23aprill-lihavotted.html
Mar 11, 2013
10.märts ja kevade ootus
Veidi ka iseendale üllatusena käisin suuskamas. Kes oleks uskunud, et kell 10 (vara)hommikul on päike juba nii kõrgel?!
Jan 19, 2013
13.01.2013 Winter Xdream Ebavere
Kui väljas on -24 ja kamina kõrval on +24 ja oleks vaja paar viimast kirjalikku asja selle semestri lõpetuseks ära teha, on paras aeg meenutada olnut :)
Jätkuvalt on minu jaoks huvitav, mismoodi lihtsa maastiku ja lihtsa rajaplaneeringu pealt saab ikkagi nii palju muljeid tekkida ... Teemaks siis selleaastane talvine Xdream Ebaveres. OK, stardis ja esimese 10 min jooksul oli palju rahvast ja poole raja peal hakkas vastupidist ringi tegevaid tiime nägema, kuid ikkagi - midagi erilist nagu ei juhtunud. Või on tegemist üleüldise hooajaeelse rahva ülevaatamisega, kus tagantjärgi numbrid-näod-liikumisteed annavad eelinfot, mis suve jooksul toimuma võib hakata? Et kes on paksuks läinud ja kes vanaks jäänud ja kes leidnud uue hingamise ja kas ikka veel pole noori lootustandvaid jne?
Igatahes. Minu Xdream algas suht viimasel hetkel, kui selgus et Tommi (kellega eelmisel aastal tegin ka Soomes augustikuise Multispordi osavõistluse) tuleb oma esimesele Eesti-xdreamile. Kuna Tiitu veel osalejate nimekirjas polnud, siis kutsusin ka tema kampa. Kuidas see kõik täpselt toimus, on kirjas seal: http://tiitt.blogspot.com/2013/01/winter-xdream-2013-ebavere.html
Enne võistlust oli kergelt jahe, selga said õhuke meriinovillane pika varrukaga särk, selle peale lühikese varrukaga särk ning eest tuulekindel treeningjakk. Jalga treeningpüksid. Pähe torusall ja õhuke müts, kätte suht soojad suusakindad. Õhukesed tagavarakindad taskusse. Jalatsiteks kasutasin Roclite', sest need on avaramad ja neopreensokid mahtusid ainult nende sisse. Tegelikult oleksid sobivamad olnud X-talonid, nii nagu Tiidulgi. Minu 750ml joogipudel ja 3 geeli (millest ära tarbisin 2) said Tommile vööle, lisaks oli tal 2 liitrit jooki seljas. Tiidul seljakott, kus ka joogipudel.
Stardialasse jõudsime veidi pärast kaartide avamist, planeeringu tegime Tiiduga mõne minutiga. Kuna alustuseks ei tahtnud kohe paksu lumme minna, siis valisime suusaradadega alguse; keskele sik-sakke üle maantee, et lõppu jääks palju selgeid teid mööda jookse. Tagantjärele - täpselt sama valik oli ka kahel esimesel tiimil. Meie sportlikud eesmärgid - pürgida pärast vendasid Sildasid üle jäävatele segatiimide poodiumikohtadele ja prooviks naiste parimast jagu saada (see oli rohkem meeste eesmärk). Eesmärkide täitmisele aitas suuresti kaasa meie kõigi kolme SI-pulkade nullimine mõned minutid enne starti.
Stardis oli panemise koht, kus ilmnes ka erinevus 60kg ja 90kg lumest läbi vajumisel. Politseiautode hukkamisplatsil (või mis naljakas koht see oli?), esimesel kõval pinnasel, ilmnes naiste ja meeste füüsilise võimekuse erinevus. Tõotas tulla tasavägine kuid see-eest väsitav jooks. Tiit küll kasutab oma loos väljendeid "mõnusas tempos kulgemine" ja "jätkus taas rahulik sörk", kuid tegemist on ilmselge liialdusega! :)
Pärast poole tunni jooksmise möödumist olime jäänud metsa vahele täitsa üksi, minu sõrmed andsid lootust soojenemisele ja üleüldse tundus et soojendus hakkab varsti läbi saama. Punktile nr 40 lähenedes tulid vastu liidervõistkonnad, üks rohkem väsinud moega kui teine. Ilmselgelt kõige reipam oli Tour de Ski, mis siis lõpptulemuseks oleks saanud kui nad veel pannud oleksid ...
Tunni peal võtsin ära lühikese varrukaga särgi ja vahetasin kindad õhemate vastu. Uus vorm oli jooksmiseks paras, peatumiseks jahe. Tiimisisene tööjaotus oli meil selline, et Tiit silkas kerge jalaga ees ja tegi peamise orienteerumise (kuna seekord tugev ei saanud olla, siis ei olnud ka loll), mina proovisin korras oleva hingamise ühildada kiire edasisaamisega ning Tommi turvas mind ja orienteerumist minu selja tagant. Väga hea süsteem - kordagi ei tekkinud tunnet, et "ma-olen-nii-üksi-nii-üksi" või "siia-nad-mind-nüüd-jätavad".
Mõnel korral rajal tõstsin pilgu jalgade eest ka kõrgemale ning tuvastasin, et ületasime Järveoja (just veidi pärast Mihklit) ja mingil linnamäel vist käisime ka? ;) Jutat-Jaani-Margust nägime rajal vist lausa 5 korda, nii et mul tekkis juba tõsine kahtlus, et meil on erinevad kaardid. Suusatavad vennad Uiboupinad olid korduvalt silmapiiril, palju muud rahvast nägime ka ning joogipunktis jõudsid Merike-Kirti-Eleri meile järgi. Sellest viimasest läksin laisaks ja otsustasin vedamiskummi abil Tiidu ülevoolavat energiat taltsutada. Kurinahk hakkas selle peale veelgi kiiremini jooksma. Õnneks sõnaline veenmismeetod töötas - jätkasime endise tempoga, aga mul oli lihtsalt veidi kergem. Valmistusin lõpuspurdiks Eleri vastu :)
Kui nüüd aga ~1,5km enne lõppu Tiit teatas, et Lauri Silla selg paistab ees, kõlas see eriti uskumatult. Aga oli tõsi. Mu loogika ja võistluseelse guugeldamise järgi oleksid nad koos oma naisliikme Sariga pidanud ~15min meist kiiremad olema. Erinevalt mu tiimi meestest oli mul veel aru peas ja tormama ei hakanud, teine koht selliste järel on täitsa OK. Kahjuks SI-pulkade mahalugemisel selgus nende ebaõnn, ühest punktist puudus märge ja vaatamata 1.34 meist varem lõpetamisele (meil oli parem rajavalik) peavad leppima 56.kohaga. Tegelikult täitsa metsik - ametlikult 55 võistkonda ehk 165 inimest läbisid kõik kontrollpunktid!
Võistlusjärgses Tallinna-saunas formeerusid Heiti ja Tommi suvisteks Xdeamideks sega-tiimiks. Õnneks olen siiski mina see segaja. Mis ma oskan veel öelda ... Tundub et trenni pole vaja minna, piisab ainult vanast rasvast ;-)
Jätkuvalt on minu jaoks huvitav, mismoodi lihtsa maastiku ja lihtsa rajaplaneeringu pealt saab ikkagi nii palju muljeid tekkida ... Teemaks siis selleaastane talvine Xdream Ebaveres. OK, stardis ja esimese 10 min jooksul oli palju rahvast ja poole raja peal hakkas vastupidist ringi tegevaid tiime nägema, kuid ikkagi - midagi erilist nagu ei juhtunud. Või on tegemist üleüldise hooajaeelse rahva ülevaatamisega, kus tagantjärgi numbrid-näod-liikumisteed annavad eelinfot, mis suve jooksul toimuma võib hakata? Et kes on paksuks läinud ja kes vanaks jäänud ja kes leidnud uue hingamise ja kas ikka veel pole noori lootustandvaid jne?
Igatahes. Minu Xdream algas suht viimasel hetkel, kui selgus et Tommi (kellega eelmisel aastal tegin ka Soomes augustikuise Multispordi osavõistluse) tuleb oma esimesele Eesti-xdreamile. Kuna Tiitu veel osalejate nimekirjas polnud, siis kutsusin ka tema kampa. Kuidas see kõik täpselt toimus, on kirjas seal: http://tiitt.blogspot.com/2013/01/winter-xdream-2013-ebavere.html
Enne võistlust oli kergelt jahe, selga said õhuke meriinovillane pika varrukaga särk, selle peale lühikese varrukaga särk ning eest tuulekindel treeningjakk. Jalga treeningpüksid. Pähe torusall ja õhuke müts, kätte suht soojad suusakindad. Õhukesed tagavarakindad taskusse. Jalatsiteks kasutasin Roclite', sest need on avaramad ja neopreensokid mahtusid ainult nende sisse. Tegelikult oleksid sobivamad olnud X-talonid, nii nagu Tiidulgi. Minu 750ml joogipudel ja 3 geeli (millest ära tarbisin 2) said Tommile vööle, lisaks oli tal 2 liitrit jooki seljas. Tiidul seljakott, kus ka joogipudel.
Stardialasse jõudsime veidi pärast kaartide avamist, planeeringu tegime Tiiduga mõne minutiga. Kuna alustuseks ei tahtnud kohe paksu lumme minna, siis valisime suusaradadega alguse; keskele sik-sakke üle maantee, et lõppu jääks palju selgeid teid mööda jookse. Tagantjärele - täpselt sama valik oli ka kahel esimesel tiimil. Meie sportlikud eesmärgid - pürgida pärast vendasid Sildasid üle jäävatele segatiimide poodiumikohtadele ja prooviks naiste parimast jagu saada (see oli rohkem meeste eesmärk). Eesmärkide täitmisele aitas suuresti kaasa meie kõigi kolme SI-pulkade nullimine mõned minutid enne starti.
Stardis oli panemise koht, kus ilmnes ka erinevus 60kg ja 90kg lumest läbi vajumisel. Politseiautode hukkamisplatsil (või mis naljakas koht see oli?), esimesel kõval pinnasel, ilmnes naiste ja meeste füüsilise võimekuse erinevus. Tõotas tulla tasavägine kuid see-eest väsitav jooks. Tiit küll kasutab oma loos väljendeid "mõnusas tempos kulgemine" ja "jätkus taas rahulik sörk", kuid tegemist on ilmselge liialdusega! :)
Pärast poole tunni jooksmise möödumist olime jäänud metsa vahele täitsa üksi, minu sõrmed andsid lootust soojenemisele ja üleüldse tundus et soojendus hakkab varsti läbi saama. Punktile nr 40 lähenedes tulid vastu liidervõistkonnad, üks rohkem väsinud moega kui teine. Ilmselgelt kõige reipam oli Tour de Ski, mis siis lõpptulemuseks oleks saanud kui nad veel pannud oleksid ...
Tunni peal võtsin ära lühikese varrukaga särgi ja vahetasin kindad õhemate vastu. Uus vorm oli jooksmiseks paras, peatumiseks jahe. Tiimisisene tööjaotus oli meil selline, et Tiit silkas kerge jalaga ees ja tegi peamise orienteerumise (kuna seekord tugev ei saanud olla, siis ei olnud ka loll), mina proovisin korras oleva hingamise ühildada kiire edasisaamisega ning Tommi turvas mind ja orienteerumist minu selja tagant. Väga hea süsteem - kordagi ei tekkinud tunnet, et "ma-olen-nii-üksi-nii-üksi" või "siia-nad-mind-nüüd-jätavad".
Mõnel korral rajal tõstsin pilgu jalgade eest ka kõrgemale ning tuvastasin, et ületasime Järveoja (just veidi pärast Mihklit) ja mingil linnamäel vist käisime ka? ;) Jutat-Jaani-Margust nägime rajal vist lausa 5 korda, nii et mul tekkis juba tõsine kahtlus, et meil on erinevad kaardid. Suusatavad vennad Uiboupinad olid korduvalt silmapiiril, palju muud rahvast nägime ka ning joogipunktis jõudsid Merike-Kirti-Eleri meile järgi. Sellest viimasest läksin laisaks ja otsustasin vedamiskummi abil Tiidu ülevoolavat energiat taltsutada. Kurinahk hakkas selle peale veelgi kiiremini jooksma. Õnneks sõnaline veenmismeetod töötas - jätkasime endise tempoga, aga mul oli lihtsalt veidi kergem. Valmistusin lõpuspurdiks Eleri vastu :)
Kui nüüd aga ~1,5km enne lõppu Tiit teatas, et Lauri Silla selg paistab ees, kõlas see eriti uskumatult. Aga oli tõsi. Mu loogika ja võistluseelse guugeldamise järgi oleksid nad koos oma naisliikme Sariga pidanud ~15min meist kiiremad olema. Erinevalt mu tiimi meestest oli mul veel aru peas ja tormama ei hakanud, teine koht selliste järel on täitsa OK. Kahjuks SI-pulkade mahalugemisel selgus nende ebaõnn, ühest punktist puudus märge ja vaatamata 1.34 meist varem lõpetamisele (meil oli parem rajavalik) peavad leppima 56.kohaga. Tegelikult täitsa metsik - ametlikult 55 võistkonda ehk 165 inimest läbisid kõik kontrollpunktid!
Võistlusjärgses Tallinna-saunas formeerusid Heiti ja Tommi suvisteks Xdeamideks sega-tiimiks. Õnneks olen siiski mina see segaja. Mis ma oskan veel öelda ... Tundub et trenni pole vaja minna, piisab ainult vanast rasvast ;-)
Subscribe to:
Posts (Atom)