XPD Australia vol.3 - hulk esimesi ja orienteerumine

Tervitus. Hetkel on alanud tagasitee, õigemini küll tee Bulgaaria poole, täiskasvanute orienteerumise EM-ile koondise tugiisikuks. Kohaks praegu Darwin, ikka veel Austraalia.

Aeg selekteerida emotsioone ja lõpetada kõik pooleliolevad jutukesed ning lennujaamade võimaluste piires neid lugemiseks välja riputada. Lisaks on raske ülesanne läbi sorteerida kahe nädala jooksul "kogunenud" 774 fotot. Haa! nendega seoses - vahepeal osutusin Sleepmonsters'i "ametlikuks" fotograafiks olevat! - osad fotod Sleepmonstersi lugude juures on minu tehtud! :) Elus juhtub ikka kõiksugu kummalisi asju!

Niisiis, siin allpool jupp aega tagasi arvutisse toksitud jutukesed, kuna piltide siia juurde panek on tülikas, siis neid saate hiljem mujalt "peale vaadata":

Rydges Esplanade Resort Hotel, 13.mai 2010, kl 10:42 (kodus 3:42)
Eileõhtune jalutuskäik ookeani ääres, mööda esplanaadi, oli teistsugune. Teistsugune kui kodus :) Alustuseks oli soe, ka tuul (jee-jee, tean küll, et kodus on ka praegu väga-väga soe! Sellegipoolest, siin on teismoodi). Lisaks ei lubata siin ookeanis ujuda, sest väidetavalt on olemas soolase vee krokodillid ning need ujuvad ka ookeanis (küll mitte väga kaugele, kõigest ranniku ääres).

Tully jõel, GR 493 348, raftingu algus, 20.mai 2010, kl 8:45 (kodus 1:46)
Vahepeal on palju juhtunud. Hetkel istume Austraalias (ja vist ka mujal) kuulsa raftingujõe Tully kadal ning ootame oma järjekorda, mis võiks tulla pärast viimaste tiimide lahkumist siit. Tiimid lähevad raftingusse paarikaupa, iga 5 minuti tagant, 12-se satsi järel on 30 min paus ning siis järgmised 12 tiimi samasuguste 5min - 2 paati süsteemiga. Esimesed tiimid läksid 1-1,5 tundi kestvale raftingule kell 6:30 (napilt pärast valgeks minekut). Raftingusse mineku järjekord on sama, millega õhtul/öösel TA5-de jõuti, kuid ajavahet TA-sse jõudmisel ei arvestata, raftinguga hakkaks võistlus nagu uuesti pihta. Jah, varem saabunud tiimid said öösel kauem magada, see eelis neil oli.

Niisiis, vahepealsest ajast ... On olnud palju esimesi:
* esimesed elusad kängurud vabas looduses ringi kalpsamas;
* esimene elus madu-uss 2 meetrit minu ees jõe kaldal peesitamas;
* esimene päris ice-coffee (klaasi kõigepeal hulk jääd, siis piim, jäätisepall, kuum kohvi otsa ning veidi kaunistusi peale);
* esimene valel pool oleva rooliga autoga valel pool teed sõitmine (2007 Śotimaal sõitsin ka valel pool, aga siis oli vähemalt auto õige; praegusel autol aga lisaks roolile ka käigukang ja tulede kang valel pool, ime et nad pedaalid ikka samas järjekorras)
... hmm, kindlasti oli neid esimesi veel. Õigus – esimene rafting võiks ka varsti tulla. (PS. - hirmus närv on sees!!!)

Austraaliasse tulles teadsin, et minu ülesanne on siinse seiklusvõistluse raja orienteerumise osa jälgida-kontrollida. Kohapeal selgus, et saan lausa ise valikorienteerumise (kohapealne nimetus rogain) raja välja mõelda ja maastikule maha panna! Lahe :) Kohaks Stannary Hills, Irvinebank'i külast mingid 20 kilomeetrit edasi veelgi rohkem „outback“ piirkonda. Tegemist 1900-alguse ja esimese poole kaevanduspiirkondadega, kus „paksu metsa vahel“ (tegelikkuses päris hõre teine, aga ääretult vastikute rohuga/kõrtega) on hulk vanu kaevandusšahte, raudteedede ja tammide jäänuseid ning hooneasemeid. Kõrguste vahe 200 m, max kõrgus kuhu mina ronisin, oli 960m, seega mitte midagi väga kõrget. Pärast kahte-kolme päeva seiklemist võivad need künkad siin aga päris rasked tunduda.

Orienteerumine tuleb tiimidel 5nda etapi, milleks on 130km rattasõitu Misty Mountain piirkonnast kohta nimega Dimbulah, keskel. Maastikul on 6KP-d, ise peavad valima millised 5 võtavad. Ise vaatan, et on 4 varianti – 2 ringi, mida kumbagi saab läbida mõlematpidi. Üks ring on lühem, kuid füüsiliselt raskem, teine paar km pikem, kuid rohkem mööda teid ja lihtsamat jõeäärt mööda. Algul maastikku vaadates tundus, et „oh, lahe, saab päris orienteerumise teha“, kuigi 1:50 000-se kaardiga, kuid mu entusiasm haihtus, pigem küll lõhkes pauguga pärast kümmet meetrit siinsete kõrte vahel. Mingid seemned ja kõrrelaadsed asjad jäävad igale poole kinni ning igal võimalikul juhul poevad aga järjest edasi – korraldajate soovitus, mida alles võistluse briifingul kuulsin, oli, et muu hulgas ka tossud ära teipida, sest kõrred tungivad tossude võrgu vahelt läbi sokkide kenasti varbaid torkima. Seega, tuleb orienteerumine peamiselt mööda teid ja jõe/oja servasid. Piisavalt keeruline seegi, sest osad teed on kaardil, kuid pole maastikul, ning vastupidi.

Lisainfo – see igale poole tungiv kõrreline on inglise keeles spear grass, rohkemat lugemist siit: http://www.nativeseeds.com.au/categories.asp?cID=60&c=265128

Kaardid, muuseas, on aastast 1986, midagi meie põhikaartide sarnast (tean ühte tüüpi, kellele need väga meeldiksid, tervitused, siinkohal Tähnasele).

Sobivaid punktikohti otsides tõdesin, et Equador ei olnud nii palju teistmoodi mu seni nähtud kohtadest, kui see praegune Austraalia. Näiteks liblikate mets oli eriline, tuhanded pruunikirjud liblikad puudel „istumas“ varjulistes jõeäärsetes (siinne nimetus - creek) kohtades. Sama jõe kaldal kohtasin madu, pigem küll siiski suuremat sorti ussi, mille kohta veidi hiljem kohatud kohalikud arvasid, et võiks väga mürgine olla :) Peesitas teine vee ääres, minu peatudes tõstis pea, vaatas mind ühe silmaga üle, hindas piisavalt ohutuks ning lesis edasi. Ma seepeale otsustasin see targem olla ning tulnud teed pidi taganeda. Igatahes, pärast selle elukaga kohtumist müdistasin liikudes kõvasti ning külmad judinad jooksid korduvalt üle selja.

Ühes vanas suures kaevandusaugus leidsin suurepärase tiigi (lombi? järvekese?), mis oli nii suurepärane, et kuidagi ei saanud sinna punkti mitte panna, kuigi pidin võistlejate jaoks kaardile parandusi tegema ning paar navigaatorit polnud ikka asjaga päris rahul.

Jätkuvalt ei suuda ma harjuda järvedega, mis asuvad mäe otsas. Et algul ronid (neljakäpukil) mäest üles, ning seal laiub järv nagu õige järv kunagi.

Darwin International Airport, 26.mai 2010, kl 17:58 (kodus 10:58)
Kokkuvõtlikult sai orienteerumisrada täitsa ok. Punkte ära korjates sörkisin selle läbi 2:05-ga (päevasel ajal ja punktikohti teades), kiireim tiim leidis 5 puntki 3:05-ga (võistkond „it's all good“ 2meest ja 2naist, päeval, väitsid et jalutasid ning tegid tiigis kiire supluse ka), kiireim öine raja läbija oli 3:24-ga hilisem võitja Blackhearts.com.au, keskmine aeg veidi üle 4 tunni, aeglaseim 7 tundi. Leidus ka 2 tiimi, kes ei leidnud ei öösel ega päeval ühtegi punkti! Laekus paar kiidusõna, kiruti pimedat ööd, suuri mägesid, palavat päeva ja rasket seljakotti (kogu trekkingu kohustuslik varustus pidi kaasas olema). Ühesõnaga – ise olen rahul. Filosoofiliseks minnes - mis vist ongi kogu selle asjanduse (elu, näiteks) mõte :)

XPD Australia vol.2 - kerge vahelepõige

Sleepmonstersis http://www.sleepmonsters.com/racereport.php?race_id=8473 on võistluse kajastamine

XPD Australia vol.1 - minek ja kohalejõudmine

Singapur, Changi lennujaam, 11.mai 2010, kl 20:50 (kodus 15:50)
Seekordne reis on teine poolümbermaailmareis sel aastal. Equador oli ajavahega -7h ning seda põdesin kindla nädala, raskendavaks asjaoluks oli ka kõrgus (2800m). Praegu on +5h täiesti normaalne ning tahaks juba magama saada (akna taga on juba vähemalt tund aega kottpimedus olnud), Cairnsis peaks +7h olema, eks homme ole tunda, kuidas on.

Siinses lennujaamas on vaibad maas! Mälu on selline lühike, aga Frankfurdis minuarust polnud, ammugi Tallinas. Igatahes, naljakas on astuda. Muidu on lennujaam nagu lennujaam ikka, Singapuris asumisest saab aru meenepoodide valiku ning enamuse teenindajate veidi lühema kasvu ja tõmmuma oleku järgi. Ostsin omale universaaladapteri ning lahe oli, mismoodi müüja võttis krediitkaardi kahe käega vastu ning pärast andis selle koos tšekiga samuti kahe käega tagasi. Ahjaa, tualette on siin kahesuguseid: normaalsed ja augu kohal kükitamisega. Oleks saanud vanu häid vene aegu meenutada :) kuid miskipärast valisin siiski harjumuspärasema.

Pikkade lennureisidega võib paksuks minna! Mul praegu väga kaua lennujaamades ootamisi pole, seepärast tundub, et kogu aeg peab sööma. Seekordsel Frankfurt-Singapur lennul Qantas'ega lasti söömiste vahepeal õnneks rahulikult 6 tundi magadagi, kuid veebruaris ...-Quito lennul KLM-iga tegeleti küll ületoitmisega! Hiljuti sattusin tegema keeletesti, kus üheks kuulamis-arusaamisülesandeks oli ka lennukites toitlustamine. Seal toodi välja, et toidu jagamise üheks põhjuseks on reisijate tegevuses hoidmine... Kui nii asjadele vaadata, siis – tõepoolest.

Frankfurt-Singapur lend kestis 12:05. Kogenud lennureisijana olin omale käsipagasisse vahetuspüksid kaasa võtnud, ning kuna mul ühe saksa mehega oli kahe peale 3 istet, sain end mõnusalt neist kahele kerra keerata. Teksadega poleks see kuidagi õnnestunud. Ilu nõuab ju ohvreid ja kitsaid pükse :)

Cairns'i lennujaam, 12.mai 2010, kl 9:50 (kodus 2:50)

Hetkeseis selline, et minu kott otsustas reisist rohkem võtta kui mina ning jäi kusagile poolele teele maha. Loodetavasti oli see Darwin (Austraalia), kus mul oli alla tunnine ümberistumisvahe. Kui nii oli, siis saan koti homme kätte. Kui see aga Singapuri jäi, võib kauem minna! Sellisel juhul saab huvitav olema :)

Kahel viimasel lennul sain erikohtlemise osaliseks! :) Hea oleks seda mu suurepärase isiku ja kena väljanägemise arvele panna, kuid tegelikkus on vähem roosiline – need reisid, kuhu 2 kuud tagasi mu piletid hangiti, jäid ära, ning tehti väikseid ümberkorraldusi. Tekkinud „ebamugavuste“ korvamiseks sain JetStar'i lennukites tasuta süüa (jälle!), muu rahvas pidi ostma. Ausalt öeldes see söök ei korva teadmatust vahetusriiete ja -jalatsite saabumisest.

See-eest oli päikesetõus pilvede kohal super! Maa peal valitsevast niiskusest ja soojusest (+25) ning palmidest ei räägigi. Darwinis avastasin, et lennukile minejatest olen mina üks 10-st, kes kannab kinniseid jalanõusid, ülejäänud 100-l olid jala otsas mingit sorti plätad.

Vaade lennukiaknast näitas, et enamus Austraaliast on inimtühi ning vähemalt siinses piirkonnas väga kõrgeid mägesid pole.

Tulekul 17.-28.mai XPD Australia. Ei võistle!

Ametlik meediateadaanne ürituselt, mida enne Bulgaariasse EM-ile meie koondisega kaasa minekut väisan. Jälgin orienteerumisega seotud osa ja tutvun oludega. Kui asjad lähevad nii nagu selle aasta algul mõeldud, siis võib korralduse mõttemaailma nägemine kasuks tulla järgmise aasta lõpul (2011 november) toimuva ettevõtmise jaoks :)


XPD Live Web Site Unveiled, Unprecedented Coverage

The XPD race site is now live. In 2 weeks time, 47 teams from over 7 different countries will be embarking on an expedition into the unknown in tropical north Queensland. Follow their final preparations and their every movement in the race at http://geocentric.geo-loco.com/xpd/

Live GPS tracking and team blogs from the course will give viewers at home an unprecedented insight into the highs and lows of expedition adventure racing. There will also be live feeds linked via twitter, race reports as well as video footage and photos.

From today, fans, family and friends can cheer on and provide valuable morale support to their favourite teams by sending “trail mail”. This will be received by teams in the lead up to the event and at various points on the course. The revolutionary site is a combined effort by Geocentric, TrackMe360.com and Untamed Adventure.

XPD is open to mixed, all male or all female teams of four. The exact course is kept secret until 24hrs before the start. Then with much excitement and anticipation, teams are provided a course booklet and their race maps. The course booklet contains the location of each of the race checkpoints. Once teams start, racing is 24 hours per day; teams choose when and where they will sleep. The winning team is expected to complete the course in 4-5 days. All other teams will be permitted up to 10 days to complete the expedition without mid-race cut offs. XPD will be challenging for first time racers and experienced teams alike.

As a member of the AR World Series, XPD is a qualifying event for the Adventure Race World Championship (ARWC). The AR World Series is an international circuit of premiere adventure races representing 10 countries creating a 12 month calendar of professional events around the world. The top two teams at each qualifying event receive automatic entry to the ARWC.

XPD receives generous support from Macpac, Verofit, Rydges, Adventure Racing World Series and Sleepmonsters.

The website has been updated with latest information http://www.xpd.com.au/
More information contact Craig Bycroft on 0419 427 244 or craig@geocentricoutdoors.com.au
High Res Media images can be found at http://www.xpd.com.au/mediaph.htm

The Adventure Racing World Series (http://www.arworldseries.com/) is an international circuit of premiere adventure races representing 12 countries creating a 12-month calendar of professional events around the world and acting as qualifiers for the Adventure Race World Championship to be held in Spain'10.
http://www.sleepmonsters.com/