- - - - - - - - - -
Suvi on tõesti mõnus. Isegi siis kui ta on selline nagu ta meil siinkandis on. Võimalik, et minu jaoks on Eesti suves oluline valgus (no kuna sooja ei anta piisavalt) - üritan varem magama minna ja varem ärgata, et saaksin rohkem päevavalguses olla.
Pärast Endurance Quest seiklust, millest ma ei luba kirjutada (lubadustega kipub mul ses osas halvasti minevat), oli mul veel nädala jagu puhkust. Kaks esimest päeva vedelesin kodus, jalad diivani serval, ja lugesin juturaamatuid. Jällegi mõnus.
Edasi viis reis Hiiumaale. Oli tõesti reis, mis algas 6.30 Tartu kodust rongile minekuga ja lõppes 16 vanematekodus Kärdlas. Vahepeale jäid kaks rongi, hääletamine, praam, hääletamine. (Pass jäi mul koju jah.) Keegi kunagi ütles, et "naerata, ja maailm naeratab sulle vastu". Ma kohtasin mitmeid häid inimesi, nii et ütlen kerge modifikatsiooniga - "naerata, ja asjad hakkavad sujuma". Isegi Trt-Tln rongi unustatud raamatu sain hiljem tagasi Tartusse minnes kätte.Hiiumaal olid vaarikad ja meri ja päike. Kes veel ei tea, siis Hiiumaa on Eesti kõige kuivem koht suviti!
Avastasin, tegelikult teadsin küll juba ennegi, aga täheldasin teravalt, et mul pole üldse vahet, kas olla Tartus või Kärdlas - kodust lähen välja vaid äärmise vajaduse (st tühi kõht ja toidukapp) või ühiskondliku surve tõttu ("ja mida sa siis tegid seal?")! (või pärilikkuse tõttu, aga seda vt järgmises lõigust) Seekordseteks tegemisteks osutusid Tahkuna tuletorni hoovis Theatrumi etendus "Elu sees" (sobis väga hästi) ja kohvikutepäeva eelkohvik sealsamas, Kärdla kohvikutepäeva paraad ja avamine ja 2 külastatud kohvikut, Hiiumaa MV orienteerumises (kus mind hiidlaseks ei tunnistatud :) ). Kõpu mets on Eesti kõige mõnusam orienteerumismaastik, ja mustikaid on seal ka hiiglama palju!
Kõrvaloleval pildil on aga tõestus, et mina pole süüdi, et ma ka rahulikult olla ei saa, vaid pean aeg-ajalt midagi korraldama! Isal tuli nimelt idee, et seoses kohvikutepäeval oluliselt suurenenud rahva hulga ja liikumisega võiks lahti saada hulgast "väga vajalikust" kraamist, mida senini pole raatsinud ära visata. Pani varakult lehte kuulutuse ja laupäeva hommikul maja ette väljanäituse ja õhtuks olidki aastate jooksul metsast leitud sarved ja hulk värvilist traati ja mitmed täiesti terved tassid ja ka suur talupoja varakirst omale uued ja paremad omanikud leidnud. Oli igati ebatüüpiline ja sellegipoolest tegelikult väga mõistlik ja mitmele osapoolele kasulik ettevõtmine.(PS. kiitke silti!)
Kokkuvõttes - mõnus :)
Esimene tõdemus nädala algul tööle jõudes oli, et puhkamine on märksa meeldivam tegevus!
